Eestimaa suvi on lühike, kuid intensiivne, pakkudes vaid loetud kuudel võimalust nautida pikki valgeid öid ja karget mereõhku täiel rinnal. Kui enamik puhkajaid seab oma sammud traditsiooniliselt Saaremaale, Hiiumaale või Pärnusse, siis tõelised seiklejad teavad, et meie rannikumere tegelik võlu peitub hoopis väiksemates ja eraldatumates paikades. Eestis on loendatud üle 2000 saare ja laiu, millest paljud on asustamata, kuid mitmed peidavad endas sajanditevanust ajalugu, puutumatut loodust ja unikaalset kogukonnatunnet. Need on kohad, kus aeg justkui peatub, mobiililevi võib olla katkendlik ning kus kohalik pood on avatud vaid paar tundi päevas – just see eraldatus muudabki need sihtkohad tõelisteks pärliteks neile, kes otsivad rahu, vaikust ja autentset elamust.
Miks eelistada väikesaari suurtele turismimagnetitele?
Suured saared on kahtlemata mugavad: seal on spaad, restoranid ja siledad maanteed. Väikesaared pakuvad aga midagi, mida tänapäeva kiires maailmas on raske leida – tielikku eraldatust ja privaatsust. Väikesaartel reisimine on omamoodi ajarännak ja loodusteraapia vorm.
Esiteks on sealne ökosüsteem sageli palju paremini säilinud. Kuna inimtegevus on piiratud, võib seal kohata haruldasi linnuliike, unikaalseid taimi ja maastikke, mida mandril enam ei leidu. Teiseks on väikesaarte kultuuripärand äärmiselt rikkalik. Paljud neist aladest olid sajandeid asustatud rannarootslaste poolt, jättes maha põneva arhitektuuri ja kohanimed. Kolmandaks sunnib väikesaar turisti tempot maha võtma. Siin ei saa tormata ühest vaatamisväärsusest teise, sest praamigraafik või ilmastikuolud dikteerivad elurütmi.
1. Ruhnu – Läänemere üksildane pärl
Ruhnu on paljude eestlaste jaoks müstiline ja kauge koht, kuhu jõudmine nõuab planeerimist, kuid mis tasub end kuhjaga ära. Saare asukoht keset Liivi lahte tähendab, et tegemist on tõelise meretaguse maailmaga.
Kultuur ja ajalugu
Ruhnu kõige tuntumaks sümboliks on kahtlemata Ruhnu puukirik, mis on ehitatud 1644. aastal ja on teadaolevalt vanim säilinud puitehitis Eestis. Selle kõrval seisev “uus” kivikirik ja omapärane kirikuaed loovad atmosfääri, mida mujalt ei leia. Saar on tuntud ka oma rannarootsi pärandi poolest, mis on tunda nii arhitektuuris kui ka saare muuseumis eksponeeritud esemetes.
Loodus ja rannad
Ruhnu uhkuseks on Limo rand, mida peetakse üheks Eesti kaunimaks liivarannaks. Selle “laulvad liivad” ja kristallselge vesi meenutavad pigem lõunamaiseid kuurorte kui Läänemere rannikut. Saare metsades uidates võib aga tunnetada ürgset rahu.
2. Osmussaar – Geoloogiline imedemaa
Osmussaar, mis asub Lääne-Eesti rannikust loodes, on geoloogide ja loodushuviliste paradiis. Legendi kohaselt on saar oma nime saanud viikingite jumala Odini järgi, kes olevat siia maetud. See on koht, kus maapind tõuseb merest kõige kiiremini Eestis.
Pangad ja kivimid
Osmussaare maastikku ilmestavad bretšarahnud ja ulatuslikud kiviklibuvallid. Saare põhjarannikul asub muljetavaldav pankrannik, mis pakub dramaatilisi vaateid merele. Unikaalne on ka nn “krokodillide” ehk omapäraste lubjakivimoodustiste esinemine.
Lambad ja maastikuhooldus
Saarel puudub püsiv inimasustus suures mastaabis (seal elab vaid üks pere), kuid seal valitsevad lambad. Šoti mägiveised ja lambad on need, kes hoiavad saare maastiku avatuna, takistades selle võsastumist. Matkamine Osmussaarel on seetõttu mugav ja pakub avaraid vaateid igas suunas.
3. Prangli – Autentne kaluriküla atmosfäär
Erinevalt paljudest teistest väikesaartest, mis nõukogude ajal tühjaks tehti või suleti, on Prangli suutnud säilitada oma püsiasustuse ja kultuuri läbi keeruliste aegade. See on ainus Põhja-Eesti saar, kus elujärg pole katkenud, ja see peegeldub tugevas kogukonnatundes.
Ligipääsetavus ja elulaad
Prangli asub Tallinnale üllatavalt lähedal – laevasõit Leppneemest kestab vaid tunni. Ometi astudes saarele, satute justkui teise aega. Kitsad teed, mida mööda vuravad nõukogudeaegsed veoautod ja külgkorviga mootorrattad, loovad filmiliku olustiku. Saarel on oma kool, rahvamaja ja pood, mis toimivad kogukonna südamena.
Looduslikud eripärad
Prangli on mitmekesine: siin on liivarandu, kiviseid rannikuid ja männimetsi. Üks huvitavamaid objekte on gaasiläte, kus maapinnast immitseb maagaasi, mida saab põlema süüdata. See on populaarne peatuspaik, kus matkajad saavad soovi korral “looduslikul pliidil” muna praadida.
4. Vilsandi – Linnuriik ja hülgevaatlus
Vilsandi on Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar ja Vilsandi Rahvuspargi süda. See on paik, kus sündis Eesti looduskaitse, kui majakavaht Artur Toom asutas siia 1910. aastal linnukaitseala.
Rännak saarele
Juba Vilsandile jõudmine on omaette seiklus. Madala veeseisu korral on võimalik saarele matkata jalgsi läbi mere või sõita spetsiaalse veoautoga, mis on kohandatud vees liikumiseks. Loomulikult pääseb sinna ka paadiga Papissaare sadamast.
Elusloodus
Vilsandi on ornitoloogide unistus. Kevaditi ja sügiseti peatuvad siin tuhanded rändlinnud. Lisaks lindudele on piirkond tuntud hallhüljeste lesilate poolest. Kohalikud ettevõtjad pakuvad hülgevaatlusretki, mis on unustamatu kogemus igale loodussõbrale. Saare atmosfäär on vaikne ja meditatiivne, sobides ideaalselt neile, kes tahavad linnakärast täielikult eemalduda.
5. Abruka – Kirjanduslik metsasaar
Saaremaa lõunaranniku lähedal asuv Abruka on tuntud oma lopsaka looduse ja omapärase huumori poolest, mida on kuulsaks kirjutanud vennad Ülo ja Jüri Tuulik.
Salumets ja botaaniline haruldus
Abruka suurimaks aardeks on tema liigirikas laialehine salumets, mis on Eestis haruldane ja meenutab pigem Kesk-Euroopa metsi. Pärnad, tammed ja sarapuud loovad rohelise võlvistiku, mille all kasvab lopsakas alustaimestik. See mets on looduskaitse all ja pakub varju paljudele haruldastele liikidele.
Külalislahkus ja eluolu
Abruka sadamas tervitab tulijaid mõnus kohvik ja saarel on võimalik rentida jalgrattaid. Saare väiksus teeb selle ideaalseks ühepäevaseks sihtkohaks, kuid ööbimine võimaldab nautida saare tõelist rahu, kui päevaturistid on lahkunud. Saare lõunatipus asuvast majakast avaneb kaunis vaade ümbritsevatele laidudele.
Korduma Kippuvad Küsimused (FAQ)
Väikesaarte külastamine tekitab sageli praktilisi küsimusi, eriti neil, kes pole varem mandrilt lahkunud. Siin on vastused levinumatele küsimustele.
- Kas väikesaartele saab minna autoga?
Enamasti ei ole see soovitatav või on isegi keelatud. Ruhnu, Prangli, Aegna ja Naissaar on mõeldud eelkõige jalakäijatele ja jalgratturitele. Vilsandile ja Osmussaarele autoga ei saa. Suurematele saartele nagu Kihnu või Vormsi saab autoga, kuid suvel on praamijärjekorrad pikad ja auto on saarel sageli koormaks. Parim viis liikumiseks on jalgratas.
- Kas saartel on pood ja sularahaautomaat?
Pood on olemas enamikel püsiasustusega saartel (Prangli, Ruhnu, Kihnu, Vormsi), kuid nende lahtiolekuajad on piiratud ja valik väike. Osmussaarel ja väiksustel laidudel poed puuduvad. Sularahaautomaate reeglina ei ole, seega varuge kindlasti sularaha, kuna kaardimakse ei pruugi levi puudumise tõttu toimida.
- Kuidas on lood mobiililevi ja internetiga?
Üldiselt on levi olemas, kuid see võib olla kohati (eriti rannaäärsetel aladel või paksu metsa sees) nõrk või olematu. See on suurepärane võimalus digitaalseks detoksiks.
- Kas ma võin telkida ükskõik kus?
Ei. Eestis kehtib küll igameheõigus, kuid väikesaartel on loodus väga õrn ja paljud alad on looduskaitse all. Telkida tohib vaid selleks ettenähtud ja tähistatud kohtades (RMK platsid või erakämpingud). Looduskaitsealadel on reeglid veelgi rangemad.
- Kas koera tohib saarele kaasa võtta?
Jah, kuid koer peab olema alati rihma otsas. Väikesaartel on palju linde, kes pesitsevad maapinnal, ning vabalt jooksev koer võib tekitada korvamatut kahju. Samuti liiguvad saartel vabalt lambad ja veised.
Praktilised sammud eduka merereisi planeerimiseks
Väikesaarte avastamine ei ole päris sama, mis autosse istumine ja Pärnusse sõitmine. See nõuab natuke rohkem eeltööd, kuid ettevalmistus on osa seiklusest. Esimene ja kõige olulisem samm on transpordi broneerimine. Suveperioodil on praamid ja reisilaevad (näiteks Kihnu Virve, Wrangö või Runö) sageli nädalaid ette välja müüdud. Ärge jätke piletite ostmist viimasele minutile, eriti kui plaanite reisida nädalavahetusel.
Teine oluline aspekt on riietus. Merel on alati jahedam kui mandril. Isegi kui Tallinnas on 25 kraadi sooja, võib laevatekil ja saare tuulisel rannikul olla vajalik tuulejope. Kihiline riietumine on võtmesõna. Samuti tasub kaasa võtta mugavad jalanõud, sest enamik väikesaari avastatakse jalgsi matkates. Ärge unustage joogivett ja esmaabivahendeid – apteeki ei pruugi saarel olla või on see suletud.
Lõpetuseks, suhtuge saarerahvasse ja nende kodupaika austusega. Väikesaarte elanikud on külalislahked, kuid nad hindavad privaatsust ja rahu. Järgige tähistatud radu, viige oma prügi mandrile tagasi ja toetage kohalikke ettevõtjaid, ostes nende käsitööd või toitu. Nii aitate säilitada seda unikaalset elulaadi, mis teeb Eesti saared nii lummavaks.
