Kui küsida juhuslikult inimeselt tänaval, mitu osariiki on Ameerika Ühendriikides, vastab enamik kõhklematult: 50. See on number, mida õpetatakse koolis üle kogu maailma ja mida näeme igapäevaselt USA lipul, kus on täpselt 50 tähte. Siiski peitub selle lihtsa ja laialt levinud fakti taga palju nüansse, mis teevad Ameerika poliitilise geograafia märgatavalt keerulisemaks, kui esmapilgul paistab. Paljud inimesed ei tea, et lisaks 50 osariigile on USA koosseisus veel olulisi piirkondi, mis omavad eristaatust, ja nende õiguslik seisund on sageli segadust tekitav nii välismaalastele kui ka ameeriklastele endile.
Kas Ameerikas on tõesti vaid 50 osariiki?
Lühike vastus on jah, Ameerika Ühendriikides on 50 osariiki. See number on püsinud stabiilsena alates 1959. aastast, mil Hawaii sai viimase osariigina liidu liikmeks. Osariigid on USA föderaalsüsteemi alustalad – neil on oma põhiseadused, kubernerid, seadusandlikud kogud ja kohtusüsteemid. Nad jagavad võimu föderaalvalitsusega, mis asub Washingtonis, D.C.-s.
Kuid küsimus “mitu osariiki on Ameerikas” muutub keerulisemaks, kui vaatame USA territooriume ja föderaalringkonda. Kuigi need piirkonnad on osa Ameerika Ühendriikide suveräänsusest, ei ole nad tehniliselt “osariigid”. Just see eristus ongi see, mida paljud inimesed sageli valesti mõistavad või eiravad.
Miks tekib segadus Washington, D.C. ja territooriumidega?
Suurim segadus tekib tavaliselt Columbia ringkonna (Washington, D.C.) ümber. Paljud arvavad ekslikult, et D.C. on osariik, kuna see on riigi pealinn ja seal asub valitsus. Tegelikkuses on Washington, D.C. föderaalringkond, mis loodi spetsiaalselt selleks, et pealinn ei kuuluks ühegi osariigi jurisdiktsiooni alla. D.C. elanikel on küll hääleõigus presidendivalimistel, kuid neil ei ole täisõiguslikku esindust USA Kongressis – neil on vaid hääleõiguseta delegaat.
Lisaks on USA-l mitmeid territooriume, mis on küll Ameerika kontrolli all, kuid ei ole osariigid. Need on:
- Puerto Rico
- Guam
- Ameerika Neitsisaared
- Ameerika Samoa
- Põhja-Mariaanid
Nende piirkondade elanikud on enamasti USA kodanikud, kuid neil puudub hääleõigus USA presidendivalimistel (kui nad elavad territooriumil) ja neil puudub hääleõiguslik esindus Kongressis. See tekitab pidevalt poliitilisi debatte selle üle, kas need piirkonnad peaksid saama osariikideks või säilitama oma praeguse staatuse.
Osariikide ajalooline areng ja laienemine
Ameerika Ühendriigid ei ole alati olnud 50-osariigiline riik. Algselt, 1776. aastal, oli Ameerikal vaid 13 kolooniat, mis kuulutasid end iseseisvaks. Kogu 19. ja 20. sajandi vältel laienes riik läände, lisades järjest uusi territooriume, mis hiljem muutusid osariikideks. See protsess oli sageli seotud poliitiliste kokkulepete, sõdade ja ostutehingutega.
Põnev fakt on see, et mõned piirkonnad on proovinud saada osariikideks, kuid ebaõnnestunud. Näiteks on Puerto Rico korduvalt hääletanud osariigiks saamise poolt, kuid lõplik otsus jääb alati USA Kongressi teha. Kuna osariigiks saamine muudaks oluliselt jõudude tasakaalu Kongressis (uued senaatorid ja esindajad), on see teema tihedalt seotud parteipoliitikaga.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas Puerto Rico on USA osariik?
Ei, Puerto Rico on USA inkorporeerimata territoorium, mitte osariik. Selle elanikud on USA kodanikud, kuid neil pole hääleõigust presidendivalimistel.
Kas Washington, D.C. on osariik?
Ei, Washington, D.C. on föderaalringkond. See ei kuulu ühegi osariigi koosseisu ja sellel on eriline valitsemisvorm, mis erineb osariikide omast.
Miks on USA lipul 50 tähte?
50 tähte sümboliseerivad praegust 50 osariiki. Iga täht lisati vastavalt sellele, kui uus osariik liiduga ühines. Viimane muudatus tehti 1959. aastal, kui Hawaii lisati 50. osariigina.
Kas territooriumide elanikud saavad hääletada?
Territooriumide elanikud saavad osaleda presidendivalimiste eelvalimistel, kuid nad ei saa hääletada presidendi valimise üldvalimistel, välja arvatud juhul, kui nad kolivad mõnda osariiki.
Kas tulevikus võib osariikide arv suureneda?
Teoreetiliselt on see võimalik. Kui Kongress seda otsustab, võib mõni territoorium (näiteks Puerto Rico või Washington, D.C.) saada 51. osariigiks, kuid see on pikaajaline ja keeruline poliitiline protsess.
Põhiseaduslik vaade riigi ülesehitusele
Ameerika Ühendriikide põhiseadus määratleb riigi kui liidu, kus osariikidel on märkimisväärne autonoomia. See on põhjus, miks USA-s on nii suured erinevused seadustes, maksudes ja haridussüsteemis erinevate osariikide vahel. Näiteks võib relvaseaduste, surmanuhtluse või tervishoiupoliitika osas olla ühe osariigi ja naaberosariigi vahel drastilisi erinevusi.
Kui räägime osariikide arvust, peame mõistma ka “ühtse ja lahutamatu” liidu kontseptsiooni. Ameerika kodusõja tulemusena kinnistus idee, et osariikidel ei ole õigust liidust omavoliliselt lahkuda. See tähendab, et osariikide arv võib küll kasvada, kuid see ei saa väheneda lahkulöömise teel. See struktuur hoiab riiki stabiilsena, hoolimata poliitilistest pingetest, mis erinevate osariikide vahel sageli tekivad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi 50 on õige vastus, kui küsitakse, mitu osariiki Ameerikas on, annab see vastus vaid pealiskaudse ülevaate. USA geograafiline ja poliitiline kaart on palju mitmekesisem ning sisaldab endas ajaloolist pärandit, mille mõistmine nõuab sügavamat pilku kui vaid lipul olevate tähtede lugemine.
