Töötuks jäämine on igale inimesele emotsionaalselt ja majanduslikult keeruline olukord, mis nõuab kiiret kohanemist. Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on loodud pakkuma turvavõrku neile, kes on ootamatult töökoha kaotanud, kuid selle toetuse saamine eeldab teatud reeglite tundmist ja bürokraatlike sammude täitmist. Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis on kaks erinevat, kuid omavahel tihedalt seotud mõistet, mida inimesed sageli segamini ajavad. Selles põhjalikus juhendis selgitame lahti, millistel tingimustel on võimalik toetust taotleda, kui kaua seda makstakse ning mida peab tegema, et finantsiline tugi oleks kindlustatud ajal, mil otsite uut väljakutset oma karjääris.
Mis on töötutoetus ja kes sellele õiguse saab?
Eestis on töötutele suunatud toetusmehhanismid jagatud laias laastus kaheks: töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Need on mõeldud erinevatele sihtgruppidele ning nende määramise alused erinevad märkimisväärselt. Töötutoetus on riiklik toetus, mis on mõeldud inimestele, kes ei vasta töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, kuid on siiski töötud ja soovivad aktiivselt tööd leida.
Töötutoetuse saamiseks peab isik vastama järgmistele kriteeriumidele:
- Inimene on töötuna arvele võetud Töötukassas.
- Isik on enne töötuks jäämist töötanud või tegutsenud tööga võrdsustatud tegevuses vähemalt 180 päeva viimase 12 kuu jooksul.
- Inimese sissetulek töötutoetuse taotlemise kuul on väiksem kui töötutoetuse 31-kordne määr.
- Isik ei ole saanud töötutoetust maksimaalsel võimalikul perioodil.
Oluline on mõista, et töötutoetuse eesmärk ei ole asendada varasemat palka, vaid pakkuda minimaalset toimetulekut, kuni inimene leiab uue rakenduse. Seetõttu on toetuse suurus fikseeritud ja see ei sõltu varasemast sissetulekust, erinevalt töötuskindlustushüvitisest.
Töötuskindlustushüvitis vs töötutoetus: peamised erinevused
Paljud inimesed eeldavad, et nad saavad töötuskindlustushüvitist, kuid tegelikkuses selgub töötukassasse minnes, et nende kindlustusstaaz ei ole piisav. Töötuskindlustushüvitis põhineb isiku poolt tasutud töötuskindlustusmaksetel, mis tähendab, et mida kauem ja stabiilsemalt olete töötanud, seda tõenäolisemalt olete selleks õigustatud.
Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul. Hüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse teie varasemat keskmist töötasu, mistõttu on see hüvitis sageli märgatavalt suurem kui riiklik töötutoetus. Töötutoetus seevastu on mõeldud neile, kes on töötanud vähem või kellel on olnud pikemad pausid tööelus.
Töötutoetuse kestus ja maksmise tingimused
Töötutoetust makstakse üldjuhul kuni 270 päeva ulatuses. See periood on mõeldud piisava aja andmiseks uue töö leidmiseks. Siiski on oluline silmas pidada, et töötutoetuse maksmine lõpetatakse koheselt, kui inimene leiab uue töökoha või kui ta keeldub ilma mõjuva põhjuseta talle pakutud sobivast tööst.
Toetuse maksmisel on ka teisi nüansse:
- Akttiivne tööotsimine: Töötukassa ootab teilt aktiivset osalemist nõustamistel ja tööturuteenustel. Kui te ei ilmu kokkulepitud ajal nõustamisele või ei vasta kirjadele, võib toetuse maksmine peatuda.
- Sissetulekute deklareerimine: Kui töötuna arvel olles saate juhutöid või muid sissetulekuid, peate nendest viivitamatult teavitama. Kui sissetulek ületab seaduses kehtestatud piirmäära, siis töötutoetust sel kuul ei maksta.
- Õppimine ja ettevõtlus: Kui asute õppima täiskoormusega või alustate ettevõtlusega, muutub teie staatus. Teatud tingimustel on võimalik saada ettevõtluse alustamise toetust, mis on eraldiseisev meede töötutoetusest.
Kuidas taotlemise protsess toimib samm-sammult
Töötutoetuse taotlemine algab alati töötuna arvele võtmisega. Tänapäeval on see protsess muutunud mugavaks ja seda saab teha digitaalselt Töötukassa iseteenindusportaali kaudu. Siiski on võimalik pöörduda ka lähimasse Töötukassa esindusse, kus konsultant aitab vajalikud dokumendid vormistada.
Esmalt peate esitama avalduse töötuna arvele võtmiseks. Selle käigus hinnatakse teie tööalast olukorda ja selgitatakse välja, millistele toetustele teil on õigus. Kui teile määratakse töötutoetus, kantakse see teie pangakontole kord kuus eelneva kuu eest. See tähendab, et raha ei laeku kohe avalduse esitamisel, vaid see nõuab kannatlikkust ja planeerimist.
Oluline on hoida oma andmed ja kontaktid Töötukassas uuendatuna. Kõik teated tulevad kas e-posti teel või iseteeninduskeskkonda. Samuti peate jälgima oma individuaalset tööotsimiskava, mis koostatakse koostöös konsultandiga. See kava on teie “tegevusjuhis” töötuna olemise ajal ja selle täitmine on toetuse saamise eelduseks.
Korduma kippuvad küsimused töötutoetuse kohta
Kas töötutoetust makstakse ka siis, kui ma lahkusin töölt omal soovil?
Jah, töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist saab taotleda ka siis, kui olete ise töölt lahkunud. Seadus ei tee vahet, kas töösuhte lõpetas tööandja või töötaja, tingimusel, et olete eelnevalt piisavalt kaua töötanud ja täidate muid nõudeid.
Kas ma saan töötutoetust, kui ma saan samal ajal ka muid toetusi või pensione?
See sõltub toetuse liigist. Kui te saate näiteks vanaduspensioni, siis töötutoetusele teil üldjuhul õigust ei ole. Samuti võib sissetulekute kumuleerumine mõjutada toetuse määramist. Täpsema info saamiseks tuleks konsulteerida Töötukassa spetsialistiga, kes vaatab üle teie konkreetse olukorra.
Mida teha, kui ma ei nõustu Töötukassa otsusega?
Igal inimesel on õigus vaidlustada Töötukassa tehtud otsuseid. Esmalt on soovitatav pöörduda otsuse teinud konsultandi või büroo juhataja poole selgituste saamiseks. Kui selgitused ei rahulda, on teil võimalik esitada vaie 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Vaide lahendab Töötukassa vaidlustuskomisjon.
Kui suur on töötutoetuse määr täpsemalt?
Töötutoetuse päevamäära kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal uuesti. See number on üldjuhul seotud tarbijahinnaindeksi ja elukalliduse muutustega. Kõige värskema info konkreetse eurosumma kohta leiab alati Töötukassa kodulehelt, kuna see võib aasta-aastalt erineda.
Kas töötutoetust makstakse ka välismaal viibimise ajal?
Üldreegel on, et toetuse saaja peab viibima Eestis ja olema kättesaadav Töötukassaga suhtlemiseks. Kui planeerite pikemat välisreisi, tuleb sellest Töötukassat teavitada, kuna see võib mõjutada toetuse maksmist. Reeglina ei saa töötuna arvel olles välismaal puhkamas käia ja samal ajal toetust saada.
Nõuandeid edukaks tööle naasmiseks
Töötuna arvel olemine ei ole ainult rahaline toetus, vaid see on ka periood, mida saab kasutada enesearenguks. Paljud töötud kasutavad seda aega oskuste täiendamiseks. Töötukassa pakub erinevaid koolituskaarte ja kursusi, mis aitavad omandada uusi oskusi, mis on tööturul nõutud. Kui tunnete, et teie praegune eriala on kaotanud konkurentsivõime, rääkige oma konsultandiga ümberõppe võimalustest.
Võrgustumine on teine oluline aspekt. Osalege messidel, kandideerige aktiivselt ja hoidke kontakti endiste kolleegidega. Vahel leitakse uus töö läbi tutvuste, mida te ei pruukinud isegi teadvustada. Olge oma tööotsimises järjepidev – koostage kvaliteetne CV, mis toob esile teie saavutused, mitte ainult tööülesanded. Tänapäeva tööturul hinnatakse kõrgelt pehmeid oskusi, nagu probleemilahendusoskus, koostöövõime ja kohanemisvõime.
Ärge kartke küsida tagasisidet ka siis, kui teid ei valitud soovitud ametikohale. See aitab teil mõista, mida peaksite oma kandideerimisprotsessis muutma, olgu selleks siis motivatsioonikirja sisu, intervjuuoskused või täiendavate sertifikaatide omandamine. Tööotsimine on omamoodi töö ise, mis nõuab distsipliini ja positiivset ellusuhtumist, isegi kui esimesed katsed ei kanna vilja.
Töötukassa pakutavad lisateenused toetuse saajatele
Töötukassa ei ole ainult toetuste maksja, vaid ka vahendaja tööotsija ja tööandja vahel. Lisaks töötutoetusele ja töötuskindlustushüvitisele on olemas mitmeid teisi toetusmeetmeid, mis aitavad tööle naasta. Näiteks on olemas palgatoetus, mida tööandja saab taotleda juhul, kui ta võtab tööle pikaajalise töötu või vähenenud töövõimega inimese. See muudab teid kui tööotsijat tööandja silmis atraktiivsemaks kandidaadiks.
Samuti on olemas võimalused tööalaseks rehabilitatsiooniks, kui tervislik seisund peaks takistama naasmist varasema ameti juurde. Tööklubid on veel üks suurepärane viis, kuidas saada tuge ja motivatsiooni kaaslastelt, kes on samas olukorras. Ühine kogemus ja teiste edulood võivad anda teile vajaliku tõuke, et mitte alla anda ning jätkata oma sihtide poole pürgimist.
Lõpetuseks meelespea: töötutoetus on ajutine meede, mitte elustiil. Kasutage seda aega targalt, et ehitada endale stabiilne tulevik. Olge aus oma tööotsimise plaanides, pidage kinni tähtaegadest ja ärge laske ennast heidutada ajutistest tagasilöökidest. Eesti tööturg pakub pidevalt uusi võimalusi neile, kes on valmis panustama ja ennast arendama.
Hoidke silm peal kõigil Töötukassa infokanalitel, sest seadusandlus ja toetuste määrad võivad aja jooksul muutuda. Kõige usaldusväärsem info tuleb alati otse riigiasutuselt. Kui teil tekib küsimusi, siis Töötukassa klienditugi on teie käsutuses nii telefoni kui e-posti teel. Edu tööotsingutel ja uue karjäärietapi planeerimisel!
