Eestimaa suvi on küll lühike, kuid see-eest täis valgust, rohelust ja avastamisrõõmu, mida on raske võrrelda mistahes muu paigaga maailmas. Üha enam inimesi on hakanud hindama kodumaist puhkust, mõistes, et eksootiliste elamuste saamiseks ei pea alati istuma lennukisse ega reisima tuhandete kilomeetrite taha. Kodumaal reisimise eelis on paindlikkus, tuttav kultuuriruum ning võimalus leida peidetud pärleid kohtadest, millest olete võib-olla kümneid kordi mööda sõitnud, kuid pole kunagi peatunud. Olgu selleks siis rabajärve karge vesi varahommikul, iidsete mõisate ajalooline hõng või Lõuna-Eesti kuppelmaastike vahel looklevad teed – Eesti pakub mitmekesist puhkusekogemust igale maitsele. Järgnevalt vaatamegi lähemalt piirkondi ja tegevusi, mis muudavad suvepuhkuse Eestis meeldejäävaks seikluseks.
Saarte maagia: Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu
Eesti saared on fenomen omaette. Niipea kui praam mandrilt lahkub, tundub, et aeg hakkab liikuma teises rütmis. Saartele minek on justkui põgenemine argipäeva murede eest, kus meri lahutab teid tööasjadest ja linnamürast.
Muhu ja Saaremaa
Muhu saar ei ole enam ammu vaid läbisõiduhoov teel Saaremaale. Koguva küla oma sammaldunud kiviaedade ja ajalooliste taluhoonetega pakub sissevaadet rannarahvaellu sajandeid tagasi. Muhus tasub kindlasti külastada ka Pädaste mõisa parki või nautida kohalikku gurmeetoitu, mis on tuntud üle terve Baltikumi.
Saaremaale jõudes ootab ees aga hoopis mastaapsem avastamine. Kuressaare piiskopilinnus on kohustuslik peatuspaik ajaloohuvilistele, kuid tõeline Saaremaa võlu peitub looduses. Sõrve sääre tipp, kus Läänemeri ja Liivi laht kohtuvad, on tuuline ja maagiline paik. Samuti ei saa mööda vaadata Angla tuulikutemäest ja Kaali kraatrist. Kui otsite aga midagi erilisemat, võtke suund Harilaiu poolsaarele ja matkake Kiipsaare viltuse tuletorni juurde – see on vaatepilt, mis muutub iga aastaga mere pealetungi tõttu.
Hiiumaa rahu ja vaikus
Hiiumaa on Saaremaast metsasem ja vaiksem, sobides ideaalselt neile, kes otsivad privaatsust. Hiiumaa on tuntud oma tuletornide poolest:
- Kõpu tuletorn: Üks maailma vanimaid ja siiani töötavaid tuletorne, mille tipust avaneb imeline vaade üle metsade merele.
- Ristna ja Tahkuna: Need metallist tuletornid pakuvad hoopis teistsugust arhitektuurilist elamust ja asuvad looduskaunites kohtades.
Hiiumaal olles tasub kindlasti külastada ka Sääretirpi – pikka kruusast maasäärt, mis ulatub kaugele merre ja kus saab sõna otseses mõttes kõndida lainete vahel.
Põhja-Eesti ja Lahemaa rahvuspark
Tallinnast vaid tunniajase autosõidu kaugusel asub Lahemaa, mis on Eesti vanim ja suurim rahvuspark. See on piirkond, kus kohtuvad kivine põhjarannik, suured metsamassiivid ja sood.
Üks populaarsemaid sihtkohti on Viru raba. Sealne laudtee on ligipääsetav igas vanuses matkajale ning raba keskel asuv vaatetorn annab suurepärase ülevaate rabamaastikust. Varajased ärkajad saavad seal nautida uduvihus päikesetõusu, mis on fotograafide unistus. Lisaks loodusele on Lahemaa rikas ka kultuuripärandi poolest. Palmse, Sagadi ja Vihula mõisad moodustavad kuldse kolmiku, kus saab tutvuda baltisaksa ajaloo ja arhitektuuriga.
Rannikult leiate aga romantilised kalurikülad nagu Käsmu (kaptenite küla) ja Altja. Käsmus tasub jalutada mööda rannaäärt ja nautida vaateid kivisele mererannale, mida kohalikud kutsuvad “kivikülviks”.
Lõuna-Eesti kuppelmaastikud ja kultuur
Lõuna-Eesti erineb ülejäänud Eestist oma reljeefsuse ja tempo poolest. Siin on elu rahulikum ja loodus künklikum. Otepää ja selle ümbrus ei ole populaarsed vaid talvel; suvel pakuvad Pühajärve ümbruse matkarajad ja ujumiskohad suurepärast lõõgastust.
Taevaskoja ja Ahja jõgi
Põlvamaal asuv Taevaskoja on üks Eesti looduse sümboleid. Suur ja Väike Taevaskoda oma kõrgete liivakivipaljanditega Ahja jõe kaldal on müstilised ja suurejoonelised. Üks parimaid viise selle piirkonna nautimiseks on rentida kanuu või süsta ning liuelda mööda jõge, imetledes ürgset loodust vee pealt. See on jõukohane tegevus ka algajatele ja lastega peredele.
Setomaa ja Suur Munamägi
Veelgi kaugemale kagusse liikudes jõuate Setomaale, kus on säilinud unikaalne kultuur, keel ja kombed. Seto talumuuseum ja kohalikud tsäimajad pakuvad ehedat kultuurikogemust. Ja loomulikult, olles Lõuna-Eestis, on peaaegu kohustuslik ronida (või sõita liftiga) Baltimaade kõrgeima tipu, Suure Munamäe otsa. Selge ilmaga näeb sealt kaugele üle Eestimaa metsade ja külateede.
Peipsi äär ja Sibulatee
Peipsi järve rannik on justkui teine maailm. See piirkond on koduks vanausulistele, kelle külad – Varnja, Kasepää, Kolkja – on kuulsad oma ridaküla tüüpi hoonestuse poolest. Majad asuvad tihedalt üksteise kõrval piki tänavat, mis kulgeb paralleelselt järvega.
Peipsiääre külastamine on ka kulinaarne reis. Siin on aukohal:
- Sibulamüüjad: Suve lõpus ääristavad teid kuldsed sibulavanikud. Kohalik Peipsi sibul on kuulus oma kanguse ja maitse poolest.
- Suitsukala: Värskelt suitsutatud rääbis, latikas või ahven otse teeäärsest ahjust on maitseelamus, mida poest ei leia.
- Samovaritee ja suhkur: Vanausuliste traditsiooniline teejoomine keedusuhkruga on rituaal, mida tasub proovida kohalikes muuseumides või kodukohvikutes.
Lisaks tasub külastada Alatskivi lossi, mis oma neogooti stiiliga meenutab Šotimaa losse ja pakub romantilist atmosfääri keset Lõuna-Eesti maastikku.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Eestis reisimine on üldiselt lihtne ja turvaline, kuid alati tekib praktilisi küsimusi. Siin on vastused mõningatele levinumatele küsimustele.
Millal on parim aeg Eestis puhkamiseks?
Kuigi suvi kestab juunist augustini, on statistiliselt kõige soojem ja stabiilsem ilm tavaliselt juulis. Augustis on aga ööd juba pimedamad ja sageli tähine taevas eriliselt kaunis, samuti on siis merevesi kõige soojem. Juunis on eeliseks pikad valged ööd, mil päike loojub vaid mõneks tunniks.
Kas Eestis on telkimine kõikjal lubatud?
Eestis kehtib “igaüheõigus”, mis lubab matkata ja telkida tähistamata ja piiramata eramaal, kui sellega ei tekitata omanikule kahju. Siiski on kõige mugavam ja kindlam kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt loodud telkimisalasid ja lõkkekohti. Need on hästi hooldatud, varustatud sageli puude ja kuivkäimlatega ning asuvad looduskaunites kohtades. Rahvusparkides ja kaitsealadel tohib telkida vaid selleks ettenähtud kohtades.
Kuidas on parim viis Eestis ringi liikuda?
Kõige suurema vabaduse annab isiklik auto või matkaauto, kuna paljud kaunid looduspaigad asuvad ühistranspordiliinidest eemal. Siiski on rongiühendus (Elron) Tallinna, Tartu, Viljandi, Narva ja Valga vahel väga mugav ja kiire. Saartele pääseb mugavalt praamidega, kuid suvisel tipphooajal (eriti nädalavahetustel) tasub piletid kindlasti ette broneerida.
Mida teha vihmase ilmaga?
Eesti suvi on heitlik. Vihmase ilmaga on suurepärane võimalus külastada Eesti Rahva Muuseumi (ERM) Tartus, Lennusadamat Tallinnas või arvukaid spaasid, mida leidub nii Pärnus, Saaremaal, Haapsalus kui ka Värskas. Spaa-kultuur on Eestis väga kõrgel tasemel.
Reisiplaneerimise soovitused ja majutus
Õnnestunud puhkuse aluseks on hea planeerimine, eriti kui reisite suvisel tipphooajal. Kuigi spontaansus on tore, võib populaarsetes sihtkohtades nagu Pärnu, Saaremaa või Haapsalu olla juulis keeruline leida sobivat majutust “samaks õhtuks”. Eestimaa turismitalud on viimastel aastatel teinud läbi suure arenguhüppe, pakkudes hotellimugavusi keset ehetdat maaelu. Üha populaarsemaks on muutunud ka n-ö glamping ehk luksuslik telkimine ja peegelmajad, mis võimaldavad ööbida looduse keskel mugavusest loobumata.
Mõelge oma reisi eesmärgile: kas soovite aktiivset puhkust rabas ja metsaradadel või kultuurset kulgemist mõisates ja väikelinnade kohvikutes? Eestimaa väiksus on siinkohal suureks eeliseks – hommikul võite ärgata Kesk-Eesti rabaservas, lõunat süüa Tartu ülikoolilinnas ja õhtuks jõuda Peipsi äärde sauna kütma. Ärge unustage pakkimisel kihilist riietust, sest isegi kuumal suvepäeval võivad õhtud mere ääres olla jahedad, ning kindlasti võtke kaasa sääsetõrjevahend, et looduses viibimine oleks nauditav.
