Viimase kümnendi jooksul on Eesti teedel märgatavalt suurenenud alternatiivkütuseid tarbivate sõidukite hulk ning üheks olulisemaks ja keskkonnasäästlikumaks valikuks on kujunenud surugaas ehk CNG. Paljude autoomanike jaoks on see endiselt atraktiivne valik tänu madalamatele jooksvatele kuludele ja väiksemale ökoloogilisele jalajäljele võrreldes bensiini või diisliga. Siiski tekitab gaasiautode maailm uutele huvilistele endiselt küsimusi: kas tanklavõrgustik on piisav, et sõita mugavalt Tallinnast Võru või Saaremaale, ning milline on tegelik hinnavõit praeguses muutlikus energiamajanduses? Alljärgnevas põhjalikus ülevaates kaardistame Eesti CNG tanklate maastiku, analüüsime hinnakujundust ning vaatame otsa praktilistele nüanssidele, mida iga gaasiauto omanik peaks teadma.
Mis on CNG ja kuidas see erineb teistest gaasidest?
Enne tanklate asukohtade juurde asumist on kriitiliselt oluline teha selgeks terminoloogia, sest tanklates leidub erinevaid gaasilisi kütuseid, mis ei ole omavahel asendatavad. CNG (Compressed Natural Gas) on surugaas, mis koosneb peamiselt metaanist. Eestis on olukord veelgi rohelisem, kuna valdav osa tanklates müüdavast surugaasist on tegelikult biometaan ehk rohegaas, mida toodetakse kohalikust toormest (näiteks sõnnikust või biojäätmetest). See muudab kütuse kliimaneutraalseks või isegi negatiivse süsiniku jalajäljega kütuseks.
Tihti aetakse CNG segi LPG-ga (Liquefied Petroleum Gas), mis on vedelgaas. Need on täiesti erinevad süsteemid:
- CNG on gaasilises olekus ja hoitakse balloonides väga kõrge rõhu all (umbes 200 bar).
- LPG on vedeldatud kujul ja madalama rõhu all.
CNG tanklasse LPG autoga minna ei saa ja vastupidi – tankimisotsikud ja süsteemid on täiesti erinevad.
Kes on peamised teenusepakkujad Eestis?
Eesti surugaasiturg on jagunenud peamiselt kahe suure ja mõne väiksema tegija vahel. See konkurents on tarbijale kasulik, hoides hinnad mõistlikul tasemel ja tagades tanklate tehnilise korrasoleku. Peamised operaatorid on:
- Eesti Gaas (Elenger): Ajalooliselt suurim gaasimüüja, kellel on lai võrgustik üle kogu riigi. Nende tanklad on sageli automaattanklad ja asuvad strateegilistes sõlmpunktides.
- Alexela: Väga agressiivselt rohegaasi turgu arendanud kütusekett. Alexela on integreerinud CNG tankurid oma tavalistesse teenindusjaamadesse, mis teeb tankimise mugavaks, kuna samal ajal on võimalik kasutada poe ja kohviku teenuseid.
- Krooning ja teised: Turul on ka väiksemaid tegijaid, nagu Krooning, kes pakuvad surugaasi teatud asukohtades, täiendades üldist võrgustikku.
Kus asuvad CNG tanklad? Piirkondlik ülevaade
Eesti on CNG tanklatega kaetud üllatavalt hästi. Kui elektriautode kiirlaadijate võrgustik on alles tihenemas, siis surugaasiga on võimalik Eestile tiir peale teha ilma suurema planeerimiseta. Siiski on piirkondi, kus vahemaad tanklate vahel on pikemad.
Tallinn ja Harjumaa
Pealinnas ja selle lähiümbruses on tankimisvõimalused kõige tihedamad. Tanklaid leidub igas linnaosas:
- Mustamäe ja Õismäe suund: Mitu tanklat Kadaka teel ja Ehitajate teel tagavad, et Lääne-Tallinna elanikud saavad kiirelt paagi täis.
- Lasnamäe ja Peterburi tee: See on logistiliselt oluline suund. Tanklad asuvad Peterburi teel, Gaasi tänaval ja Smuuli tee ümbruses.
- Kesklinn ja Põhja-Tallinn: Sikupilli ja sadama piirkond on kaetud nii Alexela kui ka Eesti Gaasi poolt.
- Harjumaa ring: Jüri, Laagri ja Tabasalu on varustatud tanklatega, mis teenindavad pendelrändajaid.
Lõuna-Eesti ja Tartu
Tartu on Eesti gaasiautode pealinnaks peetud juba aastaid, osaliselt tänu linnaliinibusside varajasele üleminekule gaasile. Tanklad asuvad mugavalt linna sissesõitudel – Ringteel (Lõunakeskuse juures) ja Tähe tänaval. Lõuna-Eesti väiksemates linnades on olukord samuti hea:
- Võru ja Põlva: Mõlemas maakonnakeskuses on tankimisvõimalus olemas.
- Valga: Piirilinnas on tankla olemas, mis on oluline transiidiks Lätti.
- Viljandi: Linnas on mitu tanklat, mis asuvad peamiste magistraalide ääres.
Pärnu ja Lääne-Eesti
Pärnus on tanklad Via Baltica ääres ja linna servades, olles kergesti ligipääsetavad. Liikudes saarte poole, on oluline teada, et Kuressaares (Saaremaal) on CNG tankla olemas (Kudjape piirkonnas), mis teeb saarel puhkamise gaasiautoga muretuks. Hiiumaal on tankimisvõimalused ajalooliselt olnud piiratumad, seega tasub enne praamile minekut mandril paak täis panna.
Ida-Virumaa
Ida-suunal liikudes saab tankida Rakveres, Jõhvis ja Narvas. Narva tankla on kriitilise tähtsusega piiriäärse liikluse teenindamiseks. Vahemaad Ida-Virumaal on tanklate vahel mõistlikud, jäädes enamasti alla 50–60 kilomeetri.
Milline on gaasi hind ja mis seda mõjutab?
CNG hind on teema, mis on viimastel aastatel pakkunud nii rõõmu kui ka peavalu. Et mõista hinda, tuleb esmalt aru saada mõõtühikust. Erinevalt bensiinist ja diislist, mida müüakse liitrites, müüakse surugaasi kilogrammides (kg).
Üks kilogramm surugaasi sisaldab rohkem energiat kui üks liiter bensiini või diislit. Rusikareegel on järgmine: 1 kg CNG-d võrdub energiasisalduselt umbes 1,5 liitri bensiiniga või 1,3 liitri diisliga. See tähendab, et isegi kui gaasi hind tanklas (nt 1,20 €/kg) tundub sarnane bensiini liitrihinnaga, on reaalne läbisõit ühe ühiku kohta gaasiga tunduvalt suurem, muutes kilomeetri hinna odavamaks.
Hinnakujunduse dünaamika
Gaasi hinda Eestis mõjutavad peamiselt maailmaturu gaasihinnad (Hollandi TTF indeks) ja kohaliku biometaani tootmise kulud. Kui Venemaa agressioon Ukrainas põhjustas 2022. aastal gaasihinna hüppelise tõusu (ulatudes kohati üle 3-4 euro kilogrammi eest), siis tänaseks on turg stabiliseerunud.
Biometaani tootmise toetused ja riiklik poliitika mängivad samuti rolli. Kuna Eesti eesmärk on transpordisektoris taastuvenergia osakaalu suurendada, on biometaanil aktsiisisoodustused või -vabastused, mis aitavad hinda fossiilkütustest madalamana hoida. Tavapäraselt on gaasiga sõitmine olnud 30–50% soodsam kui bensiiniga, kuid kriisiaegadel on see eelis ajutiselt kadunud.
Makselahendused ja kliendikaardid
CNG tankimine ei erine maksmise poolest tavalisest tankimisest. Nii Alexela kui ka Eesti Gaasi tanklates saab maksta:
- Pangakaardiga (viipemakse või kiip).
- Sularahas (ainult teatud tanklates, kus on kassapidaja).
- Kliendikaartide ja mobiilirakendustega.
Kuna enamik CNG tanklaid on automaattanklad, on kõige mugavam kasutada mobiilirakendusi (nt Alexela äpp või Eesti Gaasi äpp), mis võimaldavad sageli saada ka püsikliendisoodustust. Ärikliendid saavad sõlmida lepingud, mis tagavad kuu lõpus koondarve ja sageli ka mahupõhise soodustuse.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma saan ise oma CNG autot tankida?
Jah, CNG tankimine on lihtne ja ohutu. Otsik tuleb ühendada auto tankimisavaga ja lukustada kangi abil. Süsteem on hermeetiline – gaasi ei hakka voolama enne, kui ühendus on turvaline. Tankimine võtab aega umbes sama kaua kui bensiini puhul.
Kui pikk on gaasiauto sõiduulatus?
See sõltub auto balloonide mahutavusest. Keskmine sõiduauto (nt Škoda Octavia G-TEC või VW Golf TGI) mahutab umbes 15–17 kg gaasi, millega saab sõita 350–500 kilomeetrit. Lisaks on neil autodel tavaliselt väike bensiinipaak (9–50 liitrit olenevalt mudelist ja aastast), mis pikendab sõiduulatust, kui gaas peaks otsa saama.
Kas CNG on autole ohutu?
Jah, surugaasisüsteemid on autodel äärmiselt turvalised. Balloonid on valmistatud komposiitmaterjalidest või tugevast terasest ja varustatud kaitseklappidega. Tulekahju korral lasevad klapid gaasi kontrollitult välja, vältides plahvatust. Parkimismajadesse sisenemine on tänapäeval enamasti lubatud, välja arvatud juhul, kui märgid seda konkreetselt keelavad.
Kas Eestis müüdav gaas on kvaliteetne?
Eestis müüdav surugaas on väga kõrge kvaliteediga (kõrge metaanisisaldusega), mis tagab mootori sujuva töö ja maksimaalse energiasisalduse. Kuna suur osa on biometaan, on see ka puhas – põlemisel tekib vähem tahma ja jääkaineid, mis hoiab mootoriõli ja sisu puhtamana.
CNG-sõidukite hooldus ja gaasiballoonide kontroll
Kuigi kütuse hind ja tanklate asukohad on peamised argumendid, ei tohi unustada gaasiautode tehnilist eripära. CNG-sõidukid vajavad spetsiifilist tähelepanu, mida tavalise bensiiniauto omanik ei pruugi teada. Kõige olulisem erinevus puudutab gaasisüsteemi hooldust ja ülevaatust.
Tehnoülevaatusel kehtivad gaasiautodele rangemad nõuded. Lisaks tavapärasele kontrollile peab autoomanik esitama tõendi gaasiseadme korrasoleku kohta või läbima põhjalikuma kontrolli ülevaatuspunktis. Erilist tähelepanu pööratakse gaasiballoonide seisukorrale. Balloonid asuvad tavaliselt auto põhja all ja on avatud ilmastikumõjudele, soolale ja kivitäketele. Kui balloonidel esineb roostet (terasballoonide puhul) või vigastusi komposiitkesta pinnal, ei pruugi auto ülevaatust läbida.
Tootjad näevad ette gaasiballoonide perioodilise visuaalse kontrolli ja teatud aja tagant (tavaliselt 4 aasta järel) põhjalikuma surveproovi või vahetuse, olenevalt margist. Kasutatud CNG-autot ostes on kriitiliselt tähtis veenduda, et balloonid on terved ja nende “parim enne” (tavaliselt 15 või 20 aastat tootmisest) ei ole möödas. Balloonide vahetus on kulukas protseduur, mis võib ulatuda tuhandetesse eurodesse, seega on ennetav hooldus ja korrosioonitõrje balloonide katteplaatide all pikas perspektiivis rahakotisõbralik tegevus.
