Eesti on tuntud kui laulurahvas ning meie kultuurilugu on tihedalt põimunud muusika ja koorilauluga. Kuid kooride kõrval on alati säranud karismaatilised solistid, kelle hääled on kõlanud nii raadiotes, telerites kui ka suurtel laululavadel, ühendades põlvkondi ja pakkudes lohutust või rõõmu keerulistel aegadel. Kui hakata koostama pingerida läbi aegade parimatest Eesti meeslauljatest, seisame silmitsi keerulise ülesandega, sest “parim” on subjektiivne mõiste. Kas see tähendab suurimat hääleulatust, enim müüdud plaate või hoopis sügavaimat emotsionaalset mõju rahvale? Järgnevalt sukeldume Eesti muusikaajalukku, et tuua esile need mehed, kes on jätnud meie kultuuriruumi kustumatu jälje ja keda peetakse õigustatult vokalistide eliidiks.
Legendaarne kolmik: Joala, Mägi ja Linna
Kui rääkida Eesti levimuusika kuldajastust, kerkivad paratamatult esile kolm nime, keda sageli nimetatakse meie oma “kolmeks tenoriks”, kuigi nende stiilid olid vägagi erinevad. Need on Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Nende meeste panus Eesti muusikasse on sedavõrd mastaapne, et ilma nendeta oleks meie kultuuripilt tundmatuseni teistsugune.
Jaak Joala – Kremli ööbik ja romantiline erak
Jaak Joala on paljude muusikakriitikute ja fännide hinnangul tehniliselt kõige andekam poplaulja, keda Eesti on eales näinud. Tema sametine tämber, uskumatu musikaalsus ja võime edasi anda loo emotsionaalset tuuma tegid temast superstaari mitte ainult Eestis, vaid kogu endises Nõukogude Liidus. Teda kutsuti sageli “Kremli ööbikuks”, kuigi laulja ise suhtus sellesse tiitlisse ja oma tohutusse kuulsusesse Venemaal pigem tõrjuvalt.
Joala repertuaar oli äärmiselt lai, ulatudes lüürilistest ballaadidest kuni rokilike paladeni ansamblis Radar. Tema hitid nagu “Unustuse jõel”, “Suveöö” ja “Besame Mucho” kaverid on muutunud igihaljasteks klassikuteks. Pärast lauljakarjääri lõppu tõmbus ta avalikkuse eest tagasi, mis lisas tema isikule veelgi salapära ja suurendas tema legendi staatust. Tänaseni peetakse teda mõõdupuuks, mille järgi hinnatakse noori meeslauljaid.
Tõnis Mägi – Rahvuse südametunnistus
Kui Joala oli romantiline ja kohati kättesaamatu, siis Tõnis Mägi on olnud läbi aegade rahva hingele kõige lähemal. Tema karjäär on olnud nagu ameerika mäed, liikudes estraadist progerokini ja sealt edasi isamaaliste hümnideni. Ansambel Music Seif ja Mägi võimas, kergelt käre hääl tõid talle kuulsuse, kuid tõeliseks rahvuskangelaseks tõusis ta laulva revolutsiooni ajal.
Tema kirjutatud ja esitatud “Koit” on mitteametlik Eesti hümn, mis toob siiani pisara silma igale eestlasele. Mägi on laulja, kes ei esita lihtsalt noote, vaid jutustab lugu, pannes sinna sisse kogu oma elukogemuse ja valu. Tema vokaalne võimekus ja lavaline karisma on säilinud tänaseni, tehes temast elava legendi.
Ivo Linna – Stabiilsuse ja optimismi sümbol
Kolmas suurkuju, Ivo Linna, on tuntud oma muheda oleku ja vankumatu stabiilsuse poolest. Olgu tegemist ansambliga Apelsin või Rock Hotel, Linna hääl on alati äratuntav ja kodune. Ta on laulja, keda armastavad nii vanaemad kui ka lapselapsed. Tema esituses kõlanud isamaalised laulud (“Eestlane olen ja eestlaseks jään”) on sama olulised kui Mägi looming.
Ivo Linna fenomen seisneb tema lihtsuses ja siiruses. Ta ei ole kunagi püüdnud olla keegi teine. Tema panus Eesti rokkmuusikasse ja estraadi on hindamatu ning ta on tõestanud, et hea laulja on nagu hea vein – läheb ajaga vaid paremaks.
Georg Ots – Bariton, kes vallutas maailma
Rääkides Eesti meeslauljatest, ei saa üle ega ümber Georg Otsast. Tema ei kuulu küll popmuusika kategooriasse samal viisil nagu eelmainitud kolmik, kuid tema tähtsus on vaat et suuremgi. Ots oli ooperilaulja, kelle bariton oli maailmaklassi tasemel. Tema rollimängud “Estonia” teatris ja filmirollid (eriti “Mister X”) tegid temast kultuuriikooni.
Georg Otsa tegi eriliseks tema võime laulda keerulist ooperit nii, et see puudutas ka lihtsat inimest, ning esitada lihtsat rahvalaulu sellise väärikusega, nagu oleks see aaria. Tema häälekäsitlus, diktsioon ja interpretatsioon on siiani eeskujuks klassikalise laulu tudengitele. Ots on vaieldamatult üks nimekaimaid eestlasi ajaloos, kelle talent ületas riigipiire ja poliitilisi režiime.
Rokiikoonid ja kähedad hääled
Eesti muusika poleks täielik ilma meesteta, kes tõid lavale kitarrid, naha ja higi. Rokkmuusika on sünnitanud mitmeid karismaatilisi meeslauljaid, kes troonivad edetabelite tipus oma energia ja suhtumisega.
- Riho Sibul: Ultima Thule hing ja süda. Tema kähe, bluusilik hääl ja kitarrimäng olid ainulaadsed. Sibul ei olnud kunagi suur showmees, kuid tema muusikaline intelligentsus ja hääle sügavus tegid temast autoriteedi, keda austasid kõik muusikud.
- Tanel Padar: Mees, kes tõi Eestile Eurovisioni võidu ja tõestas, et “paha poiss” võib olla ka rahva lemmik. Ansambliga The Sun valitses ta Eesti rokimaastikku aastaid. Padari vokaal on jõuline ja tema lavanärv erakordne.
- Hendrik Sal-Saller: Smilersi ninamees on fenomen omaette. Tema nasaalne tämber on eksimatult äratuntav ja tema kirjutatud laulud on muutunud moodsa folkloori osaks. Sal-Saller on tõestanud, et hea tekst ja meeldejääv meloodia on edu võti.
Uue põlvkonna tähed ja vokaalsed virtuoosid
Ajad muutuvad ja peale on kasvanud uus põlvkond meeslauljaid, kes on vallutanud nii kohalikke edetabeleid kui ka rahvusvahelisi lavasid. Nende stiil on modernne, kuid juured on sageli sügaval Eesti muusikatraditsioonis.
Ott Lepland – Häälematerjal, mis purustab klaase
Kui otsida tänapäeva Eesti meeslauljatest kõige võimsama häälega artisti, siis on selleks kahtlemata Ott Lepland. Pärast superstaarisaate võitu on ta tsementeerinud oma koha Eesti muusikaeliidis. Tema esituses kõlanud “Kuula” Eurovisionil tõi Eestile kõrge koha ja palju kiidusõnu just tänu tema vokaalsele kontrollile ja emotsionaalsele pingele. Lepland suudab laulda vaikselt ja intiimselt, kuid hetk hiljem paisutada hääle ooperimõõtu võimsuseni.
Koit Toome – Igavene noorus ja professionaalsus
Koit Toome on laval olnud teismelisest saati (Code One), kuid tema karjäär on püsinud stabiilselt tipus aastakümneid. Ta on üks väheseid artiste, kes on edukas nii popmuusikas kui ka muusikalilavadel. Tema rollid sellistes suurteostes nagu “Ooperifantoom” või “Hüljatud” näitavad, et tegemist on äärmiselt mitmekülgse lauljaga, kes valdab tehnikat perfektselt. Toome on näide sellest, kuidas töökus ja anne käsikäes viivad pikaajalise eduni.
Ooperimaailma tänased hiiud
Me ei saa unustada, et Eesti meeslauljate lipulaevaks maailmas on hetkel ooperisolistid, kes laulavad maailma suurimatel lavadel. Ain Anger on nimi, mida teab iga ooperisõber Viinist New Yorgini. Teda on nimetatud sajandi bassiks ja tema sügav, kõmav hääl on Eesti visiitkaart kultuurimaailmas. Kuigi ta ei pruugi figureerida raadio popedetabelites, on tema saavutused ja vokaalne meisterlikkus kategoorias, mis ületab tavapärase meelelahutusäri piire.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Selles sektsioonis vastame mõningatele enamlevinud küsimustele seoses Eesti meeslauljate ja nende saavutustega.
Kes on läbi aegade enim plaate müünud Eesti meeslaulja?
Täpseid numbreid on raske kinnitada, eriti arvestades Nõukogude Liidu aegset statistikat. Siiski hinnatakse, et Jaak Joala plaadimüügi numbrid (kui arvestada kogu NSVL turgu) on ületamatud, ulatudes miljonitesse. Tänapäevastest artistidest on suurt müügiedu nautinud Tanel Padar ja Smilers.
Millised Eesti meeslauljad on edukalt esinenud Eurovisionil?
Kõige edukam on olnud Tanel Padar (koos Dave Bentoniga), kes võitis 2001. aastal võistluse. Väga hea tulemuse on teinud ka Ott Lepland (6. koht lauluga “Kuula”) ja Koit Toome (esines kaks korda, 1998 sai 12. koha). Samuti on Eestit esindanud Jüri Pootsmann, Uku Suviste ja Stefan.
Kes on parim Eesti meeslaulja hääleulatuse poolest?
Hääleulatust on keeruline mõõta väljaspool laboritingimusi, kuid poplauljatest peetakse üheks võimekamaks Ott Leplandi ja Uku Suvistet. Klassikalise muusika poolelt on Ain Angeri bassi sügavus ja ulatus fenomenaalne.
Kas on olemas ka n-ö “uut verd”, keda tasub jälgida?
Kindlasti. Noored artistid nagu Stefan Airapetjan (tuntud lihtsalt kui Stefan), kes võlus publikut oma Eurovisioni etteastega, ja Karl-Erik Taukar, kes on juba aastaid olnud üks armastatumaid raadiohääli ja live-artiste, kannavad Eesti meestelaulu traditsiooni väärikalt edasi.
Tulevikutegijad ja muusikalise pärandi hoidjad
Eesti muusikamaastik on pidevas muutumises. Kui vaatame tänast edetabelite tippu, näeme seal artiste, kes segavad julgelt žanre, ühendades elektroonilise muusika, räpi ja klassikalise laulu. Karl-Erik Taukar on näide artistist, kes on suutnud ühendada Ivo Linnaliku rahvalikkuse ja modernse pop-roki, olles hetkel üks nõutumaid meesartiste Eestis. Samuti on Stefan toonud meie muusikasse uut hingamist oma unikaalse tämbi ja siira esituslaadiga.
Lõppkokkuvõttes on “parima” tiitel iga kuulaja enda otsustada. Mõne jaoks jääb igaveseks kuningaks Jaak Joala oma lüürilisusega, teise jaoks on asendamatu Tõnis Mägi oma prohvetliku olemusega ning kolmas ei kujuta elu ette ilma Tanel Padari rokita. Kindel on aga see, et Eesti meeslauljate tase on äärmiselt kõrge ja mitmekesine, pakkudes midagi igale maitsele ning hoides meie väikese riigi kultuuri elavana ja kõlavana ka tulevaste põlvede jaoks.
