Kevadine eksamiperiood on iga-aastane rituaal, mis toob endaga kaasa nii ootusärevust kui ka märkimisväärset pinget. Tuhanded abituriendid astuvad eksamisaalidesse, olles veetnud kuid, kui mitte aastaid, valmistudes hetkeks, mis võib määrata nende edasise haridustee. Kuid tänavune eesti keele riigieksam erines tavapärastest aastatest drastiliselt. Juba esimestel tundidel pärast eksami lõppu hakkasid sotsiaalmeediakanalid ja uudisteportaalid täituma nördinud ning ehmatanud koolilõpetajate kommentaaridega. Valdav emotsioon ei olnud kergendus, vaid šokk: ülesanded olid oodatust oluliselt keerulisemad, tekstid nõudsid süvitsi minevat analüüsioskust ning kirjutamisteemad olid abstraktsed ja mitmetähenduslikud. See olukord on tekitanud laiema diskussiooni riigieksamite eesmärgi, sisu ja vastavuse kohta tänapäeva noorte tegelikele oskustele.
Miks peeti tänavust eksamit varasematest keerulisemaks?
Kui analüüsida õpilaste ja õpetajate tagasisidet, joonistub välja mitu peamist põhjust, miks tänavune eksam nii suurt vastukaja tekitas. Eelkõige toodi välja lugemisülesannete tekstide keerukus. Riigieksam koosneb teatavasti kahest osast: lugemisülesannetest ja lühikirjandist. Sageli on õpilased harjunud harjutustestidega, kus tekstid on selge struktuuriga ja küsimused nõuavad pigem info leidmist kui selle tõlgendamist.
Seekord seisid eksaminandid silmitsi tekstidega, mis olid filosoofilisemad, sisaldasid spetsiifilist sõnavara või arhaisme ning nõudsid väga head funktsionaalset lugemisoskust. Probleem ei seisnenud mitte niivõrd eesti keele grammatika tundmises, vaid võimes mõista teksti alltekste, autori irooniat või varjatud tähendusi. Paljud õpilased kurtsid, et tekstide mõte jäi tabamatuks, mistõttu oli raske formuleerida täpseid vastuseid, mis annaksid maksimumpunkte.
Kirjutamisosa abstraktsus
Teine suur komistuskivi oli kirjandi ehk lühikirjutise osa. Kui varasematel aastatel on teemad olnud sageli seotud konkreetsete ühiskondlike probleemidega (nagu keskkond, haridus või tehnoloogia), siis tänavu tundusid teemad paljudele liiga üldsõnalised või abstraktsed. See nõudis kirjutajalt väga laia silmaringi ja oskust luua seoseid valdkondade vahel, mida kooliprogramm alati süvitsi ei kata.
Õpilastel, kellel puudus harjumus lugeda väärtkirjandust või analüüsida ühiskondlikke protsesse süvitsi, oli raske leida tugevaid argumente. Lihtsalt oma arvamuse avaldamisest riigieksamil enam ei piisa; vaja on veenvat argumentatsiooni, mis toetub faktidele, näidetele ja loogilistele järeldustele.
Ekspertide ja õpetajate vaatenurk
Koolilõpetajate ehmatuse taustal on huvitav vaadelda eesti keele õpetajate ja eksamikoostajate selgitusi. Pedagoogide hinnangul peegeldab eksami raskusaste paratamatu muutust haridussüsteemis ja ühiskonnas. Eksamikeskuse esindajad on rõhutanud, et riigieksami eesmärk ongi eristada tipptasemel keeleoskajaid keskmisest tasemest. Kui eksam oleks liiga lihtne ja enamik saaks üle 90 punkti, kaotaks see oma selektiivse väärtuse ülikoolidesse sissesaamisel.
Samas nendivad paljud õpetajad murelikult, et noorte lugemus on drastiliselt vähenenud. Sotsiaalmeedia lühivormid ja pealiskaudne infotarbimine on vähendanud võimet keskenduda pikkadele ja keerukatele tekstidele. See tekitabki olukorra, kus muidu nutikas ja edukas õpilane võib eksamil “põruda”, sest tal puudub treenitus töötada mitmekihilise tekstiga piiratud aja jooksul. Seega ei pruugi eksam olla objektiivselt “raskem” kui kümme aastat tagasi, vaid vastuvõtja ettevalmistus ja harjumused on muutunud.
Kuidas mõjutab raskem eksam ülikooli sisseastumist?
Üks peamisi hirme, mis valdab abituriente pärast rasket eksamit, on seotud ülikooli pääsemisega. Kardetakse, et madalam punktisumma tõmbab kriipsu peale unistuste erialale. Siinkohal on oluline mõista statistilist normaliseerimist. Kui eksam oli tõepoolest üleüldiselt keerulisem, langeb riigi keskmine tulemus. Ülikoolide vastuvõtulävendid või pingeread kohanduvad sellega automaatselt.
- Konkurents säilib samana: Kuna eksam oli kõigile sama, siis on ka konkurentidel tõenäoliselt madalamad punktid. Sinu positsioon pingereas ei pruugi muutuda, isegi kui punktisumma on loodetust 10 punkti väiksem.
- Lävendipõhine vastuvõtt: Mõned erialad nõuavad kindlat punktisummat (nt 80 punkti). Sellisel juhul võib raske eksam tõesti mõjutada sissesaajate arvu, kuid ülikoolid võivad vajadusel lävendeid korrigeerida, et täita õppekohad.
- Akadeemiline test: Paljudel erialadel on sisseastumisel lisaks riigieksamile ka erialakatse või akadeemiline test, mis annab võimaluse oma võimekust tõestada ka siis, kui eesti keele eksam ebaõnnestus.
Emotsionaalne toimetulek ja “põrumise” hirm
Eksamijärgne periood on vaimselt kurnav. Õpilased analüüsivad oma vastuseid, arutavad sõpradega ja sageli süvendavad vastastikust paanikat. Psühholoogid soovitavad selles faasis säilitada rahu ja vältida ülemõtlemist. Tehtut enam muuta ei saa ning “põrumine” on sageli subjektiivne tunne. Väga tihti selgub tulemuste saabumisel, et hinne on siiski parem kui kardeti, sest hindajad lähtuvad hindamisjuhendist, mis arvestab ka õpilase arutluskäigu loogikat, mitte ainult faktitunnetust.
Oluline on meeles pidada, et eesti keele riigieksam on küll tähtis verstapost, kuid see ei defineeri inimese intelligentsust ega tulevast edukust elus. Isegi kui tulemus jääb alla ootuste, on olemas alternatiivsed teed edasiõppimiseks või võimalus eksamit järgmisel aastal uuesti sooritada.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Selles sektsioonis vastame kõige levinumatele küsimustele, mis tekivad seoses raskeks osutunud eesti keele riigieksamiga ja tulemuste ootamisega.
Millal avalikustatakse riigieksamite tulemused?
Riigieksamite tulemused avalikustatakse tavaliselt juuni keskpaigas, enamasti enne jaanipäeva. Täpne kuupäev sõltub aastast, kuid info on alati kättesaadav Haridus- ja Noorteameti kodulehel ning riigiportaalis eesti.ee.
Mis on eesti keele riigieksami minimaalne positiivne tulemus?
Eesti keele riigieksami sooritatuks lugemiseks on vaja koguda vähemalt üks punkt. See tagab gümnaasiumi lõpetamise. Ülikooli sisseastumiseks on aga enamasti nõutav tunduvalt kõrgem tulemus, sõltuvalt erialast sageli vahemikus 40–80 punkti.
Mida teha, kui ma ei ole oma tulemusega rahul?
Kui olete veendunud, et teie tööd on hinnatud ebaõiglaselt, on teil õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni saab esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile kindla ajavahemiku jooksul pärast tulemuste avalikustamist. Oluline on teada, et apellatsioonikomisjon vaatab töö uuesti läbi ja hinne võib nii tõusta, jääda samaks kui ka langeda.
Kas ma saan eksamit uuesti teha?
Jah, riigieksamit on võimalik uuesti sooritada järgmisel aastal. Paljud noored, kes soovivad parandada oma tulemust prestiižikasse ülikooli pääsemiseks, kasutavad seda võimalust. Uuesti tegemiseks tuleb end registreerida hiljemalt jooksva aasta 20. jaanuariks.
Strateegiad tulevastele lõpetajatele paremaks valmistumiseks
Tänavune ehmatav kogemus on väärtuslik õppetund tulevastele abiturientidele. See näitab selgelt, et eksamiks valmistumine ei saa piirduda vaid viimaste kuude intensiivkursustega või eelmiste aastate testide lahendamisega. Eduka soorituse aluseks on pikaajaline ja süsteemne töö oma funktsionaalse kirjaoskusega.
- Mitmekülgne lugemine: Ära piirdu koolikohustusliku kirjandusega. Loe kvaliteetajakirjandust, arvamuslugusid, populaarteaduslikke artikleid ja esseistikat. See aitab harjuda erinevate stiilide ja keerukama lauseehitusega, mis on eksami lugemisosas ülioluline.
- Argumenteerimise harjutamine: Kirjand ei ole pelgalt jutustamine. Harjuta oma seisukohtade põhjendamist igapäevastes vestlustes või kirjutades. Küsi endalt pidevalt “miks?” ja proovi leida poolt- ja vastuargumente ka teemadele, mis sulle esmapilgul ei meeldi.
- Käsitsi kirjutamine: Digiajastul on käekiri ja käsitsi kirjutamise vastupidavus nõrgenenud. Eksam kestab mitu tundi ja nõuab käsitsi kirjutamist. Treeni oma kätt, et füüsiline väsimus ei hakkaks mõttevoolu segama.
- Sõnavara laiendamine: Tööta teadlikult oma sõnavaraga. Kasuta sünonüüme ja väldi klišeesid. Rikas sõnavara võimaldab mõtteid täpsemalt edasi anda ja jätab hindajale haritud inimese mulje.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi tänavune eesti keele riigieksam ehmatas oma nõudlikkusega, on see suunaviit tulevikku. Eksamid liiguvad üha enam faktiteadmistelt analüüsioskuse ja seoste loomise kontrollimise suunas. Parim ettevalmistus selliseks katsumuseks on avatud meel, lai silmaring ja pidev enesearendamine läbi lugemise ja kriitilise mõtlemise, mis on kasulikud oskused kogu eluks, mitte ainult eksamipäeval.
