Kevade saabumine toob üheksanda klassi õpilastele kaasa vastakad tunded: ühelt poolt ootusärevus peatselt saabuva suve ja vabaduse ees, teisalt aga pinge seoses põhikooli lõpueksamitega. Eesti keele eksam on sageli esimene suur proovikivi, mis paneb proovile aastate jooksul omandatud teadmised alates grammatikareeglitest kuni funktsionaalse lugemisoskuse ja eneseväljenduseni. Paljudele õpilastele tundub emakeele eksam petlikult lihtne, kuid statistika näitab, et just hooletusvead ja kiirustamine on need, mis hinnet kõige sagedamini alandavad. Selles artiklis vaatame süvitsi, kuidas eksamiks targalt valmistuda, milliseid strateegiaid kasutavad parimad õpilased ning kuidas vältida tüüpilisi lõkse, mis võivad eksamipäeval saatuslikuks saada.
Eksami struktuur: tunne oma vastast
Edukaks soorituseks on esmalt vajalik täielik selgus selles, mis teid eksamiruumis ees ootab. Põhikooli eesti keele lõpueksam ei ole mõeldud selleks, et õpilasi “läbi kukutada”, vaid et hinnata nende küpsust gümnaasiumi või kutsehariduse jaoks. Eksam koosneb traditsiooniliselt kahest suuremast osast: tekstiosast ja kirjutamisosast.
Tekstiosas kontrollitakse õpilase oskust loetust aru saada, leida tekstist vajalikku infot ning analüüsida autori mõtteid. Sellega kaasnevad tavaliselt keeleülesanded, mis testivad vormimoodustust, lauseehitust ja õigekirja. Teine osa on lühikirjand või arutlev tekst, kus õpilane peab etteantud teemal looma sidusa, loogilise ja korrektses eesti keeles kirjutatud terviku. Ekspertide peamine soovitus on siin lihtne: tutvu varasemate aastate eksamitega. Haridus- ja Noorteamet (Harno) avaldab varasemaid materjale, mis on kuldaväärt harjutusvara. Mustrite märkamine ülesannete sõnastuses annab eksamipäeval vajaliku enesekindluse.
Tekstimõistmine: kuidas lugeda ridade vahelt
Tekstimõistmise ülesanded on koht, kus kaotatakse punkte kõige ootamatumal viisil. Probleem pole tavaliselt selles, et õpilane ei oska lugeda, vaid selles, et ta ei süvene piisavalt. Tihti haaratakse vastus esimese silma jäänud lausekatke põhjal, süvenemata küsimuse tegelikku sisusse.
Siin on mõned tõestatud strateegiad tekstimõistmise parandamiseks:
- Loe küsimused enne teksti: See häälestab aju otsima konkreetset infot. Kui tead, mida otsid, märkad vastuseid lugemise ajal automaatselt.
- Kasuta markerit või pliiatsit: Ära karda eksamimaterjalile kirjutada. Jooni alla olulised nimed, aastaarvud ja peamised väited. See aitab hiljem vastuseid vormistades aega säästa.
- Erista fakti ja arvamust: Eksamis võidakse küsida autori seisukohta. Õpilane peab suutma eristada seda, mis tekstis reaalselt juhtus, sellest, mida autor sündmustest arvas.
- Täislaused on kohustuslikud: Kui ülesanne ei nõua teisiti (nt “nimeta kolm asja”), vasta alati täislausega. See näitab keelelist korrektsust ja vähendab võimalust, et vastus jääb poolikuks.
Grammatika komistuskivid: suur ja väike algustäht ning kokku-lahkukirjutamine
Õigekiri on paljude jaoks eksami kõige hirmutavam osa, kuid tegelikult on see kõige loogilisem ja reeglipärasem sektsioon. Kuigi eesti keeles on palju erandeid, baseerub põhikooli eksam siiski põhireeglitel. Kaks suurimat vaenlast on siin kokku- ja lahkukirjutamine ning suur ja väike algustäht.
Kokku- ja lahkukirjutamise kuldreeglid
Liitsõnade moodustamine on eesti keelele omane, kuid piir kahe sõna ja liitsõna vahel võib olla hägune. Pea meeles lihtsat kontrollimeetodit: kas sa saad sinna vahele panna sõna “on”?
Näiteks: raudtee (raud on tee? – ei, seega kokku), aga raudne tee (raudne on tee? – jah, seega lahku). See ei toimi alati 100%, kuid aitab enamus juhtudel. Samuti on oluline meeles pidada ne- ja line-liitelised omadussõnad, mis kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku (nt kooliealine, rahvusvaheline), kui need ei ole just nimed (nt Tartu-aegne).
Suur ja väike algustäht
Nimede ja nimetuste eristamine on kriitiline. Kohanimed, isikunimed ja riigid on alati suure tähega. Keeled, rahvused ja kuud on eesti keeles alati väikese tähega. See on koht, kus inglise keele mõju teeb õpilastele karuteene – inglise keeles kirjutatakse “Estonian” suure tähega, eesti keeles “eestlane” ja “eesti keel” väikese tähega. See viga on eksamitöödes äärmiselt levinud ja kergesti välditav, kui teadvustada keeltevahelisi erinevusi.
Kirjandi kirjutamine: struktuur ja sisu
Kirjand või lühikirjutis moodustab eksamihindest märkimisväärse osa. Siin ei hinnata mitte ainult õigekirja, vaid ka mõtete selgust, sõnavara rikkust ja argumenteerimisoskust. Hea kirjand ei sünni tühjast kohast, vaid see vajab kindlat skeemi.
- Sissejuhatus: Püstita probleem või teema. Sissejuhatus peaks olema kutsuv ja andma aimu, millest jutt tuleb, kuid ära reeda kohe kõiki oma trumpe.
- Teema arendus (Sisu): Jaga tekst lõikudeks. Iga lõik peaks kandma ühte peamist mõtet. Ära hüppa ühelt teemalt teisele. Kasuta näiteid elust, kirjandusest või ühiskonnast, et oma väiteid tõestada. Tühi mullitamine on hindajale kohe näha.
- Lõppsõna: Võta teema kokku. Ära korda sissejuhatust sõna-sõnalt, vaid paku lahendus või tee järeldus eelneva arutelu põhjal.
Üks kasulik nõuanne ekspertidelt: väldi kantseliiti ja liigset keerutamist. Selge ja lihtne lause on alati parem kui kolmerealine lohisev lausekonstruktsioon, kus öeldis ja alus on üksteisest lootusetult kaugel. Samuti jälgi, et sinu käekiri oleks loetav – hindaja ei saa anda punkte mõtte eest, mida ta ei suuda dešifreerida.
Ajaplaneerimine eksamipäeval
Kolm tundi (või vastavalt konkreetse aasta reglemendile ettenähtud aeg) võib tunduda pika ajana, kuid pingeolukorras kaob see kiiresti. Paljud õpilased teevad vea, kulutades liiga palju aega mustandi lihvimisele ja avastavad viimasel pooltunnil, et puhtandi kirjutamiseks jääb aega napiks.
Soovituslik ajakava võiks välja näha järgmine:
- Esimesed 15-20 minutit: Tekstiga tutvumine ja küsimuste läbilugemine.
- Järgmised 45 minutit: Tekstiülesannete ja grammatikaosa lahendamine mustandil.
- Järgmised 60 minutit: Kirjandi planeerimine ja mustandi kirjutamine.
- Viimased 45-60 minutit: Töö ümberkirjutamine puhtandile ja rahulik kontrollimine.
Jäta alati vähemalt 10-15 minutit lõpust selleks, et lugeda kogu töö “võõra pilguga” üle. Sageli märkab õpilane just siis lihtsaid näpukaid, nagu puuduv koma või topeltsõna.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Alljärgnevalt on toodud vastused küsimustele, mida õpilased ja lapsevanemad enne eesti keele eksamit kõige sagedamini esitavad.
Kas ma võin eksamil kasutada Õigekeelsussõnaraamatut (ÕS)?
Jah, põhikooli eesti keele lõpueksamil on reeglina lubatud kasutada Õigekeelsussõnaraamatut. See on eksami üks olulisemaid abivahendeid. Õpilane peaks kindlasti enne eksamit harjutama sõnaraamatu kasutamist, et leida kiiresti infot käänamise, pööramise ja kokku-lahkukirjutamise kohta. Sõnaraamat ei ole seal ainult kaunistuseks – kasuta seda iga kahtluse korral!
Mida teha, kui mul ei tule kirjandi jaoks ühtegi head mõtet?
See on levinud “tühja lehe hirm”. Sellises olukorras aitab mõttekaart. Kirjuta teema keskele ja hakka selle ümber märkima kõiki seoseid, mis pähe tulevad – olgu need nii absurdsed kui tahes. Tavaliselt hakkab üks haru arenema ja sellest saabki sinu kirjandi tuum. Samuti meenuta hiljuti loetud raamatuid või nähtud filme – kas saad tõmmata paralleele?
Kuidas hinnatakse kirjavahemärke?
Kirjavahemärgid on osa õigekirjast ja neil on suur kaal. Iga viga maksab punkte. Kõige olulisem on tunda komareegleid et, sest, kuid, vaid, siis puhul ning osata eristada põimlauset. Kui sa pole kindel, kas koma on vaja, proovi lause ümber sõnastada lihtsamaks, kus reegel on selgem. Ära pane komasid “tunde järgi” hingamispausidesse.
Kui palju loeb käekiri?
Kuigi käekiri iseenesest ei ole eraldi hindamiskriteerium (kui see pole just kalligraafia konkurss), peab tekst olema üheselt mõistetav. Kui õpetaja ei saa aru, kas kirjutasid ‘a’ või ‘o’, loetakse see veaks. Kui sul on halb käekiri, kirjuta veidi aeglasemalt ja jäta sõnade vahele piisavalt ruumi.
Viimane lihv enne suurt päeva
Eksamiks valmistumine ei piirdu vaid õpikute lugemisega. Vaimne ja füüsiline valmisolek on sama olulised. Eksami eelõhtul ei ole mõtet enam uusi reegleid pähe tuupida – see tekitab vaid lisastressi ja segadust. Selle asemel veendu, et oled hästi puhanud.
Teadlased kinnitavad, et uni on mälu konsolideerimiseks hädavajalik. Magamata öö võib langetada kognitiivseid võimeid märgatavalt, muutes lihtsad ülesanded keeruliseks. Söö hommikul toitev, kuid mitte liiga raske hommikusöök, mis hoiab veresuhkru stabiilsena kogu eksami vältel. Võta kaasa veepudel, sest aju vajab tööks vett.
Pea meeles, et põhikooli lõpueksam on küll oluline verstapost, kuid see on ühtlasi võimalus näidata oma arengut. Kui oled teinud eeltööd, lahendanud prooviülesandeid ja säilitad eksamiruumis rahu, on positiivne tulemus enam kui tõenäoline. Usalda oma sisetunnet, kontrolli oma vastuseid ja kirjuta nii selgelt, kui suudad – see ongi edu valem.
