Eesti autoturg on viimastel aastatel pakkunud mitmeid üllatusi, kuid teatud trendid on jäänud vankumatuks ka kõige heitlikumates majandusoludes. Kui vaadata värskeid müüginumbreid ja registriandmeid, joonistub välja selge pilt sellest, mida eestlane tegelikult hindab. See ei ole enam ammu vaid küsimus sellest, milline auto on odavaim, vaid pigem keerukas kombinatsioon praktilisusest, järelturuväärtusest ning üha enam ka keskkonnasäästlikkusest. Uute sõidukite müügistatistika on kui indikaator, mis näitab tarbijate kindlustunnet ja tulevikuplaane, samas kui kasutatud autode turg räägib pigem unistustest ja reaalsest ostujõust. Käesolev ülevaade sukeldub süvitsi numbritesse, et mõista, millised margid ja mudelid on tõusnud vaieldamatuteks liidriteks ning mis on nende edu saladus.
Toyota ja Škoda: Vankumatud liidrid tipus
Aasta-aastalt kordub Eesti uute autode müügitabelites sama muster: tipus käib tihe rebimine kahe gigandi, Toyota ja Škoda vahel. Need kaks brändi on suutnud eestlaste südamed võita väga erinevate, kuid samas üksteist täiendavate strateegiatega. Toyota edu nurgakiviks on vaieldamatult nende pikaajaline panus hübriidtehnoloogiasse. Ajal, mil kütusehinnad on heitlikud ja keskkonnanõuded karmistuvad, pakub Toyota “iseelaadiv” hübriid paljudele autoostjatele just seda kindlustunnet ja säästlikkust, mida otsitakse, ilma et peaks muretsema laadimistaristu pärast.
Eriti populaarsed on mudelid nagu Toyota RAV4 ja Toyota Corolla. RAV4 on saavutanud peaaegu kultusliku staatuse linnamaasturite seas, pakkudes piisavalt ruumi perele, head läbivust talvistel teedel ja mõistlikke ülalpidamiskulusid. Corolla seevastu on säilitanud oma koha kui töökindel ja ökonoomne sõiduauto, olles sageli valikuks nii eraisikutele kui ka suurematele autoparkidele.
Škoda on aga vallutanud turu oma praktilisuse ja hinna-kvaliteedi suhtega. Škoda Octavia on aastaid olnud Eesti üks enim müüdud automudeleid ja seda põhjusega. See pakub oma klassi kohta erakordselt ruumikat salongi ja suurt pagasiruumi, mis on Eesti peredele kriitilise tähtsusega argument. Lisaks on Škoda suutnud edukalt siseneda ka linnamaasturite segmenti mudelitega nagu Kodiaq ja Karoq, pakkudes tõsist konkurentsi Jaapani ja Korea tootjatele.
Maasturite ja linnadžiipide võidukäik jätkub
Üks selgemaid trende, mis statistikas silma torkab, on eestlaste kustumatu armastus kõrgema kliirensiga sõidukite vastu. Maasturid ja linnamaasturid (SUV-d) moodustavad tänaseks lõviosa kõigist müüdud uutest autodest. Sellel on mitu loogilist põhjust:
- Kliimaolud: Eesti talved on ettearvamatud ja kõrgem kliirens annab autojuhile lumevaaludes ning lörtsis vajaliku kindlustunde.
- Teede kvaliteet: Kevadised augud ja kruusateed on paljudele igapäevane reaalsus, kus tavaline madal sedaan võib hätta jääda.
- Mugavus ja turvalisus: Kõrgem isteasend pakub paremat väljavaadet liiklusele, mis tekitab paljudes juhtides turvalisema tunde.
Selles segmendis ei domineeri ainult Toyota. Tugevalt on kanda kinnitanud ka Kia, eriti mudeliga Sportage, mis on oma julge disaini ja pika garantiiajaga (7 aastat) võitnud paljude ostjate usalduse. Samuti on pildil endiselt Nissan Qashqai, mis kunagi selle segmendi Euroopas populariseeris, ning Volkswagen Tiguan, mis pakub Saksa insenerikunsti austajatele kindlat kvaliteeti.
Elektriautode osakaalu järk-järguline kasv
Kuigi sisepõlemismootoriga autod teevad endiselt suurema osa müügist, ei saa mööda vaadata elektriautode (EV) jõulisest sisenemisest edetabelitesse. See on valdkond, kus traditsioonilised turuliidrid on saanud uue konkurendi – Tesla. Tesla Model Y ja Model 3 on periooditi teinud erakordselt tugevaid müügitulemusi, tõestades, et eestlane on valmis elektriautot ostma, kui hinna ja sõiduulatuse suhe on paigas.
Riiklikud toetused ja Euroopa Liidu kliimapoliitika survestavad turgu elektrifitseerimise suunas. Lisaks Teslale on elektriliste mudelitega edukad olnud ka Volkswagen (ID-seeria), Škoda (Enyaq) ja Audi. Siiski on elektriautode laiem levik endiselt seotud laadimistaristu kättesaadavuse ja auto algmaksumusega. Huvitav on märkida, et elektriautode ostjad on sageli inimesed, kes elavad eramajades, kus kodune laadimine muudab elektrikulu võrreldes bensiiniga kordades soodsamaks.
Kasutatud autode turg: Saksa kvaliteedi ihalus
Kui rääkida sellest, mis autodega eestlased tegelikult sõidavad, peame vaatama järelturgu, mis on mahult kordades suurem kui uute autode müük. Siin on pilt täiesti erinev. Kui uute autode puhul valitseb ratsionaalsus (Toyota, Škoda), siis kasutatud autode puhul löövad välja emotsioonid ja staatusesoov.
Kasutatud autode impordis ja müügis troonib vankumatult “Saksa kolmik”: BMW, Audi ja Mercedes-Benz. Eriti populaarsed on 5-10 aasta vanused diiselmootoriga universaalid või maasturid. Mudelid nagu BMW 5. seeria, Audi A6 ja Volkswagen Passat on järelturul äärmiselt likviidsed.
Selle fenomeni taga on lihtne psühholoogia ja majanduslik kalkulatsioon. Paljud ostjad eelistavad sama raha eest (näiteks 20 000 – 25 000 eurot) soetada pigem viis aastat vana preemiumklassi sõiduki, mis on hästi varustatud ja mugav, kui uue, kuid tagasihoidlikuma väikeauto. See toob aga kaasa vananeva autopargi ja potentsiaalselt suuremad hoolduskulud tulevikus, mida ostuhetkel alati ei teadvustata.
Automaks ja selle mõju ostuotsustele
Viimase aasta jooksul on Eesti autoturgu raputanud teadmine uuest mootorsõidukimaksust. See on tekitanud turul teatava anomaalia ja ostupaanika. Inimesed on püüdnud oma tehingud ära teha enne maksu jõustumist või vahetanud oma suure CO2-heitega sõidukid ökonoomsemate vastu.
Mõju on kahetine:
- Uute autode ostjad vaatavad üha kriitilisemalt tehnilisi passe, eelistades madalama heitega hübriide ja elektriautosid, et vältida suuri registreerimistasusid.
- Järelturul on tekkinud surve vanemate ja võimsamate autode hindadele, kuna nende ülalpidamine muutub tulevikus märgatavalt kallimaks. See võib pikemas perspektiivis vähendada suurte diiselmootoriga maasturite importi Saksamaalt ja mujalt Euroopast.
Korduma kippuvad küsimused
Milline automark on Eestis kõige vastupidavam?
Statistika ja tehnoülevaatuse andmete põhjal peetakse kõige vastupidavamaks ja vähem erakorralist remonti vajavaks Toyotat. Nende hübriidsüsteemid on tõestanud oma töökindlust ka suurte läbisõitude juures, mistõttu on need populaarsed ka taksojuhtide seas.
Kas praegu on mõistlik osta diiselmootoriga auto?
See sõltub teie läbisõidust. Kui sõidate aastas üle 20 000–30 000 kilomeetri ja enamasti maanteel, on kaasaegne diiselmootor endiselt kütusekulu poolest väga ökonoomne valik. Linnasõitudeks on aga hübriid või elektriauto mõistlikum, eriti arvestades tulevasi maksumuudatusi.
Millised on hetkel kõige populaarsemad automudelid Eestis?
Uute autode seas on esikolmikus tavaliselt Toyota RAV4, Toyota Corolla ja Škoda Octavia. Neile järgnevad Kia Sportage ja Toyota Yaris Cross.
Kuidas mõjutab auto edasimüügiväärtust selle mark?
Tuntud ja populaarsed margid (Toyota, Škoda, Volkswagen) hoiavad hinda paremini, sest nõudlus järelturul on suur. Eksootilisemad või halva töökindluse mainega margid kaotavad oma väärtust kiiremini ja neid on hiljem raskem müüa.
Liisinguintressid ja finantseerimisvõimalused muutunud turul
Auto ostmine ei ole tänapäeval enamasti pelgalt sobiva mudeli väljavalimine, vaid ka sobiva finantseerimislahenduse leidmine. Viimaste aastate Euribori tõus on muutnud liisingumaksed paljudele peredele märgatavalt kallimaks, mis omakorda on hakanud mõjutama seda, milliseid autosid valitakse. Kui varem vaadati julgemalt 30 000–40 000 euroste autode poole, siis nüüd on paljud ostjad sunnitud oma eelarvet korrigeerima allapoole või pikendama liisinguperioodi, et kuumakse püsiks mõistlikkuse piires.
Pangad ja liisinguettevõtted on reageerinud turu muutustele, pakkudes kohati sooduspakkumisi kindlatele automarkidele või “rohelise liisingu” tingimusi madala heitega sõidukitele. Roheline liising tähendab sageli madalamat intressimarginaali või lepingutasu puudumist, mis muudab elektri- või pistikhübriidauto soetamise pikas perspektiivis konkurentsivõimelisemaks, isegi kui auto algne hind on kõrgem.
Lisaks on märgata trendi, kus kasutusrent on muutumas populaarsemaks kapitalirendi kõrval. Ebakindlas majanduskeskkonnas ja tehnoloogia (eriti elektriautode) kiire arengu tingimustes ei soovi paljud tarbijad võtta riski auto jääkväärtuse osas viie aasta pärast. Kasutusrent võimaldab auto pärast perioodi lõppu tagastada ja vahetada uuema vastu, jättes riskid edasimüügi hinna osas liisinguandja või automüüja kanda. See on eriti oluline just kiiresti areneva akutehnoloogia valguses, kus täna ostetud elektriauto võib viie aasta pärast olla tehniliselt vananenud.
