Eestimaa loodus on täis varjatud aardeid, kuid vähesed neist on nii lummavad ja rahustavad kui metsade sügavuses peituvad allikad. Kui olete väsinud linnamürast ja otsite nädalavahetuseks sihtkohta, mis pakuks nii silmailu, rahu kui ka killukese müstikat, on allikate külastamine üks parimaid valikuid. Meie kodumaa maapõu peidab endas tuhandeid veesilmasid, millest paljud on seotud iidsete legendide, tervendavate uskumuste ja ainulaadse looduskeskkonnaga. Allikad ei ole lihtsalt kohad, kus põhjavesi maapinnale tungib; need on läbi aegade olnud pühapaigad, kogunemiskohad ja puhta joogivee andjad. Järgnevas artiklis sukeldume Eesti kõige salapärasematesse allikatesse, jagame soovitusi matkamiseks ning uurime, miks just need paigad väärivad teie tähelepanu.
Miks allikad meid siiani lummavad?
Allikad on eestlaste jaoks alati omanud erilist tähendust. Vanarahvas uskus, et allikavesi on elav ja omab tervendavat väge, eriti kui tegemist on veega, mis voolab “vastu päeva” või asub pühapaigas. Paljusid allikaid nimetati silmaallikateks, sest usuti, et nende veega silmi pestes saab lahti nii füüsilistest hädadest kui ka “kaemustest”. See sügav side veega on säilinud tänaseni, muutudes osaks meie kultuurilisest mälust.
Tänapäeval meelitab allikate juurde eelkõige nende looduslik ilu. Kristallselge vesi, mis võimaldab näha mitme meetri sügavusele, roheluses helkivad veetaimed ja veepinnale tõusvad liivapilvekesed loovad vaatepildi, mis mõjub peaaegu hüpnootiliselt. Lisaks visuaalsele ilule pakuvad allikad võimalust kogeda vaikust – kuulata vaid vee vulinat ja linnulaulu, mis on parim ravim stressi vastu.
Saula Siniallikad – müstiline värvidemäng Harjumaal
Kui otsite kohta, mis asub pealinnale lähedal, kuid tundub justkui teises maailmas, on Saula Siniallikad suurepärane valik. Need asuvad Tallinna-Tartu maantee vahetus läheduses, kuid on peidetud tihedasse metsatukka, mis summutab maanteemüra. Saula allikad koosnevad tegelikult kolmest suuremast põhjavee avanemiskohast, mis paistavad vaatlejale täiesti erinevat värvi:
- Siniallikas: Kõige tuntum ja lummavam, mille vesi kumab tänu põhjas olevale heledale liivale ja vee puhtusele erksalt türkiissinisena.
- Mustallikas: Tumedama põhjaga allikas, mis mõjub süngemalt ja salapärasemalt, neelates valgust.
- Valgeallikas: Hallikasvalge põhjaga veesilm, mis täiendab kolmiku värvigammat.
Rahvapärimuse kohaselt on Saula Siniallikad olnud ohverdamispaik. Arvati, et allikas elab haldjas, kellele tuli tervise ja õnne tagamiseks ohverdada hõbevalget – münte või ehteid. Ka tänapäeval võib allikate põhjas märgata külastajate poolt sinna heidetud münte, kuigi looduskaitsjad soovitavad austada allikat pigem vaikuse ja puhtuse hoidmisega.
Tuhala Nõiakaev – Eesti tuntuim loodusime
Ükski Eesti allikate loetelu ei oleks täielik ilma Tuhala Nõiakaevuta. See on unikaalne geoloogiline nähtus ja ilmselt Eesti kõige kuulsam ajutine allikas. Nõiakaev asub Tuhala karstialal, kus vesi voolab suurema osa ajast maa all läbi salajaste käikude ja koobaste. Kuid suurvete ajal, kui maa-alused jõed ei suuda enam kogu vett mahutada, hakkab kaev “keema”.
Millal Nõiakaev keeb?
Nõiakaevu keemine ei ole igapäevane nähtus. See juhtub tavaliselt kevadel lume sulamise ajal või sügisel pärast pikki ja tugevaid vihmasadusid. Legendi järgi hakkab kaev keema siis, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Teaduslikult on tegemist olukorraga, kus vee vooluhulk Virulase karstikoopas ületab 5000 liitrit sekundis. Siis tõuseb vesi kaevurakketest välja ja ujutab ümbruse üle, voolates kiirusega kuni 100 liitrit sekundis.
See on vaatepilt, mida tasub jahtida. Kui plaanite külastust, jälgige kindlasti Tuhala Looduskeskuse teadaandeid sotsiaalmeedias, et tabada õiget hetke. Isegi kui kaev parajasti ei kee, on Tuhala karstiala koos oma teiste allikate ja matkaradadega põnev paik jalutamiseks.
Lõuna-Eesti pärlid: Taevaskoja Emaläte ja Prandi allikad
Lõuna-Eesti kuppelmaastike vahel peituvad allikad on sageli ümbritsetud kõrgete liivakivikallaste ja ürgsete metsadega. Üks armastatumaid sihtkohti on Taevaskoja Emaläte. See asub Suures Taevaskojas, Ahja jõe kaldal. Emaläte on tuntud oma erakordselt puhta ja külma vee poolest. Allikavesi voolab välja otse punakast liivakiviseinast, luues imelise kontrasti rohelise sambla ja punase kivi vahel.
Legend räägib, et Emalätte vesi on tekkinud nutvast emast, kes kaotas oma lapsed. Seetõttu usuti, et vesi aitab tugevdada pereõnne ja sidet emadega. Matk Taevaskojas on elamus omaette, pakkudes vaateid, mida mujalt Eestist ei leia.
Järvamaal asuvad aga Prandi allikad, mis moodustavad allikajärve. See on suurepärane koht neile, kes soovivad mugavat ligipääsu. Allikate ümber on rajatud korralikud laudteed, mis võimaldavad jalutada otse vee kohal ja imetleda vee all toimuvat elu. Prandi allikate vesi on nii selge, et kalade ja veetaimede jälgimine on seal erakordselt lihtne. See on ideaalne sihtkoht lastega peredele.
Sopa allikas – Eesti sügavaim veesilm
Endla looduskaitsealal asuv Sopa allikas on tõeline maiuspala neile, kes otsivad rekordeid. Tegemist on Eesti sügavaima allikaga, mille sügavuseks on mõõdetud 4,8 meetrit. Vaatamata sügavusele on vesi nii läbipaistev, et põhi on kaldalt selgelt nähtav, tekitades petliku tunde, nagu oleks vesi vaid põlvesügavune. Sopa allika juurde viib laudtee läbi maalilise raba, muutes teekonna sinna sama nauditavaks kui sihtkoha enda.
Sopa allika sinakas-roheline toon ja ümbritsev vaikus teevad sellest ühe fotogeenilisema paiga Eesti looduses. Siin on kerge unustada argimured ja lasta end looduse rütmil kaasa viia.
Kuidas allikaid külastades loodust hoida?
Allikad on väga õrnad ökosüsteemid. Nende kallaste tallamine võib põhjustada erosiooni, mis omakorda sogastab vett ja hävitab haruldasi taimeliike. Et need kaunid paigad säiliksid ka tulevastele põlvedele, on oluline järgida mõningaid lihtsaid reegleid:
- Püsi rajal: Kasuta alati olemasolevaid laudteid ja tähistatud radu. Ära roni otse allika servale, kui see pole ette nähtud.
- Ära reosta vett: Ära viska allikasse prügi, münte ega toitu. Isegi “õnne toov” münt võib aja jooksul oksüdeeruda ja muuta vee keemilist koostist, kahjustades vee-elustikku.
- Vaata, aga ära katsu: Ära pese allikas käsi ega nõusid, eriti kui oled kasutanud seepi või sääsetõrjevahendit. Kemikaalid on allikaelustikule surmavad.
- Vee võtmine: Kui soovid allikavett kaasa võtta, tee seda ettevaatlikult, ilma põhjasetet üles keerutamata. Kasuta puhast anumat.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas Eesti allikavett võib juua?
Enamasti on looduslike allikate vesi puhas ja joodav, eriti kaitsealadel ja sügavamates allikates. Siiski tuleb olla ettevaatlik põllumajanduspiirkondade läheduses asuvate allikatega, kuhu võib valgubuda väetisejääke. Tuntud allikad nagu Taevaskoja Emaläte või Saula Siniallikad on üldiselt puhta veega, kuid ametlikku joogivee garantiid looduses keegi ei anna. Tarbimine on omal vastutusel.
Kus asub Eesti kõige selgema veega allikas?
Eesti üheks selgeima veega allikajärveks peetakse Äntu Sinijärve Lääne-Virumaal, mille toidavad võimsad allikad. Vesi on seal nii selge, et on näha järve põhjas asuvaid puutüvesid mitme meetri sügavusel. Samuti on väga selge veega Prandi ja Sopa allikad.
Kas allikates tohib ujuda?
Enamikus väikestes allikates ei ole ujumine lubatud ega ka soovitatav, kuna see rikub veekogu põhja ja ökosüsteemi. Lisaks on allikavesi aastaringselt väga külm (+4 kuni +7 kraadi), mis võib olla ohtlik. Ujumiseks sobivad pigem suuremad allikajärved, kus on selleks ettenähtud kohad.
Milline on parim aastaaeg allikate külastamiseks?
Allikad on ilusad aastaringselt. Talvel on nad erilised, kuna voolav allikavesi tavaliselt ei külmu, luues lumises metsas auravaid veesilmasid. Kevadel on veuhulgad suurimad ja loodus tärkab. Sügisel pakuvad värvilised lehed tumeda vee taustal imelisi kontraste.
Bioloogiline mitmekesisus ja allikate tähtsus ökosüsteemis
Lisaks silmailule ja turismiväärtusele on allikatel kriitiline roll meie looduskeskkonna tasakaalu hoidmisel. Nad on paljude jõgede ja ojade läte, tagades veekogude stabiilse veetaseme ka põuaperioodidel. Allikavesi on hapnikurikas ja hoiab veekogude temperatuuri stabiilsena – suvel jahutab ja talvel hoiab ära täieliku jäätumise. See loob unikaalsed elutingimused paljudele haruldastele liikidele.
Allikate ümbruses kasvab sageli spetsiifiline taimestik, mis vajab jahedat ja puhast vett. Siin võib kohata haruldasi samblaid ja sõnajalgu. Veelgi olulisem on allikate roll kalade kudemispaigana; näiteks forellid eelistavad kudeda just hapnikurikastes ja kruusapõhjalistes allikaojades. Seega, kui külastate nädalavahetusel mõnda Eestimaa salapärast allikat, pidage meeles, et olete tunnistajaks keerukale ja elutähtsale loodusprotsessile. Iga allikas on justkui väike, iseseisev maailm, mis väärib meie austust ja kaitset, et see saaks pakkuda rõõmu ja eluvett ka tulevikus.
