Eesti ja soome keel on lähedased sugulaskeeled ning sageli peetakse nende vahel liikumist ja tõlkimist petlikult lihtsaks. Paljude eestlaste jaoks tundub soome keel olevat justkui “veidi teistmoodi hääldatud eesti keel”, kuid tegelikkuses on see ohtlik lõks, mis võib viia tõsiste arusaamatuste ja koomiliste, vahel isegi piinlike olukordadeni. Kuigi sõnavara kattuvus on märkimisväärne ja grammatiline struktuur sarnane, peitub kurat detailides. Edukas tõlkimine eesti keelest soome keelde ei nõua mitte ainult sõnade asendamist, vaid süvitsi minemist kultuurilistesse ja keelelistesse nüanssidesse, mis on sajandite jooksul eraldi arenenud. Selles artiklis vaatame lähemalt, kuidas vältida tüüpilisi komistuskive ja tagada, et teie sõnum jõuaks põhjanaabriteni täpselt nii, nagu see mõeldud oli.
Petlikud sarnasused ehk sõbrad, kes on tegelikult vaenlased
Kõige levinum põhjus, miks eesti-soome tõlked ebaõnnestuvad, on niinimetatud “false friends” ehk eksitussõnad. Need on sõnad, mis kirjapildilt või häälduselt on mõlemas keeles identsed või väga sarnased, kuid mille tähendus on drastiliselt erinev. Just siin tekivad kõige piinlikumad vead, mis võivad muuta tõsise ärikirja naljanumbriks või romantilise avalduse solvanguks.
Siin on mõned klassikalised näited, mida iga tõlkija või keelehuviline peaks unepealt teadma:
- Hallitus: Kui eesti keeles tähistab see sõna riknemist või niiskuskahjustust seinal (mold), siis soome keeles tähendab hallitus valitsust. On suur vahe, kas riiki juhib peaminister või seenhaigus.
- Pulma: Eestlasele seostub see sõna piduliku abiellumisega. Soome keeles tähendab pulma aga probleemi, täbarat olukorda või mõistatust. Soome keeles on pulmad “häät”.
- Koristaa: Kui eestlane tahab tuba koristada, haarab ta tolmuimeja. Soomlane, kes hakkab tuba koristamaan, hakkab seda hoopis kaunistama või ehtima. Koristamine on soome keeles “siivota”.
- Kalju: Eestis on see kivine pankrannik või mehenimi. Soomes tähendab omadussõna kalju aga kiilaspäisust.
- Vaimo: See ei ole seotud eesti sõnaga “vaim” (spirit/ghost), vaid tähendab soome keeles abikaasat (naist).
Need näited illustreerivad ilmekalt, miks ei tohi kunagi eeldada, et tuttavlik sõna tähendab teisel pool lahte sama asja. Enne tõlke kinnitamist on kriitiliselt oluline kontrollida sõnade tähendusi usaldusväärsest sõnaraamatust, mitte toetuda vaid sisetundele.
Grammatilised nüansid, mis muudavad tähendust
Kuigi mõlemad keeled kuuluvad soome-ugri keelkonda ja jagavad sarnast käänete süsteemi, on grammatikas olulisi erinevusi, mis mõjutavad teksti arusaadavust. Üks suurimaid erinevusi on vokaalharmoonia, mis eesti keelest on aja jooksul kadunud, kuid soome keeles on endiselt tugevalt esindatud. Soome sõnades ei saa (liitsõnad välja arvatud) koos esineda eesvokaalid (ä, ö, y) ja tagavokaalid (a, o, u). See mõjutab otseselt käänalõppe ja sufikseid.
Teine oluline aspekt on omastavad liited (possessiivsufiksid). Kui eesti keeles öeldakse “minu auto” või lihtsalt “mu auto”, siis soome keeles on korrektne ja loomulik kasutada liidet: “autoni”. Kuigi kõnekeeles kasutatakse sageli ka vormi “mun auto”, on ametlikus kirjalikus tõlkes possessiivsufiksite ignoreerimine märk puudulikust keeleoskusest. See muudab teksti soomlase jaoks “puiseks” ja võõrapäraseks.
Samuti tasub tähelepanu pöörata sihitise (objekti) käänetele. Soome keeles on sihitise reeglid (partitiiv vs akusatiiv) kohati rangemad ja keerulisemad kui eesti keeles. Vale kääne võib muuta lause tähendust protsessist tulemuseni – ehk kas tegevus on lõpetatud või alles kestab.
Kirjakeel versus kõnekeel: stiilide konflikt
Üks suurimaid vigu, mida eesti tõlkijad teevad, on stiili tunnetuse puudumine. Soome keeles on lõhe ametliku kirjakeele (kirjakieli) ja räägitava kõnekeele (puhekieli) vahel tunduvalt suurem kui eesti keeles. Kui tõlgite turundusteksti, blogipostitust või sotsiaalmeedia sisuteksti, võib liiga range kirjakeele kasutamine mõjuda ebaloomulikult ja distantseeritult.
Näiteks lause “Mina olen siin” on kirjakeeles “Minä olen täällä”, kuid kõnekeeles öeldakse pigem “Mä oon tääl”. Reklaamlausetes kasutatakse sageli segu, et kõnetada nooremat sihtgruppi või luua sõbralikum atmosfäär. Samas juriidilistes tekstides, kasutusjuhendites ja ametlikes pöördumistes on kõnekeelsus rangelt keelatud. Tõlkides tuleb alati küsida: kes on lugeja ja millises kontekstis teksti tarbitakse?
Viisakusvormid ja kultuuriline kontekst
Eesti ja Soome kultuuriruumid on sarnased, kuid ärikultuuris ja suhtluses on peeneid erinevusi. Üldiselt peetakse soomlasi veidi formaalsemaks kui eestlasi, eriti kirjalikus suhtluses uute kontaktidega, kuid samas on “sinatamine” (sinutelu) muutunud väga tavaliseks ka klienditeeninduses.
Siiski on oluline jälgida konteksti. Kui eesti keeles on viisakas vorm “Teie”, siis soome keeles on “Te” kasutusel, kuid selle ülekasutamine võib mõjuda vanamoodsana või liiga jäigana. Soome tekstides on viisakus sageli peidetud tingivasse kõneviisi (konditsionaali). Selle asemel, et öelda otse “Tee see ära” (Tee se) või isegi viisakalt “Palun tee see ära”, kasutavad soomlased sageli vorme nagu “Voisitko tehdä…” (Kas saaksid teha) või “Olisi mukavaa, jos…” (Oleks tore, kui…).
Otsetõlge eesti keele imperatiivist (käskivast kõneviisist) võib soomlasele tunduda liiga agressiivne või ebaviisakas, isegi kui algtekst ei olnud nii mõeldud. Pehmendavate sõnade ja vormide kasutamine on võti sujuva suhtluse tagamiseks.
Levinud vead masintõlke kasutamisel
Tänapäeval on kiusatus kasutada Google Translate’i või muid tehisintellekti lahendusi väga suur. Kuigi need tööriistad on muutunud paremaks, komistavad nad eesti-soome suunal endiselt samade kivide otsa, mida mainisime “false friends” sektsioonis. Masin ei taju sageli konteksti.
Masintõlke suurimaks nõrkuseks on liitsõnad ja käänded. Eesti keel võib kirjutada teatud mõisted lahku, samas kui soome keel nõuab nende kokkukirjutamist. Või vastupidi. Samuti eksivad masinad sageli siis, kui lauseehitus on keeruline. Tulemuseks on tekst, mis on grammatiliselt justkui korrektne, kuid sisuliselt seosetu (“pudru ja kapsad”). Kui kasutate abivahendina masintõlget, peab tekst kindlasti läbima inimtoimetuse, mida teeb soome keelt emakeelena või kõrgtasemel valdav inimene.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas soome keelt on eestlasel lihtne õppida?
Jah, võrreldes paljude teiste keeltega on see lihtsam tänu sarnasele loogikale ja sõnavarale. Siiski nõuab kõrgtasemelise oskuse saavutamine palju tööd, et vabaneda “eestipärasustest” ja omandada õige soome hääldus ning rütm.
Miks soomlased ei saa aru, kui ma räägin aeglast eesti keelt?
Kuigi keeled on sarnased, on hääldus, rõhuasetused ja suur osa baassõnavarast siiski erinevad. Lisaks puudub paljudel soomlastel kokkupuude eesti keelega, mistõttu nad ei suuda tuvastada sarnaseid sõnu teistsuguses häälduses.
Millist sõnaraamatut peaksin tõlkimisel kasutama?
Kõige usaldusväärsemad on Kielitoimiston sanakirja (soome keele seletav sõnaraamat) ja spetsiaalsed eesti-soome suursõnaraamatud. Vältige väikeseid taskusõnastikke keerukamate tekstide puhul.
Kuidas tõlkida eestiunikaalseid sõnu nagu “kohuke” või “kama”?
Kultuurispetsiifilised sõnad vajavad sageli selgitust või vastet, mis on sihtkultuuris tuntud. “Kohuke” võib olla “rahkaherkku” või “suklaakuorrutettu rahkatanko”, “kama” tõlgitakse sageli kui “kama”, kuid vajab soomlasele selgitust (talkkuna on sarnane, kuid mitte identne).
Keeletunnetuse arendamine ja praktiline keelekümblus
Parim viis vältida piinlikke vigu ja muuta oma tõlked loomulikuks, on pidev kokkupuude elava soome keelega. Õpikud annavad tugeva vundamendi grammatikas, kuid need jäävad sageli hätta keele dünaamilisuse ja hetketrendide edasiandmisel. Soome meedia tarbimine on üks tõhusamaid viise keeletunnetuse lihvimiseks.
Soovitatav on regulaarselt lugeda soomekeelseid uudisteportaale nagu Yle või Helsingin Sanomat, kuid veelgi kasulikum on jälgida mitteformaalseid allikaid. Foorumid, sotsiaalmeedia kommentaarid ja blogid annavad aimu sellest, kuidas soomlased tegelikult omavahel suhtlevad, milliseid väljendeid kasutatakse ja kuidas muutub släng. See aitab eristada, millal kasutada raamatulikku väljendit ja millal midagi mahlasemat.
Lisaks tasub harjutada kriitilist meelt. Kui tõlgite teksti ja mingi fraas tundub liiga sarnane eesti keelele – justkui sõna-sõnalt kopeeritud – on see ohumärk. Peatuge ja kontrollige, kas soome keeles on selle väljendi jaoks olemas oma idioom. Sageli väljendavad soomlased sama mõtet täiesti teistsuguse kujundi kaudu. Tõlkimine ei ole mitte sõnade teisendamine, vaid mõtte uuesti loomine teises kultuuriruumis.
