Investeerimismaailma sisenemine võib esmapilgul tunduda hirmutav ja keeruline, täis võõraste terminite rägastikku ning riske, mida on raske hinnata. Paljud inimesed lükkavad oma raha kasvatamise otsuseid edasi, arvates ekslikult, et investeerimiseks on vaja suuri algsummasid või finantsalast kõrgharidust. Tegelikkuses on aga tänapäevane tehnoloogia ja informatsiooni kättesaadavus muutnud turud ligipääsetavamaks kui kunagi varem. Oluline on mõista, et investeerimine ei ole rikkurite privileeg, vaid pigem hädavajalik tööriist, millega kaitsta oma sääste inflatsiooni pureva mõju eest ja kindlustada tuleviku rahalist iseseisvust. Arukas alustamine nõuab vaid selget plaani, distsipliini ja baasteadmiste omandamist.
Finantsilise vundamendi ladumine enne starti
Enne kui tormate aktsiaturule või hakkate valima konkreetseid fonde, on kriitiliselt oluline veenduda, et teie isiklikud rahaasjad on korras. Investeerimine on maraton, mitte sprint, ja sellel teekonnal püsimiseks on vaja tugevat tagalat. Ilma korraliku vundamendita võib esimene turu langus või ootamatu elusündmus sundida teid oma investeeringuid kahjumiga müüma.
Esimene samm on meelerahufondi loomine. See on rahaline puhver, mis peaks katma teie leibkonna kolme kuni kuue kuu vältimatud kulud. Meelerahufond ei ole investeering, vaid kindlustus ootamatuste vastu – olgu selleks töökaotus, auto ootamatu remont või terviseprobleemid. Hoidke seda raha likviidsel pangakontol, kust saate selle vajadusel kohe kätte.
Teine oluline samm on kõrge intressiga laenude likvideerimine. Krediitkaardivõlad, sms-laenud või kallid tarbimislaenud kannavad sageli intresse, mis ületavad börsi keskmist ajaloolist tootlust. Oleks ebamõistlik loota investeeringutelt 8–10% tootlust, kui maksate samal ajal laenu eest 15% või 20% intressi. Enne investeerimist makske tagasi kõik “halvad” võlad.
Investeerimiseesmärkide ja strateegia paika panemine
Edukas investeerimine algab küsimusest: “Miks ma seda teen?”. Teie eesmärk määrab ära, milliseid riske võite võtta ja milliseid varaklasse peaksite eelistama. Üldjuhul jagunevad eesmärgid kolmeks:
- Lühiajalised eesmärgid (1–3 aastat): Näiteks sissemakse kodu ostuks või pulmareis. Kuna aeg on lühike, ei tohi riskida põhiosa kaotusega. Siin sobivad hoiused või väga madala riskiga võlakirjad.
- Keskpika perioodi eesmärgid (3–10 aastat): Lapse hariduse fond või suurem kinnisvarainvesteering. Siin võib portfell sisaldada tasakaalustatult nii aktsiaid kui ka võlakirju.
- Pikaajalised eesmärgid (üle 10 aasta): Pensionipõlve kindlustamine või finantsvabadus. Pikk ajahorisont võimaldab taluda turu kõikumisi ja võtta suuremaid riske, et saavutada maksimaalset kasvu läbi aktsiaturgude.
Liitintressi maagia
Pikaajalise investeerimise suurim liitlane on liitintress (inglise keeles compound interest). See on protsess, kus teie teenitud tulu hakkab omakorda tulu teenima. Albert Einstein olevat seda nimetanud maailma kaheksandaks imeks. Mida varem alustate, isegi väikeste summadega, seda suurem on liitintressi efekt. Näiteks 100 eurot kuus investeerides 30 aasta jooksul keskmise tootlusega on lõpptulemus kordades suurem kui sama summa kogumine “sukasäärde”.
Varaklassid ja nende riskitasemed
Investeerimismaailmas on kümneid erinevaid varaklasse, kuid algajale on oluline tunda nelja peamist. Igal varaklassil on oma riski ja tulususe suhe.
- Aktsiad: Aktsia ostmine tähendab väikese osaluse omamist ettevõttes. Ajalooliselt on aktsiad pakkunud pikas perspektiivis parimat tootlust, kuid nende hinnad kõiguvad lühiajaliselt kõige rohkem. Aktsiad sobivad pikaajaliseks kasvuks.
- Võlakirjad: See on sisuliselt laen, mida investor annab ettevõttele või riigile. Vastutasuks saab investor intressimakseid. Võlakirjad on üldjuhul madalama riskiga kui aktsiad ja pakuvad stabiilsemat, kuid madalamat tootlust.
- Investeerimisfondid ja ETF-id: Need on “korvid”, mis sisaldavad sadu või tuhandeid erinevaid aktsiaid või võlakirju. Algajale on börsil kaubeldavad fondid (ETF-id) sageli parim valik, kuna need võimaldavad ühe ostuga hajutada riske paljude ettevõtete vahel ja nende haldustasud on madalad.
- Kinnisvara: See võib olla nii füüsiline kinnisvara (üürikorter) kui ka kinnisvarafondid (REIT). Kinnisvara pakub kaitset inflatsiooni eest ja regulaarset rahavoogu, kuid nõuab sageli suuremat algkapitali või laenuvõimendust.
Eesti maksusüsteem ja investeerimiskonto
Eestis investeerides on teil suur eelis tänu unikaalsele maksusüsteemile. Eraisikuna investeerides on teil kaks peamist valikut: tavaline väärtpaberikonto või investeerimiskonto süsteem.
Investeerimiskonto on spetsiaalne pangakonto, mida kasutatakse ainult finantsvarade ostmiseks ja müügiks. Selle suurim eelis on tulumaksukohustuse edasilükkamine. Te ei pea maksma tulumaksu igalt kasumlikult tehingult kohe. Maksukohustus tekib alles siis, kui võtate investeerimiskontolt välja rohkem raha, kui olete sinna sisse pannud. See võimaldab kasumil maksuvabalt edasi teenida (reinvesteerimine), mis võimendab liitintressi efekti märgatavalt.
Lisaks tasub kindlasti maksimaalselt ära kasutada III pensionisammas. Riik tagastab 20% tulumaksu sissemaksetelt, mis ei ületa 15% teie brutosissetulekust (või 6000 eurot aastas). See on sisuliselt garanteeritud 20% tootlus juba enne, kui fondid ise kasvu näitavad. See on üks riskivabamaid viise Eestis rikkust kasvatada.
Riskide hajutamine ehk diversifitseerimine
Vana tõde “ära pane kõiki mune ühte korvi” kehtib investeerimises absoluutselt. Hajutamine on ainus “tasuta lõuna” finantsmaailmas – see võimaldab vähendada riske ilma oodatavat tootlust oluliselt ohverdamata.
Ärge ostke ainult ühe ettevõtte aktsiaid, sest kui see ettevõte peaks pankrotistuma, kaotate kogu raha. Selle asemel ostke laiapõhjalist indeksfondi (näiteks S&P 500 või MSCI World), mis investeerib automaatselt sadadesse maailma suurimatesse ettevõtetesse. Samuti on mõistlik hajutada ajaliselt. Selle asemel, et investeerida suur summa korraga, tehke regulaarseid igakuiseid sissemakseid. Seda strateegiat nimetatakse “ostude ajatamine” (DCA – Dollar Cost Averaging) ja see aitab vältida riski, et sisenete turule just tipus.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Siin on vastused levinud küsimustele, mis algajatel investoritel sageli tekivad.
Kui suure summaga peaksin alustama?
Tänapäeval saab alustada väga väikeste summadega. Mõned platvormid (nagu Lightyear või kohalikud pangad LHV ja Swedbank teatud toodetega) võimaldavad investeerida alates 1 eurost. Olulisem on harjumuse tekitamine kui summa suurus. Alustage näiteks 25 või 50 euroga kuus.
Kas on parem investeerida läbi panga või maakleri?
See sõltub teie eelistustest ja summadest. Eesti pangad pakuvad turvatunnet ja lihtsat integreeritust igapäevapangandusega, kuid nende teenustasud võivad olla kõrgemad, eriti välismaiste aktsiate puhul. Rahvusvahelised maaklerid ja neopangad pakuvad sageli madalamaid tasusid, kuid maksuaruandlus võib olla keerukam (kui nad ei toeta automaatset maksuaruannet).
Mis juhtub, kui turg langeb?
Turu langus on loomulik osa majandustsüklitest. Ajalugu on näidanud, et turud taastuvad alati ja liiguvad pikas perspektiivis ülespoole. Languse ajal müümine muudab paberil oleva kahjumi reaalseks. Kogenud investorid näevad langust kui “allahindlust”, mil saab kvaliteetseid varasid odavamalt juurde osta.
Kas krüptovaluutad on hea investeering?
Krüptovaluutad on äärmiselt volatiilne ja spekulatiivne varaklass. Kuigi need võivad pakkuda suurt tootlust, on ka risk kaotada suur osa investeeringust väga kõrge. Algajale soovitatakse hoida spekulatiivsete varade osakaal portfellis väiksena (näiteks mitte üle 5% koguvarast).
Kust ma saan usaldusväärset infot?
Lugege tunnustatud finantsportaalide uudiseid, kuulake investeerimisteemalisi podcaste (Eestis on mitmeid väga häid) ja lugege klassikalist investeerimiskirjandust. Olge ettevaatlik sotsiaalmeedia “finantsgurudega”, kes lubavad kiiret rikastumist.
Psühholoogiline distsipliin ja emotsioonide valitsemine
Investeerimise tehniline pool – konto avamine ja orderi sisestamine – on lihtne. Kõige keerulisem osa on psühholoogia. Inimese aju on ehitatud viisil, mis töötab sageli eduka investeerimise vastu: me tunneme hirmu, kui turud langevad, ja ahnust, kui hinnad tõusevad. See sunnib algajaid tegema klassikalise vea: ostma tipus (kui kõik on eufoorias) ja müüma põhjas (kui valitseb paanika).
Eduka investori suurim eelis ei ole mitte kõrge IQ või keerulised analüüsiprogrammid, vaid emotsionaalne stabiilsus. Tuleb usaldada oma plaani ja mitte lasta igapäevastel uudistel oma pikaajalist strateegiat kõigutada. Igavus on investeerimises hea märk – kui teie strateegia on nii automaatne ja etteaimatav, et see tundub igav, olete tõenäoliselt õigel teel. Püsige kursil, investeerige regulaarselt ja laske ajal teha oma töö.
