Sügisene pööripäev on seljataha jäänud, päevad muutuvad üha lühemaks ja õhtud pimedamaks. See iga-aastane looduslik rütm toob endaga kaasa paratamatuse, mis tekitab inimestes vastakaid tundeid – kellakeeramise. Igal sügisel, oktoobrikuu lõpus, seisame silmitsi hetkega, mil tuleb osutid nihutada tunni võrra tagasi. See tähistab üleminekut suveajalt talveajale, mida teaduslikus ja ametlikus kontekstis nimetatakse sageli vööndiajaks ehk normaalaajaks. Kuigi paljudele meostub see sündmus eelkõige lisatunniga uneajaga pühapäeva hommikul, kaasneb sellega rida füsioloogilisi ja sotsiaalseid muutusi, milleks on kasulik valmis olla. Valgemaid hommikuid küll oodatakse, kuid varajane pimedus pärastlõunal on paljudele raske harjumus, millega kohanemine võib võtta nädalaid.
Millal ja kuidas kella keeratakse?
Eestis, nagu ka terves Euroopa Liidus, toimub üleminek talveajale oktoobrikuu viimasel pühapäeval. Kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra tagasi. Ametlik muudatus leiab aset öösel kella 04:00 ajal, mil kellad keeratakse tagasi 03:00 peale. See tähendab, et öö vastu pühapäeva on tunni võrra pikem, andes võimaluse end korralikult välja puhata.
Lihtne reegel, mida meelde jätta, on seotud aastaaegadega: suvel keerame kella “ette” (suve poole), et püüda rohkem valgust, ja talvel “tagasi”, justkui tõmbuksime tagasi oma urgudesse. Talveajale üleminekuga jõuame tagasi meie geograafilises pikkuskraadis kehtivasse vööndiaega. See on aeg, mis on tegelikult kooskõlas päikese liikumisega meie piirkonnas, kus päike on seniidis keskpäeval. Suveaeg on seevastu inimeste loodud kunstlik nihe, mis võeti kasutusele eesmärgiga säästa energiat ja pikendada valget aega õhtuti.
Miks me seda ikka veel teeme?
Kellakeeramise ajalugu ulatub kaugemale, kui paljud arvavad. Sageli omistatakse idee Benjamin Franklinile, kes 1784. aastal soovitas pariislastel varem ärgata, et küünlaid säästa, kuid tõsisemalt hakati teemat käsitlema Esimese maailmasõja ajal. Saksamaa oli esimene riik, kes 1916. aastal suveaja kasutusele võttis, et säästa kivisütt sõjapidamise tarbeks. Teised riigid järgnesid peagi.
Tänapäeval reguleerib kellakeeramist Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on tagada ühtne ajakasutus kogu siseturul. See on oluline transpordisektori, logistika ja kommunikatsiooni sujuvaks toimimiseks. Kujutage ette kaost, kui naaberriigid elaksid erinevates ajarežiimides või muudaksid aegu erinevatel kuupäevadel – see tekitaks suuri probleeme lennugraafikutes ja kaubavedudes. Siiski on viimastel aastatel üha enam hakatud kahtlema, kas energiasääst, mis oli algne argument, on tänapäeva LED-valgustuse ja muutunud tarbimisharjumuste juures enam piisav põhjus biorütmide regulaarseks segamiseks.
Talveaeg on tervisele parem kui suveaeg
Kuigi paljud inimesed armastavad suveaega pikkade valgete õhtute tõttu, on uneteadlased ja kronobioloogid ühel meelel: talveaeg ehk vööndiaeg on inimese tervisele kasulikum. Põhjus peitub meie sisemises bioloogilises kellas ehk tsirkadiaanrütmis, mida reguleerib peamiselt valgus.
Siin on peamised põhjused, miks talveaeg on kehale loomulikum:
- Valged hommikud: Talveaeg toob valguse hommikutesse tagasi. Hommikune ere valgus on kriitilise tähtsusega, et lõpetada melatoniini (unehormooni) tootmine ja alustada kortisooli tootmist, mis äratab keha ja valmistab selle päevaks ette.
- Südametervis: Uuringud on näidanud, et kevadel toimuva kella ettepoole keeramisega (unepuudus) kaasneb lühiajaline infarkti- ja insuldiriski tõus. Sügisene kella tagasikeeramine on kehale leebem, kuna see pakub võimalust unevõlga tasandada.
- Vaimne tasakaal: Elamine “vales” ajavööndis (nagu püsiv suveaeg talvel) võib tekitada sotsiaalset ajavahet (social jetlag), kus keha bioloogiline kell ja sotsiaalne kell (töö, kool) ei ole sünkroonis. See suurendab kroonilise väsimuse ja meeleoluhäirete riski.
Kuidas üleminekuga valutult kohaneda?
Kuigi sügisene kella keeramine on füsioloogiliselt lihtsam kui kevadine, võib see siiski tundlikele inimestele, lastele ja lemmikloomadele mõju avaldada. Varajane pimedus õhtul võib tekitada loidust ja soodustada hooajalist meeleoluhäiret (SAD). Siin on mõned soovitused, kuidas üleminek sujuvamaks muuta:
- Kasutage ära hommikuvalgust: Püüdke viibida hommikul vähemalt 20–30 minutit loomuliku valguse käes. See aitab kehakella uue režiimiga sünkroniseerida.
- Säilitage unerutiin: Kuigi kellad keeratakse tagasi, püüdke minna magama ja ärgata samal kellaajal vastavalt uuele ajale. Ärge kasutage lisatundi selleks, et poole ööni üleval olla.
- Vähendage ekraaniaega õhtuti: Kuna õhtud on pimedamad, on meie silmad ekraanide sinisele valgusele veelgi vastuvõtlikumad. See pärsib unehormooni teket. Lülitage seadmed välja tund aega enne magamaminekut.
- Liikuge värskes õhus: Füüsiline aktiivsus päevasel ajal aitab vähendada stressi ja soodustab sügavamat und öösel.
Euroopa Liidu plaanid kellakeeramise lõpetamiseks
Paljud lugejad mäletavad kindlasti paari aasta tagust suurt arutelu kellakeeramise lõpetamise üle. 2018. aastal korraldas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni, milles osales rekordarv inimesi – 4,6 miljonit eurooplast. Tulemus oli ülekaalukas: 84% vastanutest soovis kellakeeramise lõpetamist.
Euroopa Parlament toetas ettepanekut lõpetada hooajaline kellaajamuutus 2021. aastaks. Miks me siis ikka veel kella keerame? Protsess takerdus Euroopa Liidu Nõukogus ehk liikmesriikide valitsuste tasandil. Peamine probleem on koordineerimine. Kardetakse, et kui iga riik valib ise, kas jääda püsivalt suve- või talveaega, tekib Euroopas “ajavööndite lapitekk”, mis kahjustaks ühisturgu.
Lisaks tuli vahele COVID-19 pandeemia, energiakriis ja geopoliitilised pinged, mis lükkasid kellaajateema prioriteetide nimekirjas tahapoole. Hetkel ei ole kindlat tähtaega, millal kellakeeramine lõplikult ajalukku kaob, kuid teema on endiselt laual. Eesti on ametlikult väljendanud seisukohta, et kellakeeramine tuleks lõpetada, eelistades seejuures püsivat suveaega, kuigi unearstid soovitavad tungivalt püsivat vööndiaega.
Tehnika ja automaatne seadistamine
Tänapäeva digimaailmas on kellakeeramine muutunud märksa mugavamaks kui vanasti. Enamik nutiseadmeid – telefonid, arvutid, nutikellad ja tahvelarvutid – teevad muudatuse automaatselt, eeldusel, et need on ühendatud internetiga ja ajavööndi seaded on korrektsed (valitud on “Automatic date and time”).
Siiski ei tasu unustada neid seadmeid, mis võrku ei ole ühendatud. Pühapäeva hommikul tuleks käsitsi üle vaadata:
- Seinakellad ja äratuskellad;
- Auto armatuurlaua kell;
- Ahjude, mikrolaineahjude ja pliitide taimerid;
- Vanemad küttesüsteemide juhtpuldid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas kellad keeratakse ette või taha?
Sügisel, talveajale üleminekul, keeratakse kellasid üks tund tagasi. See tähendab, et kella 04:00 asemel saab kell 03:00.
Kas ma saan sel öösel rohkem või vähem magada?
Sügisel saate teoreetiliselt ühe tunni rohkem magada, kuna öö on tunni võrra pikem.
Millal kellakeeramine lõppeb?
Hetkel ei ole kindlat kuupäeva kokku lepitud. Euroopa Liidus on plaan kellakeeramine lõpetada, kuid liikmesriigid pole veel jõudnud kokkuleppele, millist aega (suve- või talveaega) püsivalt kasutama jääda. Seni jätkub kellakeeramine kaks korda aastas.
Kumb on õigem, kas talve- või suveaeg?
Teaduslikust vaatepunktist on talveaeg (vööndiaeg) inimese tervisele ja biorütmidele sobivam, kuna see on paremini kooskõlas päikese loomuliku tsükliga. Suveaeg on kunstlikult tekitatud nihe.
Kas kella keeratakse kõikides riikides?
Ei, kella ei keerata enamikus maailma riikides. Kellakeeramist kasutatakse peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Aasia ja Aafrika riigid ning osa Lõuna-Ameerikast on sellest loobunud või pole seda kunagi rakendanud. Venemaa loobus kellakeeramisest 2014. aastal, jäädes püsivale talveajale.
Nautigem valgusrikkamaid hommikuid
Kuigi kellakeeramine võib tunduda tüütu kohustusena ja tekitada lühiajalist segadust unerežiimis, tasub keskenduda selle positiivsetele külgedele. Talveajale üleminek toob meile tagasi valgemad hommikud, mis on pimedal sügisperioodil suureks abiks ärkamisel ning kooli või tööle minekul. See on märk sellest, et loodus valmistub puhkuseks ning ka meil on aeg tempot veidi maha võtta.
Selle asemel, et muretseda varase pimeduse pärast õhtul, võib seda aega kasutada hubaseks olemiseks pere seltsis, lugemiseks või hobidega tegelemiseks toas. Sügisene kellaajamuutus on hea meeldetuletus pöörata tähelepanu oma unehügieenile ja tervisele üldisemalt, tagades, et keha ja vaim oleksid eelseisvaks talveks valmis.
