Eesti kunstimaastik on väike, kuid äärmiselt tihe ja mitmekihiline, mistõttu on ühese “kõige kuulsama” kunstniku väljaselgitamine alati tekitanud elavat arutelu nii akadeemilistes ringkondades kui ka laiema publiku seas. Kui rääkida kuulsusest, siis tuleb defineerida kriteeriumid: kas me peame silmas oksjonirekordeid, rahvusvahelist tuntust, kohta kooliõpikutes või rahva armastust? Eksperdid – kunstiteadlased, kuraatorid ja galeristid – on püüdnud neid erinevaid tahke sünteesida, et luua pilt sellest, kes on tegelikult need Eesti kunstnikud, kelle nimi ja looming on ajahambale kõige paremini vastu pidanud ning kelle tööd defineerivad eestlaseks olemist. Järgnev ülevaade sukeldub süvitsi Eesti kunstiajaloo tippudesse, analüüsides nii klassikuid kui ka moodsa aja fenomene.
Konrad Mägi: Värvide maagia ja oksjonite kuningas
Kui vaadata puhtalt finantsilisi näitajaid ja viimaste aastate rahvusvahelist tähelendu, on raske vaielda Konrad Mägi (1878–1925) positsiooni üle. Teda peetakse Eesti maalikunsti kuldajastu sümboliks. Mägi loomingut iseloomustab erakordne värvikasutus ja ekspressionistlik lähenemine, mis oli omas ajas Euroopa tasemel, kuid samas täiesti omanäoline.
Viimastel aastatel on Konrad Mägi tööd purustanud Eesti kunstioksjonite rekordeid, ulatudes sadadesse tuhandetesse eurodesse. Kuid asi pole vaid rahas. Eksperdid toovad esile just tema Norra, Saaremaa ja Lõuna-Eesti maastikumaalide emotsionaalset laetust. Tema oskus näha looduses müstilist ja sakraalset on see, mis kõnetab vaatajaid ka sada aastat hiljem. Hiljutised suurnäitused Roomas, Torinos ja Pariisis (Orsay muuseumis) on tõestanud, et Mägi ei ole enam vaid lokaalne suurus, vaid teda on hakatud tunnustama kui üht olulist Euroopa modernisti.
Miks eksperdid hindavad Mägit kõrgelt:
- Unikaalne ja julge värvikasutus, mis eristub selgelt kaasaegsetest.
- Loomingu psühholoogiline sügavus – maastikud peegeldavad kunstniku sisemisi heitlusi.
- Viimaste aastate edukas sisenemine rahvusvahelisse kunstiajalukku.
Eduard Wiiralt: Graafika virtuoos ja rahvusvaheline meister
Kui maalikunstis troonib Mägi, siis graafikas on vaieldamatu liider Eduard Wiiralt (1898–1954). Tema kuulsus on võib-olla isegi rahvalikum kui Mägi oma, sest graafika on oma olemuselt paljundatavam ja seega kättesaadavam. Wiiralti tööd, eriti tema kuulsad teosed nagu “Põrgu”, “Kabaree” ja “Lamav tiiger”, on saanud ikoonilisteks kujunditeks, mida tunneb ära peaaegu iga eestlane.
Wiiralti fenomen seisneb tema tehnilises perfektsionismis. Ta valdas meisterlikult kõiki graafikatehnikaid – ofordist ja kuivnõelast kuni puugravüürini. Tema Pariisi-perioodi looming on eriti hinnatud, kuna see tabas suurepäraselt 1930. aastate suurlinna dekadentsi ja inimloomuse varjukülgi. Samas on tema hilisemad, Maroko-reisist inspireeritud tööd ja Eesti maastikud (näiteks “Viljandi maastik”) täis rahu ja monumentaalsust. Wiiralt on kunstnik, kelle puhul eksperdid on ühel meelel: tema tehniline tase oli maailmaklassist ja tema visuaalne keel on ajatu.
Johann Köler: Rahvusliku identiteedi looja
Rääkides kuulsusest ajaloolises võtmes, ei saa mööda minna Johann Kölerist (1826–1899). Tema roll ei ole võrreldav mitte ainult kunstilise taseme, vaid just poliitilise ja kultuurilise mõjuga. Köler oli esimene professionaalne eesti soost kunstnik, kes jõudis Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku staatusesse.
Köleri teosed, nagu “Truu valvur” ja “Ema portree”, on Eesti kunstiajaloo alustalad. Tema looming on tihedalt seotud rahvusliku ärkamisajaga. Köler ei olnud lihtsalt maalija, vaid rahvuslane, kes kasutas oma positsiooni ja kunsti eestlaste eneseteadvuse tõstmiseks. Tema fresko “Tulge minu juurde kõik…” Tallinna Kaarli kirikus on siiani üks monumentaalsemaid teoseid Eesti kunstis. Eksperdid paigutavad Köleri tippu just tema teedrajava rolli tõttu – ilma temata oleks Eesti professionaalne kunst tekkinud ilmselt hoopis teisiti ja hiljem.
Kaasaegne vaade: Kostabi ja Lõngus
Kui liikuda ajaloost tänapäeva, muutub “kuulsuse” definitsioon. Siin tõusevad esile nimed, kes on suutnud murda välja traditsioonilisest galeriiformaadist või saavutanud globaalse kommertedu.
Mark Kalev Kostabi
Ameerika Ühendriikides sündinud eesti juurtega Mark Kalev Kostabi on kahtlemata üks rahvusvaheliselt tuntumaid nimesid. Tema loodud “näota inimeste” figuurid on jõudnud maailmakuulsate bändide plaadiümbristele (nt Guns N’ Roses) ja prestiižsetesse muuseumitesse. Kuigi mõned kunstikriitikud on tema suhtes skeptilised kommertslikkuse tõttu, ei saa eitada tema brändi tugevust. Kostabi on suutnud viia eesti nime maailma popkultuuri kaardile viisil, mida keegi teine pole suutnud.
Edward von Lõngus
Teda nimetatakse sageli Eesti Banksyks. Edward von Lõngus on 21. sajandi fenomen – anonüümne tänavakunstnik, kelle teosed on muutunud sotsiaalseks kommentaariks ja turismimagnetiks. Tema stencil-tehnikas tööd, mis segavad “Tõde ja õigus” tegelasi või “Kevade” stseene moodsa popkultuuriga (nt nutitelefonidega), on toonud kunsti tänavatele ja teinud selle arusaadavaks nooremale põlvkonnale. Lõnguse kuulsus põhineb viraalsusel ja sotsiaalkriitikal, olles suurepärane näide sellest, kuidas digitaalajastu muudab kunstniku staatust.
Naiskunstnikud, kes muutsid ajalugu
Aastaid oli kunstiajaloo narratiiv väga meestekeskne, kuid viimaste kümnendite uurimistöö on toonud teenitult pjedestaalile mitmed naiskunstnikud, kelle tuntus on praeguseks võrdväärne eelmainitud meestega.
Karin Luts on nimi, mida nimetatakse sageli “Eesti Wiiraltiks” naisvõtmes. Tema graafika ja maalid on äärmiselt isikupärased, käsitledes teemasid soorollidest ja naise positsioonist ühiskonnas ammu enne, kui see muutus peavoolu teemaks. Tema teosed on oksjonitel väga hinnatud ja eksperdid peavad teda üheks olulisemaks 20. sajandi eesti kunstnikuks.
Samuti väärib märkimist Malle Leis, kelle popkunsti sugemetega lillemaalid ja serigraafiad on muutunud omamoodi ajastu sümboliks. Tema teoste selged värvid ja dekoratiivsus peidavad endas sageli sügavamat filosoofilist allteksti, mis on taganud talle koha Eesti kunstiajaloo tipus.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kes on läbi aegade kõige kallim Eesti kunstnik?
Ametlike oksjonitulemuste põhjal hoiab esikohta Konrad Mägi. Tema maalid, eriti haruldasemad teosed Itaalia või Norra perioodist, on müüdud sadade tuhandete eurode eest. Hinnarekordid uuenevad pidevalt, kuid Mägi püsib kindlalt tipus.
Kas Ilon Wiklandit peetakse Eesti kunstnikuks?
Jah, kuigi ta elas suurema osa elust Rootsis ja on maailmakuulus Astrid Lindgreni raamatute illustraatorina, peetakse teda eesti päritolu kunstnikuks. Tema loomingul on Eestis eriline koht ja Haapsalus asub talle pühendatud Iloni Imedemaa.
Miks on Eduard Wiiralti “Põrgu” nii kuulus?
“Põrgu” on tehniliselt äärmiselt keerukas ofort-gravüür, mis valmis 1930. aastate alguses. See visualiseerib prohvetlikult ühiskonna allakäiku ja totalitarismi ohtu. Teose detailsus ja sürreaalne atmosfäär teevad sellest ühe Eesti graafika tippteose, mida uuritakse ja imetletakse tänaseni.
Kes on tuntuim elav Eesti maalikunstnik?
See on subjektiivne, kuid rahvusvaheliselt on väga tunnustatud näiteks Kaido Ole ja Jaan Toomik. Kodumaisel turul on väga populaarsed ja tuntud ka Navitrolla (populistlikumas võtmes) ning Jüri Arrak (kelle mütoloogiline maailm on üldtuntud).
Kust saab näha Eesti tippkunstnike töid?
Parim koht ülevaate saamiseks on Kumu kunstimuuseum Tallinnas, kus on esindatud püsiekspositsioonis kõik olulisemad perioodid Kölerist kaasaegseteni. Samuti tasub külastada Tartu Kunstimuuseumi ning Kadrioru kunstimuuseumi.
Investeerimine ja kollektsioneerimise alustamine
Kui rääkida kuulsaimatest kunstnikest, tekib paljudel küsimus: kas nende tööde omandamine on võimalik vaid miljonäridele? Tegelikkuses on Eesti kunstiturg üllatavalt mitmekesine ja pakub võimalusi erineva rahakotiga huvilistele. Kuigi Konrad Mägi õlimaalid on kättesaadavad vähestele, on paljude tippkunstnike graafika endiselt taskukohane.
Eksperdid soovitavad alustavatel kollektsionääridel mitte taga ajada ainult “suuri nimesid” investeerimise eesmärgil, vaid harida oma silma. Graafika on suurepärane sisenemispunkt – näiteks Wiiralti postuumseid tõmmiseid või vähem tuntud lehti liigub turul regulaarselt. Samuti tasub hoida silm peal kaasaegsetel autoritel. See, kes on “kuulsaim” täna, ei pruugi olla seda 50 aasta pärast, kuid see, kes on täna noor ja vihane, võib olla tuleviku klassik.
Investeerimisel tasub jälgida teose provienentsi (päritolu) ja seisukorda. Oksjonimajad nagu Haus Galerii või Vernissage on usaldusväärsed kohad, kust alustada. Oluline on mõista, et kunsti väärtus ei ole ainult rahaline – kuulsaim kunstnik on lõpuks see, kelle teos teid isiklikult kõnetab ja kelle loominguga koos elamine pakub igapäevast esteetilist naudingut. Eesti kunsti tippude reastamine on küll põnev intellektuaalne harjutus, kuid tegelik väärtus peitub vahetus kontaktis teosega, olgu selle autoriks siis ajalooline suurkuju või tulevikutäht.
