Lähedase inimese kaotus on alati ootamatu ja emotsionaalselt raske sündmus, mis nõuab pereliikmetelt kiiret tegutsemist ja keeruliste otsuste langetamist lühikese aja jooksul. Viimastel aastakümnetel on Eestis toimunud märgatav muutus matusetavades – kui varem oli valdavaks traditsiooniks kirstumatus, siis tänapäeval eelistatakse üha enam tuhastamist ehk kremeerimist. See tendents on tingitud nii praktilistest kaalutlustest, kalmistukohtade nappusest linnades kui ka inimeste maailmavaate muutumisest. Selles põhjalikus ülevaates vaatleme lähemalt, millised on võimalused Eestis tuhastamisteenuse korraldamiseks, kus asuvad peamised krematooriumid ning milliste kulutustega peaksid lähedased arvestama.
Miks valida tuhastamine ja kuidas see erineb tavamatusest?
Tuhastamise populaarsuse kasv Eestis ei ole juhuslik. Statistika näitab, et suuremates linnades, eriti Tallinnas ja Tartus, moodustavad tuhastamised juba üle poole kõigist matustest. Sellel on mitmeid põhjuseid, millest peamine on sageli ruumipuudus kalmistutel. Ajaloolised surnuaiad on tihedalt täis maetud ja uute kirstuplatside leidmine võib olla keeruline või kulukas. Urnimatus võtab oluliselt vähem ruumi ja võimaldab sängitada lahkunu tuha juba olemasolevale pereplatsile ilma, et peaks muretsema 20-aastase matmisrahu või pinnase iseärasuste pärast.
Teine oluline aspekt on paindlikkus. Kirstumatuse puhul peab tseremoonia ja muldasängitamine toimuma kindlas ajalises aknas, tavaliselt nädala jooksul pärast surma. Tuhastamise puhul on protsess kaheetapiline: esmalt toimub ärasaatmine ja kremeerimine, kuid urni matmine võib toimuda perele sobival ajal – olgu see siis nädala, kuu või isegi aasta pärast. See annab kaugemal elavatele sugulastele võimaluse matusele koguneda ja vähendab korralduslikku survet leina kõige teravamal perioodil.
Samuti mängib rolli majanduslik külg. Kuigi krematooriumiteenus ise maksab, jäävad ära mitmed kirstumatusega seotud kulud, nagu hauakaevamine (mis on urni puhul odavam või teostatav oma jõududega) ja suurte hauapiirete rajamine. Lisaks on urni transportimine lihtsam, mis on oluline, kui lahkunu soovitakse matta tema kodukohta teises Eesti otsas.
Krematooriumid Tallinnas ja Harjumaal
Põhja-Eesti on kõige tihedama asustusega piirkond ja siin asub ka kõige rohkem teenusepakkujaid. Tallinna piirkonnas on mitmeid võimalusi, mis erinevad nii asukoha, teenuste valiku kui ka hinnakirja poolest.
Tallinna Krematoorium (Pärnamäe)
See on Eesti esimene ja tuntuim krematoorium, mis asub Pärnamäe kalmistu serval. Asukoht on sümboolne ja ajalooline, pakkudes terviklahendust. Seal on olemas nii väike kui ka suur kabel ärasaatmistseremooniateks. Kuna tegemist on suure kompleksiga, on seal võimalik korraldada nii ilmalikke kui ka vaimulikke talitusi. Pärnamäe krematooriumil on pikaajaline kogemus ja nad pakuvad täisteenust alates surnu transpordist kuni peielaua korraldamiseni.
Muud teenusepakkujad pealinnas
Lisaks Pärnamäele tegutseb Tallinnas ja selle lähiümbruses mitmeid eramatusebüroosid, mis vahendavad tuhastamisteenust või omavad oma lepingulisi partnereid. Paljudel büroodel on oma tseremooniasaalid, mis võivad olla hubasemad ja privaatsemad kui suured kompleksid. Valikut tehes tasub uurida, kas büroo teostab tuhastamise kohapeal või transporditakse lahkunu teise asukohta, mis võib mõjutada urni kättesaamise kiirust.
Lõuna- ja Ida-Eesti teenusepakkujad
Kuigi Tallinn on suurim keskus, on kvaliteetne teenus kättesaadav ka mujal Eestis, vähendades vajadust lahkunu pikaks transpordiks.
Tartu Krematoorium
Lõuna-Eesti peamine keskus on Tartu Krematoorium, mis asub Rahumäe kalmistul. See teenindab suurt piirkonda, sealhulgas Võru, Põlva, Valga ja Jõgeva maakondi. Tartu kompleks on kaasaegne ja pakub sarnaselt Tallinnale kõiki matuseteenuseid ühest kohast. Sealne suur saal mahutab palju saatjaid, kuid on olemas ka võimalused privaatsemaks hüvastijätuks. Tartu Krematoorium on tuntud oma väärika atmosfääri ja professionaalse teeninduse poolest.
Virumaa ja Kesk-Eesti
Ida-Virumaal on oluliseks keskuseks Jõhvi, kus asub samuti krematoorium koos tavandimajaga. See on kriitilise tähtsusega piirkonna elanikele, kuna välistab vajaduse sõita Tallinna või Tartusse. Kesk-Eesti ja Viljandimaa elanikke teenindab Viljandi krematoorium (Fellin), mis on toonud kaasaegse matuseteenuse ka sellesse piirkonda. Kohalike teenusepakkujate eelis on operatiivsus ja madalamad transpordikulud lähedastele.
Hinnad: millest koosneb tuhastamise kogukulu?
Üks sagedasemaid küsimusi on: “Palju maksab tuhastamine?”. Sellele on raske anda ühest vastust, sest lõplik summa sõltub paljudest komponentidest. On oluline mõista, et “tuhastamise hind” hinnakirjas tähendab tavaliselt vaid tehnilist protsessi, kuid väärikas matus koosneb mitmest osast.
Üldjoontes võib kulud jagada nelja kategooriasse:
- Administratiivsed ja ettevalmistavad kulud: Surnu transport (kas kodust, haiglast või hooldekodust), külmkambri tasu (ööpäevapõhine), dokumentide vormistamine ja riietamine.
- Matusevahendid: Tuhastamiskirst (mis on tavaliselt lihtsam ja odavam kui tavamatuse kirst, kuid siiski vajalik), urn, hauaplaadid või pärjad.
- Tseremoonia: Saali rent, tseremooniameister või kirikuõpetaja, muusika (orel, viiul vm), lilleseaded.
- Tuhastamine: Isegi tehniline protsess ise, mille hind varieerub sõltuvalt teenusepakkujast.
Hinnanäited ja suurusjärgud
Hinnad võivad ajas muutuda ja sõltuvad konkreetsest teenusepakkujast, kuid 2024. aasta seisuga võib arvestada järgmiste suurusjärkudega:
- Tuhastamise baashind: Jääb vahemikku 250–350 eurot. See katab protsessi, tuha jahvatamise ja lihtsasse kapslisse paigutamise.
- Tuhastamiskirst: Hinnad algavad umbes 100–150 eurost (lihtne riidekirst või lakkimata puit), kuid võivad ulatuda sadadesse eurodesse disainkirstude puhul.
- Transport: Linnasisene transport on tavaliselt 50–90 eurot sõit, pikemad vahemaad arvestatakse kilomeetrihinna alusel (nt 1,00–1,50 €/km).
- Urnid: Valik on äärmiselt lai. Lihtsamad metall- või plasturnid maksavad 30–60 eurot, käsitööna valminud puit-, keraamika- või kiviurnid võivad maksta 100–300 eurot ja rohkem.
Kokkuvõttes võib öelda, et kõige soodsam tuhastamismatus (ilma suure tseremooniata, “vaikne ärasaatmine”) võib maksma minna ligikaudu 500–700 eurot. Kui lisada pidulik ärasaatmine kabelis, kõneleja, muusika ja ilusam urn, jääb keskmine kulu vahemikku 900–1500 eurot.
Protsessi kulg: samm-sammult
Paljudele inimestele on tuhastamise protsess võõras ja see võib tekitada ebakindlust. Siin on lühike ülevaade sellest, kuidas asjad tavaliselt käivad:
- Surma registreerimine: Esmalt on vaja arstlikku surmatõendit. Ilma selleta ei võta ükski krematoorium lahkunut vastu.
- Teenuse tellimine: Pöörduge valitud matusebüroo või krematooriumi poole. Leppige kokku transpordis (kui surnu on veel haiglas või kodus).
- Hüvastijätt: Enne tuhastamist korraldatakse soovi korral ärasaatmistseremoonia. See võib toimuda avatud või suletud kirstuga. Pärast tseremoonia lõppu jääb kirst krematooriumi hoolde.
- Tuhastamine: See toimub tavaliselt 1–3 päeva jooksul pärast tseremooniat. Protsess toimub spetsiaalses ahjus kõrgel temperatuuril (800–1000 °C). Iga lahkunu tuhastatakse eraldi.
- Urni kättesaamine: Tuhk jahutatakse, töödeldakse peeneks ja paigutatakse urni. Lähedastele antakse urn üle kokkulepitud ajal, tavaliselt nädala jooksul.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Krematooriumiteenustega seoses tekib inimestel tihti spetsiifilisi küsimusi. Oleme koondanud vastused kõige levinumatele päringutele.
Kas tuhastamine on odavam kui kirstumatus?
Jah, üldjuhul on tuhastamine lõppkokkuvõttes soodsam. Kuigi lisandub tuhastamise tasu, jäävad ära kulukad hauakaevamise tasud (eriti talvel), kallis tammepuust kirst (kasutatakse lihtsamat kirstu) ja vajadus suurema hauaplatsi ning massiivsete hauakivide järele.
Kas ma võin urni matta oma koduhoovi või puistata tuha loodusesse?
Eesti seadused on selles osas liberaalsed, kuid reegleid tuleb järgida. Tuha puistamine loodusesse või eramaale on lubatud maaomaniku loal. Riigimetsa või mere kohal on see üldiselt aktsepteeritav, kuid viisakusest ja eetikast lähtudes tuleks valida privaatne koht. Urni matmine koduaias on lubatud, kuid tuleb arvestada, et kinnistu müügi korral jääb haud sinna. Kalmistuseadus reguleerib peamiselt avalikke kalmistuid.
Mida tehakse kirstuga tuhastamisel?
Lahkunu tuhastatakse alati koos kirstuga. Kirst on kütusena vajalik protsessi toimimiseks. Seetõttu peab kirst olema valmistatud looduslikest materjalidest ja ei tohi sisaldada sünteetikat ega suuri metallosi.
Kas tuhastamisel eemaldatakse väärisesemed ja meditsiiniseadmed?
Südamestimulaatorid ja muud patareidega seadmed tuleb enne tuhastamist eemaldada, kuna need võivad kuumuses plahvatada ja ahju kahjustada – seda teeb tavaliselt krematooriumi personal või patoloog. Väärisesemed (nagu ehted) soovitatakse perekonnal eemaldada enne kirstu sulgemist. Tuhastamisprotsessis metallid sulavad ja segunevad tuhaga või eemaldatakse magnetiga pärast põletust, kuid neid ei tagastata eraldi kujul.
Kui kiiresti saab urni kätte?
Sõltuvalt krematooriumi töökoormusest saab urni tavaliselt kätte 2–7 päeva jooksul pärast tseremooniat. Kiirtellimuse korral on mõnes kohas võimalik tuhk kätte saada ka 24 tunni jooksul, kuid see on reeglina kallim teenus.
Ettevalmistused ja meelespea enne teenusepakkuja külastamist
Enne matusebüroosse või krematooriumisse minekut on soovitatav teha teatud eeltööd, et asjaajamine kohapeal sujuks ladusamalt. Esiteks kontrollige kindlasti, et teil on kaasas lahkunu isikut tõendav dokument ja arsti väljastatud surmatõend (või politsei luba, kui tegemist oli õnnetusjuhtumiga). Ilma paberiteta ei saa protsessi ametlikult alustada.
Teiseks mõelge läbi riietus. Lahkunu riided võite viia krematooriumisse, kuid need peaksid olema võimalikult naturaalsest materjalist (puuvill, lina, vill). Sünteetilised riided ja jalanõud (eriti kummitaldadega) ei ole keskkonnasäästlikkuse ja põlemisprotsessi tõttu soovitatavad. Paljud krematooriumid pakuvad ka spetsiaalseid surirüüsid, kui omastel pole sobivaid rõivaid.
Kolmandaks tasub perekeskis arutada, millist urni te soovite ja mis saab tuhast edasi. Kas urn maetakse kalmistule, asetatakse kolumbaariumi (urniseina) või hoitakse seda ajutiselt kodus? Sellest sõltub urni materjali valik. Näiteks maasse matmiseks on olemas biolagunevad urnid, mis aja jooksul ühinevad loodusega, samas kui urniseina või tuppa sobivad paremini vastupidavad materjalid nagu kivi või metall. Samuti on oluline teada, kes on urni vastuvõtja – krematoorium väljastab urni vaid lepingus märgitud isikule või volituse alusel.
Lõpetuseks ärge kartke küsida teenusepakkujalt hinnapakkumist ja täpsustada kõiki detaile. Matuseteenuste pakkujad on harjunud leinajatega suhtlema ning oskavad anda nõu nii tseremoonia ülesehituse, muusika valiku kui ka juriidiliste nüansside osas. Selgus rahalistes ja korralduslikes küsimustes annab teile hingerahu, et saaksite keskenduda kõige olulisemale – väärikale hüvastijätule oma lähedasega.
