Paljud inimesed lükkavad investeerimisega alustamist edasi, sest neile tundub, et see nõuab suuri summasid, keerulisi majandusteadmisi või tohutut aega turgude jälgimiseks. Tegelikkuses on olukord vastupidine: tänapäeva tehnoloogia on muutnud investeerimise kättesaadavamaks kui kunagi varem ning alustada saab kasvõi mõnekümne euroga kuus. Kõige suurem risk ei ole mitte raha kaotamine börsil, vaid see, kui lasete oma säästudel pangakontol inflatsiooni tõttu väärtust kaotada. Siiski on oluline enne esimese tehingu tegemist mõista mängureegleid, et vältida kulukaid õppetunde ja ehitada üles portfell, mis teenib teie eesmärke aastakümneid.
Esimene samm: looge tugev vundament enne turgudele sisenemist
Enne kui hakkate valima aktsiaid või fonde, peate ausalt hindama oma praegust rahalist olukorda. Investeerimine on maraton, mitte sprint, ja katkise jalaga maratoni ei jookse. Kõige kriitilisem viga, mida algajad teevad, on investeerimine rahaga, mida neil võib lühikese aja jooksul vaja minna.
Tehke läbi järgmine finantsilise tervise kontroll:
- Likvideerige “halvad” võlad: Enne investeerimist makske tagasi kõik kõrge intressiga kohustused, nagu krediitkaardivõlad, järelmaksud või väikelaenud. Börsi keskmine aastane tootlus jääb ajalooliselt vahemikku 7–10%, kuid tarbimislaenude intressid võivad ulatuda 20% või enamani. Võlgade tasumine on garanteeritud tootlus, mida ükski aktsia ei suuda kindlalt pakkuda.
- Koguge meelerahufond: Teil peaks olema eraldi kontol säästetud summa, mis katab teie 3–6 kuu hädavajalikud kulud. See puhver kaitseb teid olukorras, kus kaotate töö või tekib ootamatu väljaminek, ning te ei pea oma investeeringuid turu madalseisus kahjumiga müüma.
- Määratlege oma ajahorisont: Raha, mida vajate vähem kui 3–5 aasta pärast (näiteks kodu sissemaksuks), ei tohiks üldjuhul aktsiaturule paigutada. Aktsiaturud on lühiajaliselt volatiilsed, kuid pikaajaliselt on trend olnud alati kasvav.
Instrumentide valik: kuhu raha tegelikult paigutada?
Algaja investori jaoks on finantsinstrumentide maailm kirju ja sageli segadusttekitav. Lihtsuse huvides võime jagada peamised varaklassid kolme suurde rühma, millest igaühel on erinev riski ja tulu suhe.
1. Üksikaktsiad
Aktsia ostmine tähendab sisuliselt seda, et teist saab ettevõtte kaasomanik. Kui ettevõttel läheb hästi, tõuseb aktsia hind ja sageli makstakse omanikele ka dividende (kasumiosa). Üksikaktsiad pakuvad potentsiaalselt kõige kõrgemat tootlust, kuid nendega kaasneb ka kõige suurem risk. Kui valitud ettevõte pankrotistub, võite kaotada kogu raha. Algajale on üksikaktsiate valimine keeruline, sest see nõuab ettevõtte aruannete analüüsimist.
2. Indeksfondid ja ETF-id (börsil kaubeldavad fondid)
See on enamiku ekspertide soovitus alustavale investorile. Selle asemel, et püüda leida nõelast heinakuhjas (üksikut võitjat aktsiat), ostate te terve heinakuhja. Näiteks ostes S&P 500 indeksfondi osaku, saate te automaatselt killukese 500 suurimast USA ettevõttest (nagu Apple, Microsoft, Amazon). See tagab koheselt suurepärase hajutamise. ETF-ide haldustasud on reeglina väga madalad, mis jätab rohkem tulu teile.
3. Võlakirjad
Võlakirjad on sisuliselt laenud, mida teie annate ettevõttele või riigile. Vastutasuks saate regulaarseid intressimakseid ja laenu tähtaja lõpus makstakse põhiosa tagasi. Võlakirjad on üldjuhul turvalisemad kui aktsiad, kuid pakuvad ka madalamat tootlust. Need sobivad hästi portfelli stabiilsuse lisamiseks.
Strateegia: regulaarsus on edu võti
Üks levinumaid hirme on küsimus: “Kas praegu on õige aeg osta?”. Vastus on peaaegu alati “jah”, kui teie ajahorisont on pikk. Turu ajastamine – ehk püüe osta põhjas ja müüa tipus – ebaõnnestub isegi professionaalidel.
Selle asemel kasutage strateegiat nimega DCA (Dollar Cost Averaging) ehk ostude ajatamine. See tähendab, et investeerite kindla summa regulaarselt (näiteks iga kuu palgapäeval), sõltumata sellest, kas turg on tõusnud või langenud. See strateegia töötab automaatselt teie kasuks:
- Kui hinnad on madalad, saate oma fikseeritud summa eest rohkem osakuid.
- Kui hinnad on kõrged, ostate vähem osakuid.
- Pikas perspektiivis kujuneb teie keskmine sisenemishind soodsamaks ja te välistate emotsionaalsed otsused.
Maksusüsteemi mõistmine: investeerimiskonto vs. eraisik
Eestis on investeerimiseks loodud väga soodne maksusüsteem, mida tasub kindlasti ära kasutada. Teil on peamiselt kaks valikut, kuidas tehinguid teha:
Investeerimiskonto süsteem: See võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata. Kui teenite aktsiate müügist kasumit või saate dividende, ei pea te kohe tulumaksu maksma, tingimusel et reinvesteerite saadud raha uuesti. Tulumaksu (20%) maksate alles siis, kui võtate investeerimiskontolt välja rohkem raha, kui olete sinna sisse pannud. See võimaldab liitintressil aastate jooksul maksuvabalt töötada.
Kolmas pensionisammas: Enne aktsiate või fondide ostmist tasub kaaluda III samba sissemakseid. Riik tagastab teile 20% tulumaksu sissemaksetelt, mis ei ületa 15% teie brutotulust (või 6000 eurot aastas). See on sisuliselt garanteeritud 20% tootlus, millele lisandub fondi enda tootlus. See on paljudele eestlastele kõige loogilisem esimene samm.
Viis algaja viga, mida iga hinna eest vältida
Isegi parima ettevalmistuse korral teevad investorid vigu. Siin on peamised karid, mida teadvustades säästate palju raha ja närvirakke:
- FOMO (Fear Of Missing Out) ehk ilmajäämise hirm: Ärge ostke aktsiat lihtsalt sellepärast, et sõber soovitas või meedias räägitakse selle kiirest tõusust. Tavaliselt on selleks ajaks, kui uudis massideni jõuab, suur tõus juba toimunud ja risk on tipus.
- Kõrged teenustasud: Jälgige hoolega tehingutasusid ja fondide haldustasusid. Kui investeerite 50 eurot ja pank võtab tehingutasuks 5 eurot, olete juba stardis 10% miinuses. Valige pank või maakler, kes pakub madalaid tasusid (Eestis näiteks LHV, Swedbanki Balti aktsiad tasuta või välismaaklerid nagu Interactive Brokers).
- Liigne kauplemine: Statistika näitab, et mida tihedamini investor ostab ja müüb, seda madalam on tema tootlus. Iga tehing maksab ja iga kasumlik müük tekitab maksukohustuse (kui ei kasutata investeerimiskontot). Osta-ja-hoia strateegia on algajale parim.
- Paanikas müümine: Kui turud kukuvad (ja nad kindlasti kukuvad mingil hetkel), on loomulik reaktsioon tahta “päästa, mis päästa annab”. Tegelikkuses muudate müües oma virtuaalse kahjumi reaalseks. Langused on osa protsessist – vaadake neid kui allahindlusi poes.
- Hajutamata jätmine: Ärge pange kõiki mune ühte korvi. Kui kogu teie raha on ühe ettevõtte aktsiates, on risk liiga suur. Laiaulatuslik indeksfond maandab selle riski automaatselt.
Korduma Kippuvad Küsimused (FAQ)
Kui palju raha on vaja alustamiseks?
Alustada saab väga väikeste summadega. Näiteks Balti börsi aktsiaid saab osta teenustasuta ja aktsiate hinnad algavad mõnest eurost. III samba fondidesse või Kasvukonto tüüpi lahendustesse saab suunata ka 10–20 eurot kuus.
Kas investeerimine on nagu hasartmäng?
Ei, kui teete seda targalt. Hasartmängu puhul on tõenäosus alati “maja” kasuks. Aktsiaturul investeerides paigutate raha reaalsetesse ettevõtetesse, mis loovad väärtust. Pikaajaliselt on turgude tootlus positiivne, erinevalt kasiinost.
Mis juhtub, kui turg kukub 50%?
Ajalooliselt on turud alati taastunud. Kui teie investeerimishorisont on pikk (üle 10 aasta), ei ole vahepealsed langused probleemiks, vaid pigem ostukohaks. Oluline on mitte paanitseda ja jätkata regulaarset investeerimist.
Kas ma peaksin investeerima krüptovaluutasse?
Krüptovaluutad on äärmiselt volatiilne ja spekulatiivne varaklass. Konservatiivne soovitus on hoida spekulatiivsed investeeringud (krüpto, üksikaktsiad, idufirmad) maksimaalselt 5–10% piires kogu oma portfellist. Põhiosa peaks olema stabiilsemates varades.
Distsipliin ja aeg on teie suurimad liitlased
Investeerimismaailmas on kõige väärtuslikum vara aeg, mitte raha hulk, millega alustate. See on tingitud liitintressi efektist – nähtusest, kus teie raha teenib tulu ja see tulu hakkab omakorda tulu teenima. Mida varem alustate, seda suurema töö teeb aeg teie eest ära. Alustades 20-aastaselt väikeste summadega, on miljonäriks saamine matemaatiliselt palju lihtsam kui alustades 50-aastaselt suurte summadega.
Edukas investeerimine on tegelikult üsna igav. See ei seisne ekraanide taga vilkuvate graafikute jälgimises ega adrenaliinisööstudes. See seisneb plaani paika panemises, kulude madalal hoidmises, laiapõhjalises hajutamises ja vankumatus distsipliinis plaani järgida, sõltumata sellest, mida uudistepealkirjad karjuvad. Teie tulevane “mina” tänab teid selle eest, et alustasite täna, mitte homme.
