Kevad on paljude üheksanda klassi õpilaste jaoks ärev aeg. Õues hakkab päike üha soojemalt paistma, kuid mõtted tiirlevad hoopis eelseisvate põhikooli lõpueksamite ümber. Eesti keele eksam on sageli see esimene suur katsumus, mis paneb proovile aastate jooksul omandatud teadmised alates kirjavahemärkidest kuni teksti mõistmiseni. See ei ole lihtsalt kontrolltöö, vaid värav järgmisesse haridusastmesse, olgu selleks siis gümnaasium või kutsekool. Kuigi närvipinget on raske täielikult vältida, kinnitavad pikaajalise kogemusega pedagoogid ja hariduseksperdid ühest suust: põhjalik ettevalmistus ja õige strateegia muudavad selle katsumuse täiesti tehtavaks ning isegi edukalt sooritatavaks. Alljärgnevalt vaatame süvitsi, kuidas selleks oluliseks päevaks valmistuda, millele keskenduda ja kuidas eksamisituatsioonis külma närvi säilitada.
Eksami ülesehituse mõistmine on pool võitu
Enne kui asute sisulise kordamise juurde, on kriitiliselt oluline aru saada, millest eksam koosneb. Põhikooli eesti keele lõpueksam on üles ehitatud kahele suurele sambale: tekstiõpetus (lugemine ja keeleteadmised) ning kirjand (tekstiloome). Eksperdid rõhutavad, et paljud õpilased kaotavad punkte mitte teadmiste puudumise, vaid tähelepanematuse tõttu töökorralduste lugemisel.
Eksamitöö esimene osa keskendub funktsionaalsele lugemisoskusele. Teile antakse ette üks või mitu teksti – need võivad olla ilukirjanduslikud, publitsistlikud või populaarteaduslikud. Ülesanded nõuavad teksti sisust arusaamist, faktide leidmist, aga ka varjatud tähenduste ja autori hoiaku tabamist. Siia ossa on põimitud ka keeleülesanded, mis kontrollivad õigekirja ja vormiõpetust.
Teine osa on kirjand, kus õpilane peab etteantud teemal kirjutama arutleva teksti. Tavaliselt on nõutav pikkus umbes 200 sõna. See on koht, kus saab näidata oma sõnavara rikkust, argumenteerimisoskust ja loomulikult korrektset emakeelekasutust. Mõlema osa eest on võimalik saada kindel arv punkte ja lõpphinne kujuneb nende summast.
Strateegiad teksti mõistmiseks ja analüüsiks
Funktsionaalne lugemine on oskus, mida läheb vaja igas eluvaldkonnas, kuid eksamil on see edu aluseks. Õpetajad soovitavad teksti lugeda vähemalt kaks, ideaalis kolm korda. Esimene lugemine peaks olema tutvumiseks, et saada aru üldisest teemast. Teine lugemine peab olema n-ö “pliiats käes” lugemine.
- Jooni alla oluline info: Ära karda eksamivihikusse märkmeid teha. Jooni alla nimed, aastaarvud, kohanimed ja peamised väited. See aitab hiljem vastuseid otsides aega kokku hoida.
- Jälgi küsimuse sõnastust: Kui küsimus on “Miks arvas autor, et…”, siis tuleb vastus leida tekstist, mitte kirjutada oma isiklikku arvamust. Kui küsimus on “Mida sina arvad…”, siis on oodatud sinu isiklik seisukoht, mis on tekstiga seotud.
- Kontekstist arusaamine: Mõnikord on tekstis sõnu, mida te ei pruugi teada. Ärge sattuge paanikasse. Lugege lauset ja lõiku tervikuna – sageli reedab kontekst sõna tähenduse.
Õigekirja kolm vaalaskala: komad, algustäht ja kokku-lahkukirjutamine
Analüüsides eelmiste aastate eksamitöid, toovad eksperdid välja, et suurem osa grammatikavigadest tehakse kolmes põhivaldkonnas. Nende reeglite kinnistamine viimastel nädalatel enne eksamit võib hinnet oluliselt tõsta.
1. Kirjavahemärgid ja lausestus
Komavead on kõige levinumad eksimused. Kordamiseks tasub üle vaadata lihtlause ja liitlause kirjavahemärgistamine. Eriti tähelepanelik tuleb olla et, sest, kuid, aga sidesõnade puhul, kuid mitte unustada ka keerulisemaid konstruktsioone nagu lauselühendid (des-, mata– ja nud-lühendid). Pidage meeles, et iga “et” ette ei käi alati koma – näiteks kui see on osa loetelust või kõrvallause algab varem.
2. Suur ja väike algustäht
Nimede õigekiri on reeglina selge, kuid eksimusi tuleb sageli just kohanimede, asutuste nimetuste ja ajalooliste sündmuste kirjutamisel. Kuldreegel on: kui kahtled, kasuta väiketähte (välja arvatud pärisnimed). Kordage üle reeglid, mis puudutavad teoste pealkirju (jutumärgid ja esisuurtäht) ning perioodika väljaandeid.
3. Kokku- ja lahkukirjutamine
See on valdkond, kus keeletunnetusest alati ei piisa ja tuleb reegleid teada. Sõnapaarid nagu “omaette”, “aeg-ajalt”, “ülihea” või nimisõnaühendid (nt “raudteejaam”) on klassikalised komistuskivid. Lihtne nipp nimisõnade puhul: kui saad kahe sõna vahele panna omadussõna ja tähendus ei muutu absurdseks, kirjutatakse need lahku. Kui tekib uus mõiste, kirjutatakse kokku.
Kuidas kirjutada suurepärast lühikirjandit?
Kirjand on eksami loovaim osa, kuid ka siin kehtivad kindlad reeglid. Hindajad otsivad selget struktuuri, loogilist mõttekäiku ja rikkalikku sõnavara. Kõige halvem strateegia on hakata kohe puhtandit kirjutama ilma plaanita.
Mustandi tegemine on kohustuslik. Isegi kui aega tundub vähe, võtab plaanitu tekstiloome ja hilisem parandamine rohkem aega ning tulemus on sageli segane. Hea kirjand koosneb kolmest osast:
- Sissejuhatus: Juhatab teema sisse, äratab lugeja huvi ja püstitab probleemi. Ära korda pealkirja, vaid ava seda.
- Teemaarendus (Sisu): Siin tood sa välja oma argumendid ja näited. Iga uus mõte peaks olema uues lõigus. Väldi tühisõnalisust ja üldsõnalist heietamist. Too näiteid elust, kirjandusest või ajaloost.
- Kokkuvõte: Võtab eelneva jutu kokku ja annab lõpliku hinnangu või lahenduse. Siia ei tohi enam uusi mõtteid lisada.
Erilist tähelepanu pöörake käekirjale. Kui eksami hindaja ei suuda teie käekirja lugeda, loetakse see veaks. Kirjutage selgelt ja rahulikult. Kui teete parandusi, tõmmake viga ühe konkreetse joonega maha, ärge sodige.
Vaimne ettevalmistus ja eksamipäeva rutiin
Teadmised on olulised, kuid sama tähtis on vaimne seisund. Eksperdid soovitavad vältida “ööläbi tuupimist” vahetult enne eksamit. Aju vajab informatsiooni töötlemiseks puhkust. Viimane nädal peaks olema kordamiseks, mitte uue materjali nullist õppimiseks.
Eksamipäeva hommikul sööge kindlasti korralik hommikusöök. Aju tarbib eksami ajal tohutult energiat ja tühi kõht tekitab keskendumisraskusi ning peavalu. Võtke kaasa pudel vett (ilma siltideta) ja natuke šokolaadi või viinamarju, kui kooli reeglid seda lubavad, et veresuhkrut turgutada.
Kui tunnete eksami ajal paanikat, pange pliiats käest. Hingake sügavalt sisse ja aeglaselt välja kümme korda. Vaadake aknast välja või sule silmad hetkeks. Paanikas aju ei suuda meenutada reegleid, rahulik aju suudab.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused levinumatele küsimustele, mida õpilased ja lapsevanemad seoses eesti keele lõpueksamiga tihti küsivad.
Kui pikk peab kirjand täpselt olema? Kas sõnu loetakse?
Jah, sõnade arv on oluline. Tavaliselt on nõutav umbes 200 sõna. Kui tekst on oluliselt lühem (nt alla 150 sõna), ei saa teemat piisavalt avada ja punktisumma väheneb. Kui tekst on liiga pikk (üle 300 sõna), on oht kalduda teemast kõrvale ja teha rohkem vigu. Püüdke püsida etteantud piirides.
Mis juhtub, kui ma ei tea mõne sõna tähendust lugemisülesandes?
See on normaalne. Proovige sõna tähendust tuletada lause kontekstist. Vaadake, kas sõna tüvi on tuttav. Ärge jätke küsimust vastamata – proovige pakkuda loogilist vastust tuginedes tekstile.
Kas ma võin eksamil kasutada harilikku pliiatsit?
Mustandi kirjutamiseks ja tekstis märkmete tegemiseks võite kasutada harilikku pliiatsit. Lõplik töö, mis läheb hindamisele, tuleb aga kindlasti kirjutada sinise või musta tindipliiatsiga (pastakaga). Harilikuga kirjutatud tekst võib ajas tuhmuda ja seda ei loeta ametlikuks vastuseks.
Mida teha, kui mul saab aeg otsa?
Ajaplaneerimine on kriitiline. Kui jääte mõne grammatikaülesande juures toppama, liikuge edasi ja tulge hiljem tagasi. Jätke kirjandi puhtandi kirjutamiseks vähemalt 45 minutit. Kui tõesti on viimased minutid, kirjutage kirjandile vähemalt korralik lõpetus, isegi kui sisuosa jääb veidi lühemaks – struktuur peab olema paigas.
Kas käekiri mõjutab hinnet?
Otseselt ilukirja eest punkte ei anta, kuid loetamatuse eest punkte kaotatakse. Kui hindaja ei saa aru, kas kirjutasite “a” või “o”, või kas kasutasite suurt või väikest algustähte, loetakse see veaks. Seega kaudselt mõjutab käekiri hinnet väga palju.
Soovituslikud materjalid ja digitaalsed abivahendid
Iseseisvaks harjutamiseks on tänapäeval suurepäraseid võimalusi, mis ulatuvad kaugemale tavalisest kooliõpikust. Üks parimaid kohti alustamiseks on Haridus- ja Noorteameti (HARNO) koduleht ja Eksamite Infosüsteem (EIS). EIS-i keskkonnas on kättesaadavad varasemate aastate eksamitööd koos hindamisjuhenditega. Nende läbilahendamine annab kõige realistlikuma pildi sellest, mis teid ees ootab, ning aitab harjuda küsimuste stiiliga.
Lisaks tasub kasutada Eesti Keele Instituudi (EKI) veebisõnaraamatuid ja keelenõuandeid, et kontrollida kahtlaseid sõnavorme või õigekirjareegleid õppimise ajal. On olemas ka mitmeid taskuhäälinguid ja YouTube’i kanaleid, kus eesti keele õpetajad selgitavad keerulisemaid grammatikateemasid lihtsas keeles. Ärge alahinnake ka ilukirjanduse lugemist viimastel kuudel – see rikastab sõnavara ja parandab alateadlikult lausestusoskust, mis on kirjandi kirjutamisel asendamatu abimees. Edukas eksamisooritus on kombinatsioon teadlikust harjutamisest, õigest ajaplaneerimisest ja usust iseendasse.
