Kas olete kunagi sisenenud ruumi, mis on täis võõraid inimesi, ja tundnud, kuidas peopesad hakkavad higistama ning süda peksab kurgus? Või olete seisnud seltskondlikul üritusel kellegi kõrval, hoides kramplikult oma joogiklaasi, suutmata leida ainsatki teemat, millest rääkida? See on olukord, mida enamik meist on kogenud. Hirm sotsiaalse kohmakuse ees või mure, et meil pole midagi huvitavat öelda, võib olla halvav. Kuid hea uudis on see, et suhtlemine ei ole kaasasündinud anne, mis on antud vaid vähestele valitutele. See on õpitav oskus, täpselt nagu autojuhtimine või toiduvalmistamine. Rakendades teadlikult teatud psühholoogilisi nippe ja vestlusstrateegiaid, võite muutuda nurgas seisjast inimeseks, kellega kõik soovivad vestelda.
1. Siiras huvi on teie salarelv
Üks suurimaid vigu, mida inimesed vestlustes teevad, on liigne keskendumine iseendale. Me muretseme selle pärast, kuidas me välja näeme, kas meie jutt on piisavalt tark või mida me järgmisena ütleme. See “sissepoole” suunatud fookus tekitabki ärevust. Legendaarne suhtlemisekspert Dale Carnegie on öelnud kuldsed sõnad: “Sa võidad kahe kuuga rohkem sõpru, tundes siirast huvi teiste vastu, kui kahe aastaga, püüdes panna teisi tundma huvi sinu vastu.”
Inimestele meeldib rääkida endast. See on teema, mida nad valdavad kõige paremini. Kui te lähenete vestlusele mõtteviisiga, et teie eesmärk on vestluskaaslane “avastada”, muutub dünaamika koheselt.
Kuidas seda praktikas rakendada:
- Kujutage ette, et igal inimesel, keda kohtate, on rääkida lugu, mis võiks teid üllatada või õpetada. Teie ülesanne on see lugu üles leida.
- Unustage mulje avaldamine. Selle asemel keskenduge sellele, et panna teine inimene end tähtsana tundma.
- Kui tunnete ärevust, suunake tähelepanu teisele inimesele. Jälgige nende silmavärvi, riietust või kehakeelt – see viib fookuse teie enda ebakindluselt eemale.
2. Kehakeel: Sõnadeta vestluse jõud
Enne kui jõuate öelda “tere”, on teie keha juba andnud vestluskaaslasele signaali, kas olete avatud suhtlemiseks või soovite, et teid rahule jäetaks. Uuringud näitavad, et suur osa meie suhtlusest on mitteverbaalne. Kui teie kehakeel on kutsuv, on pool tööd juba tehtud.
Avatud kehakeel tekitab usaldust. Kui seisate käed risti rinnal, vaatate maha või pöörate keha vestluskaaslasest eemale, saadate alateadliku signaali tõrjumisest. Seevastu avatud asend – käed vabad, rindkere avatud ja jalad suunatud vestluspartneri poole – signaliseerib sõbralikkust.
Olulised kehakeele nipid:
- Silmside: Hoidke mugavat silmsidet. Liiga vähe silmsidet võib tunduda ebakindel või ebaaus, liiga palju aga agressiivne. Püüdke hoida silmsidet umbes 60-70% ajast.
- Naeratus: Ärge alahinnake siira naeratuse jõudu. See vabastab ajus heaoluhormoone nii teil kui ka teie vestluskaaslasel.
- Kulmude kergitus: See on universaalne sõbralikkuse märk. Kui kohtate kedagi või tervitate, kergitage hetkeks kulme. See saadab signaali: “Ma näen sind ja mul on hea meel.”
3. Küsige küsimusi, mis käivitavad voo
Paljud vestlused surevad välja, sest piirdutakse igavate faktiküsimustega. “Kust sa pärit oled?”, “Millega sa tegeled?” ja “Kuidas läheb?” on turvalised, kuid harva viivad meeldejääva vestluseni. Need kutsuvad esile automaatseid vastuseid.
Et saada seltskonna hingeks, peate õppima esitama lahtiseid küsimusi. Need on küsimused, millele ei saa vastata lihtsalt “jah” või “ei”. Need sunnivad inimest peatuma, mõtlema ja jagama midagi isiklikumat.
Proovige asendada tavalised küsimused nendega:
- Selle asemel, et küsida “Kuidas sul läheb?”, küsige “Mis on olnud sinu selle nädala tipphetk?”
- Selle asemel, et küsida “Mis tööd sa teed?”, küsige “Kuidas sa sattusid oma praegusele elualale?” või “Mis sulle oma töö juures kõige rohkem meeldib?”
- Kui vestlus takerdub, on hea nipp kasutada “FORD” meetodit. See on akronüüm inglise keelest, mis tähistab nelja universaalset teemat: Family (Perekond), Occupation (Töö), Recreation (Hobi/Vaba aeg), Dreams (Unistused). Nendel teemadel on peaaegu kõigil midagi öelda.
4. Aktiivne kuulamine ja peegeldamine
Rääkimisoskusest veelgi olulisem on kuulamisoskus. Enamik inimesi ei kuula selleks, et mõista, vaid selleks, et vastata. Nad ootavad pausi vestluses, et saaksid oma loo vahele torgata. See ei ole vestlus, see on kaks monoloogi.
Hea vestluspartner on nagu hea detektiiv. Ta kuulab vihjeid, millest kinni haarata. Kui keegi mainib möödaminnes: “Ma olin nädalavahetusel üsna väsinud, sest käisin koeraga matkamas,” on teil valida mitu suunda. Te võite küsida väsimuse kohta, koera kohta või matkamise kohta.
Peegeldamine on tehnika, kus kordate vestluskaaslase viimaseid sõnu küsimusena või parafraseerite nende öeldut. See näitab, et te kuulate tähelepanelikult ja julgustab teist poolt rohkem rääkima.
Näide:
Vestluskaaslane: “Ma tunnen, et mu praegune projekt tööl on täiesti hullumeelne.”
Teie (peegeldades): “Hullumeelne?”
Vestluskaaslane: “Jah, tähtajad muudeti lühemaks ja…” (Ja vestlus jätkub sügavuti).
5. Haavatavus loob sidemeid
Täiuslikkus on igav ja tekitab distantsi. Inimesed, kes püüavad jätta muljet, et nende elu on veatu, võivad mõjuda ligipääsmatuna. Seevastu väike annus haavatavust või eneseirooniat muudab teid inimlikuks ja sümpaatseks.
See ei tähenda, et peaksite võõrastele kurtma oma sügavaimaid probleeme. Pigem tähendab see julgust tunnistada väikeseid apsakaid või ebakindlusi. Kui ajate joogi ümber või unustate kellegi nime, tehke selle kohta nali, selle asemel et krampi minna. “Vabandust, mu mälu on täna nagu kuldkalal” on palju parem kui piinlik vaikus.
Kui jagate väikest killukest oma “mitte-täiuslikust” minast, annate teisele inimesele loa teha sama. See loob koheselt sügavama ja usalduslikuma õhkkonna, mis eristab pinnapealset viisakusvestlust tõelisest kontaktist.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Mida teha, kui tekib piinlik vaikus?
Esiteks, ärge sattuge paanikasse. Vaikus on loomulik osa vestlusest. Hingake rahulikult. Tihti on vaikus piinlik vaid teile, mitte teisele poolele. Võite vaikuse katkestada, kommenteerides midagi ümbritsevast keskkonnast (näiteks toitu, muusikat või ruumi) või öeldes ausalt ja naeratades: “Nüüd jäin ma küll mõttesse.” Samuti on see suurepärane hetk esitada mõni lihtne küsimus FORD-meetodist.
Kuidas lõpetada vestlust viisakalt?
See on paljude jaoks raskeim osa. Te ei taha tunduda ebaviisakas, kuid soovite edasi liikuda. Parim viis on kasutada “põhjus + kompliment + lahkumine” valemit. Näiteks: “Ma pean kahjuks minema teisi tuttavaid tervitama (põhjus), aga mul oli väga huvitav sinuga rääkida (kompliment). Head õhtu jätku! (lahkumine)”. Või lihtsamalt: “Ma lähen võtan endale veel ühe joogi, oli meeldiv kohtuda.”
Mis siis, kui ma olen introvert ja väsin kiiresti?
Olla seltskonna hing ei tähenda, et peate olema kõige valjuhäälsem inimene ruumis. Introvertidel on sageli eelis – nad on suurepärased kuulajad. Kasutage seda. Laske teistel rääkida ja suunake vestlust küsimustega. See on vähem väsitav kui ise pidevalt “esineja” rollis olemine. Kui tunnete, et aku saab tühjaks, lubage endale 10-minutiline paus tualettruumis või värskes õhus, et end koguda.
Kuidas mäletada inimeste nimesid?
Nime unustamine on levinud. Selle vältimiseks korrake inimese nime kohe, kui ta end tutvustab: “Meeldiv kohtuda, Mari.” Püüdke vestluse käigus nime veel kord või paar kasutada. Kui nimi siiski ununeb, on ausus parim poliitika: “Vabandust, mu pea on täna laiali ja su nimi läks mul hetkeks meelest. Palun ütle see mulle uuesti.” Inimesed on tavaliselt mõistvad.
Järgmised sammud parema suhtlemise suunas
Lugemine on alles esimene samm. Et need nipid teie sotsiaalset elu reaalselt muudaksid, tuleb neid praktiseerida “päris” maailmas. Te ei pea kõike korraga rakendama. Valige järgmisel seltskondlikul üritusel, töölõunal või isegi poes käies välja üks tehnika. Näiteks otsustage, et täna keskendute teadlikult silmside hoidmisele ja naeratamisele. Või võtke eesmärgiks küsida vähemalt kolm lahtist küsimust.
Mäletage, et sotsiaalsed oskused on nagu lihas – mida rohkem te neid treenite, seda tugevamaks ja loomulikumaks need muutuvad. Iga vestlus on võimalus harjutada. Alguses võib see tunduda kunstlik, kuid peagi märkate, et inimesed reageerivad teile soojemalt, vestlused voolavad kergemalt ja hirm ebamugavuse ees asendub põnevusega uute tutvuste ees. Teist ei pruugi saada üleöö ekstraverti, kuid teist võib saada keegi, kes tunneb end igas seltskonnas mugavalt ja enesekindlalt.
