Eestimaa loodus on tõeline varakamber, pakkudes avastamisrõõmu igal aastaajal, olgu selleks karge talvehommik, tärkav kevad, soe suvepäev või värvikirev sügis. Meie kodumaa üks suurimaid väärtusi on ligipääsetavus – metsik loodus ei asu kunagi liiga kaugel ning riiklikult hooldatud matkarajad teevad selle nautimise lihtsaks ka lastega peredele. Perega looduses liikumine ei ole mitte ainult suurepärane viis füüsilise tervise turgutamiseks, vaid see pakub ka harukordset võimalust lastele õpetada keskkonnahoidu, tutvustada erinevaid liike ja veeta kvaliteetaega ekraanivabas keskkonnas. Järgnevalt vaatame põhjalikult üle Eesti parimad looduskaitsealad ja rahvuspargid, mis on justkui loodud pereseiklusteks, pakkudes turvalisi laudteid, põnevaid vaatetorne ja harivaid infotahvleid.
Lahemaa rahvuspark – Põhja-Eesti pärl
Lahemaa on Eesti vanim ja tõenäoliselt tuntuim rahvuspark, mis asub vaid lühikese autosõidu kaugusel Tallinnast. See on ideaalne sihtkoht peredele, kes soovivad näha Eesti looduse mitmekesisust ühes kohas: siin kohtuvad kivised mererannad, iidsed metsad, kaunid mõisad ja müstilised rabad. Lahemaa on suurepärane valik alustavale matkajale, kuna rajad on hästi tähistatud ja erineva pikkusega.
Viru raba õpperada
Kui rääkida perega matkamisest, siis Viru raba on vaieldamatu klassika. See on üks ligipääsetavamaid rabasid Eestis. 3,5 kilomeetri pikkune ring kulgeb mööda laudteed, mis on hiljuti renoveeritud ja osaliselt läbitav isegi lapsevankri või ratastooliga (kuni vaatetornini). Raba pakub lastele palju avastamist: kidurad männid, turbasambla pehmus ja sügisesel ajal valmivad jõhvikad. Raja keskel asuv vaatetorn annab suurepärase ülevaate rabamaastikust ja laugastest, kus julgemad saavad suvel ka ujuda.
Oandu koprarada
Lastele pakub alati elevust loomade tegevusjälgede märkamine ja Oandu koprarada on selleks parim paik. See lühike, umbes 1-kilomeetrine rada viib matkajad Altja jõe orgu, kus on selgelt näha kopra elutegevuse jälgi – langetatud puid, tamme ja kuhilaid. Rada on kohati järskude treppidega, seega vankriga siia tulla ei saa, kuid koolieelikutele on see jõukohane ja äärmiselt põnev seiklus.
Soomaa rahvuspark – viie aastaaja kodu
Soomaa on tuntud oma suurte soode, lammi-niitude ja muidugi viienda aastaaja ehk suurvee poolest. Kuid ka väljaspool üleujutuste aega on Soomaa suurepärane paik perepuhkuseks. Siinne vaikus ja rahu on hoopis teistsugused kui põhjarannikul.
- Riisa õpperada: See on üks kaunimaid rabaradasid Eestis. Rada kulgeb läbi metsa ja raba, möödudes kaunitest laugastest. Raja kogupikkus on umbes 5 km, kuid sellest esimesed 1,2 km (kuni esimese laukani) on ehitatud laia ja tasase laudteena, mis sobib ideaalselt lapsevankritele. Riisa raba on eriti fotogeeniline päikesetõusu ajal.
- Koprarada (Soomaa): Sarnaselt Lahemaale on ka Soomaal oma koprarada. See algab Soomaa looduskeskuse juurest ja viib laudteed pidi läbi lammimetsa ja põõsastike. Infotahvlid räägivad kopra elust ja metsa ökosüsteemist. Raja lõpus on vaateplatvorm, kust hea õnne korral võib näha ka loomi toimetamas.
Lõuna-Eesti kuppelmaastikud ja Karula
Lõuna-Eesti erineb ülejäänud Eestist oma künkliku reljeefi ja järvederohkuse poolest. Karula rahvuspark on Eesti väikseim rahvuspark, kuid oma maastiku ja pärandkultuuri poolest äärmiselt rikas. Siin säilinud hajatalud ja mosaiikne maastik pakuvad silmailu ja rahu.
Lastega peredele sobib hästi Ähijärve teerada. See algab Karula külastuskeskuse juurest ja on umbes 4 km pikk. Rada on vaheldusrikas, kulgedes mööda järve kallast, läbi metsade ja üle heinamaade. Teel on mitmeid puhkekohti, kus saab jalga puhata ja piknikku pidada. Karula on suurepärane koht, kus rääkida lastele vanadest kommetest, kuna piirkonnas on tugevalt tunda ajaloolist hõngu.
Taevaskoja ja Ahja jõe ürgorg
Kuigi tegemist pole rahvuspargiga, vaid maastikukaitsealaga, on Taevaskoja üks armastatumaid matkapaiku Eestis ja seda põhjusega. Ahja jõe ürgorg oma kõrgete liivakivipaljanditega on justkui muinasjutumaa, mis on tuttav ka “Viimse reliikvia” filmist. Suur ja Väike Taevaskoda on kergesti ligipääsetavad laia kruusateed pidi, mis sobib hästi ka vankriga liikumiseks.
Matkamine Taevaskojas on lastele põnev just tänu visuaalsele vaatemängule – kõrged seinad, koopad ja Emaläte. Samuti on võimalik rentida kanuu või sõita lodi “Lonnyga” mööda paisjärve, mis annab matkale hoopis teise perspektiivi. Piirkonnas asuvad ka mitmed RMK lõkkekohad, kus saab pärast matka vorste grillida.
Praktilised nõuanded perega matkamiseks
Selleks, et matkamine oleks nauding kõigile pereliikmetele, on oluline teha veidi eeltööd. Looduses liikumine lastega erineb täiskasvanute tempokast matkast – siin on märksõnadeks kannatlikkus, avastamisrõõm ja piisavad pausid.
- Riietus vastavalt ilmale: Eestis võib ilm muutuda minutitega. Soovitatav on kasutada kihilist riietumist. Aluskiht peaks juhtima niiskust, vahekiht hoidma sooja ja pealiskiht kaitsma tuule ning vihma eest. Ärge unustage mugavaid ja sissekantud jalanõusid – villid on kiireim viis matkatuju rikkumiseks.
- Toit ja jook: Värskes õhus läheb kõht tühjaks kiiremini kui toas. Pakkige kaasa piisavalt vett ja energiarikkaid suupisteid (pähklid, puuviljad, võileivad). Termosega soe tee on jahedama ilmaga asendamatu.
- Tempo lapse järgi: Laske lapsel olla teejuht. Kui nad tahavad uurida iga putukat või kivi, siis lubage seda. Eesmärk ei ole läbida võimalikult palju kilomeetreid, vaid tekitada lapses positiivne seos loodusega.
- Ohutus ennekõike: Kevadest sügiseni on Eestis aktiivsed puugid. Kasutage puugitõrjevahendeid ja kandke heledaid riideid, et märgata putukaid kergemini. Pärast matka kontrollige kindlasti kogu keha üle. Samuti on hea rääkida lastele, et tundmatuid marju ja seeni ei tohi suhu panna.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Millal on parim aeg Eesti rabades matkamiseks?
Rabad on kaunid aastaringselt. Sügis (august-oktoober) pakub värvikirevat maastikku ja marju. Talvel, kui raba on külmunud, saab seal liikuda räätsade või suuskadega. Kevad on parim aeg linnuvaatluseks ja tärkava looduse nautimiseks. Suvel on rabad soojad ja pakuvad ujumisvõimalust laugastes.
Kas riiklikel matkaradadel on sissepääsutasu?
Ei, RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) hallatavad matkarajad, lõkkekohad ja telkimisalad on külastajatele tasuta. Mõned erateenused, nagu muuseumid rahvusparkide keskustes või giiditeenused, võivad olla tasulised.
Kas koerad on matkaradadele lubatud?
Jah, koerad on enamasti lubatud, kuid nad peavad olema alati rihma otsas. See on vajalik nii metsloomade rahu tagamiseks kui ka teiste matkajate turvalisuse huvides. Pesitsusajal on eriti oluline, et lemmikloomad ei häiriks linde.
Kust leida infot matkaradade seisukorra kohta?
Kõige usaldusväärsemat infot leiab RMK kodulehelt või Loodusega Koos äpist. Sealt saab vaadata radade asukohti, pikkusi, raskusastmeid ja ka hetkeolukorda (näiteks kui mõni laudtee on remondis).
Vähemtuntud pärlid ja rannikurajad
Lisaks suurtele rahvusparkidele ja kuulsatele rabadele peidab Eesti endas hulgaliselt vähemtuntud, kuid sama lummavaid paiku, mis sobivad ideaalselt peredele, kes soovivad vältida suuri rahvamasse. Üks selline paik on Mukri raba Raplamaal. See on kompaktne ja väga hästi hooldatud laudteega raba, kus asub ka vaatetorn. Mukri on tuntud oma vesirooside poolest, mis õitsevad laugastes suve esimeses pooles, pakkudes unustamatut vaatepilti. Rada ei ole liiga pikk, mistõttu on see jõukohane ka väikelastele, kes alles harjutavad pikemaid jalutuskäike.
Kui aga süda kutsub mere äärde, tasub suund Pärnumaale, Tolkuse rappa ja Luitemaa looduskaitsealale. Siin saab ühendada rabamaastiku ja luitemännikud. Tolkuse raba rada viib matkaja Eesti kõrgeima luite – Torni mäe – tippu, kus asuvast vaatetornist avaneb vaade nii Häädemeeste rannaniidule kui ka Pärnu lahele. See on eriline paik, kus saab ühe matka jooksul kogeda kahte täiesti erinevat ökosüsteemi. Mereõhk seguneb raba turbaselõhnaga, luues tervisliku ja värskendava keskkonna tervele perele.
