Eestimaa suvi on lühike, kuid see-eest äärmiselt valge ja looduskaunis, pakkudes ideaalseid võimalusi põgeneda linnakärast ning laadida akusid metsas või mere ääres. Telkimine on eestlaste seas üks armastatumaid puhkuse veetmise viise, sest see on taskukohane, paindlik ja viib meid otse looduse rüppe. Meie riik on unikaalne oma “igaüheõiguse” poolest, mis lubab matkajatel liikuda ja ööbida paljudes kohtades, eeldusel, et loodust austatakse ja hoitakse. Olenemata sellest, kas eelistate tsivilisatsioonist täielikult eraldatud metsatukka, mugavustega kämpingut või merekohinaga uinumist liivarannal, leidub Eestis igaühele midagi sobivat. Selles artiklis vaatame süvitsi parimaid piirkondi, jagame praktilisi soovitusi varustuse osas ja räägime lahti reeglid, mida iga loodusesõber peab teadma.
RMK puhkealad – Eesti loodusturismi kroonjuveel
Kui rääkida telkimisest Eestis, ei saa kuidagi mööda vaadata Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) loodud taristust. See on süsteem, mida kadestavad paljud teised Euroopa riigid. RMK haldab sadu lõkkekohti, metsaonne ja telkimisalasid, mis on külastajatele täiesti tasuta. Need kohad on strateegiliselt paigutatud kõige kaunimatesse paikadesse – raba servadele, järvede kallastele ja sügavale laantesse.
RMK alade suurim eelis on nende heakord. Enamikust ametlikest telkimiskohtadest leiate:
- Lõkkeaseme: Turvaline koht tule tegemiseks koos grillrestiga.
- Kuivad küttepuud: Sageli on olemas puukuur, kuigi populaarsematel aegadel võib see tühjeneda.
- Kuivkäimla: Elementaarne hügieenivõimalus metsas.
- Prügikastid: Kuigi üha enam propageeritakse põhimõtet “kõik, mis jaksad metsa viia, jaksad sealt ka ära tuua”.
Põhja-Eesti pärlid: Nõva ja Lahemaa
Põhja-Eestis asuvad ühed riigi kõige maalilisemad rannikuäärsed telkimiskohad. Eriti silmapaistev on Nõva puhkeala Läänemaal. See piirkond on tuntud oma laulvate liivade, männimetsade ja lõputuna näiva rannajoone poolest. Nõva sobib ideaalselt neile, kes soovivad ühendada rannapuhkuse matkamisega. Lemmikpaikadeks on seal Peraküla ja Vihterpalu telkimisalad.
Teine vaieldamatu lemmik on Lahemaa rahvuspark. Siin saab telkimise ühendada kultuurilooga, külastades mõisaid või jalutades Viru rabas. Oandu telkimisala on suurepärane baaslaager, kust alustada matku ümbritsevatele radadele. Lahemaa eeliseks on mitmekesisus – kivised rannad, sood ja põlismetsad asuvad kõik üksteise lähedal.
Lõuna-Eesti kuppelmaastikud ja järved
Kui Põhja-Eesti võlub merega, siis Lõuna-Eesti trumbiks on järved ja künklik maastik. Kiidjärve-Kooraste puhkeala Põlvamaal on tuntud oma selgeveeliste järvede ja Taevaskoja liivakivipaljandite poolest. Telkimine Ahja jõe kaldal, kuulates veevulinat ja jälgides jäälindude lendu, on kogemus omaette.
Samuti väärib mainimist Karula rahvuspark. See on paik neile, kes otsivad rahu ja vaikust. Ähijärve ääres asuvad telkimiskohad pakuvad imelisi vaateid ja võimalust sukelduda Lõuna-Eesti pärandkultuuri.
Tasulised kämpingud ja puhkekülad – mugavus ennekõike
Kuigi metsik telkimine on romantiline, eelistavad paljud puhkajad – eriti lastega pered – kohti, kus on tagatud teatud mugavused nagu elekter, dušš, kööginurk ja turvalisus. Eestis on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud kvaliteetsete erakämpingute hulk.
Üks populaarsemaid näiteid on Mereoja kämping Virumaal, mis asub otse merekaldal pangapealsel. See on moodne kompleks, kus on olemas kõik vajalik haagissuvilatele ja telkijatele, alates pesumasinatest kuni laste mänguväljakuteni. Selliste kohtade eeliseks on kindlustunne – teate täpselt, et teil on oma plats, ja te ei pea muretsema ülerahvastatud RMK platside pärast.
Lääne-Eestis ja saartel on samuti arvukalt turismitalusid, mis pakuvad telkimisvõimalust oma hoovis. See on hea kompromiss metsiku ja tsiviliseeritud puhkuse vahel: olete küll oma telgis, kuid hommikukohvi saate osta pererahva kohvikust ja õhtul nautida sauna.
Saarte maagia: Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi
Telkimine Eesti saartel on omaette kategooria. Praamisõit tekitab juba tunde, nagu oleksite välisreisil, ja saarte loodus on mandrist oluliselt erinev. Saaremaal on RMK loonud mitmeid suurepäraseid kohti, näiteks Mandjala-Järve piirkonnas, kus liivarand on vaid kiviviske kaugusel.
Hiiumaal tasub külastada Kaleste telkimisala Kõpu poolsaarel. See on eraldatud paik, kus saab nautida tõelist vaikust. Hiiumaa on tuntud ka oma militaarajaloo poolest, seega saab telkimise siduda põnevate ekskursioonidega vanadesse rannikukaitse rajatistesse.
Väiksemad saared nagu Vormsi või Kihnu pakuvad veelgi intiimsemat kogemust. Siin on telkimiskohad sageli lihtsamad, kuid atmosfäär see-eest ehedam. Tasub meeles pidada, et väikesaartel on poed ja teenused piiratud lahtiolekuaegadega, seega tuleks toiduvarud hoolikalt planeerida.
Varustuse meelespea: mida kaasa pakkida?
Õnnestunud telkimisretke aluseks on korralik ettevalmistus. Eesti ilm on heitlik – päeval võib olla 30 kraadi sooja, kuid öösel võib temperatuur langeda märgatavalt, lisaks on alati oht ootamatuks vihmasajuks.
- Kvaliteetne telk: Veenduge, et teie telk oleks veekindel (soovitavalt vähemalt 2000mm veesammast). Kahekihiline telk aitab vältida kondensvee teket.
- Magamisvarustus: Eestis ei piisa sageli vaid õhukesest matkamist. Korralik täispuhutav madrats või isetäituv matt on hädavajalik, et maapinnast õhkuv külm ligi ei pääseks. Magamiskott peaks vastama hooajale – suvel on “comfort” temperatuuriga +5 kuni +10 kraadi tavaliselt piisav.
- Riietus: Kihiline riietumine on võti. Isegi suvel võtke kaasa soe fliis ja vihmakeep. Õhtud lõkke ääres võivad olla jahedad.
- Tõrjevahendid: Sääsed ja puugid on Eesti looduse lahutamatu osa. Varuge piisavalt sääsetõrjevahendit ja kontrollige end igal õhtul puukide osas.
- Toiduvalmistamine: Matkapliit (gaasipõleti) on mugav viis vee keetmiseks ja toidu tegemiseks, eriti kui lõkkepuid pole või kehtib suure tuleohuga aeg.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige levinumatele küsimustele seoses telkimisega Eestis.
Kas ma võin telkida igal pool metsas?
Eestis kehtib igaüheõigus, mis lubab telkida riigimetsas ja tähistamata eramaal (kui omanik pole seda keelanud siltidega või suuliselt). Siiski on viisakas eramaal telkides omanikult luba küsida. Tarastatud või tähistatud eramaal ning õuealadel (elamute läheduses) on telkimine lubatud vaid omaniku loal. Kaitsealadel tohib telkida ja lõket teha ainult selleks ettenähtud ja tähistatud kohtades.
Kas lõket tohib teha igal pool?
Ei. Lõket tohib teha ainult selleks ettenähtud ja tähistatud lõkkekohtades. Metsikus looduses suvalises kohas lõkke tegemine on keelatud, et vältida metsapõlenguid ja pinnase kahjustamist. Suure tuleohuga ajal (mida kuulutab välja Päästeamet) võib olla keelatud igasugune lahtise tule tegemine, isegi ametlikes lõkkekohtades.
Kas RMK platsid on tasulised?
Enamik RMK (Riigimetsa Majandamise Keskuse) hallatavaid telkimisalasid, lõkkekohti ja metsaonne on külastajatele tasuta. Siiski on olemas mõned tasulised metsamajad, mida saab broneerida privaatseks kasutamiseks.
Mida teha prügiga?
Kuldreegel on: “Kõik, mis metsa viid, tood ka ise metsast välja.” Isegi kui telkimiskohas on prügikast, on vastutustundlikum oma prügi ise kaasa võtta ja kodus sorteerida, kuna metsloomad ja linnud võivad prügikaste laiali tassida.
Kas koeraga tohib telkima minna?
Jah, koerad on üldiselt teretulnud, kuid nad peavad olema rihma otsas. See on vajalik nii teiste matkajate turvalisuse tagamiseks kui ka selleks, et koer ei häiriks metsaelanikke ega eksiks ära. Kaitsealadel on rihma nõue eriti range.
Roheline mõtteviis ja jäljetu matkamine
Looduses viibimine on privileeg, mis toob kaasa ka vastutuse. Kuna telkimise populaarsus Eestis kasvab iga aastaga, suureneb ka koormus meie metsadele ja rabadele. Seetõttu on äärmiselt oluline juurutada oma reisiseltskonnas jäljetu matkamise põhimõtteid. See tähendab enamat kui lihtsalt prügi koristamist.
Jäljetu matkamine hõlmab ka vaikuse hoidmist, et mitte häirida lindude pesitsust ega teiste puhkajate rahu. See tähendab, et me ei kasuta looduslikke veekogusid pesu pesemiseks keemiliste vahenditega (kasutage biolagunevaid seepe ja peske nõusid veekogust eemal). Samuti tähendab see, et me ei murra elusatelt puudelt oksi lõkke tegemiseks ega sammalda pinnast telgi aluseks.
Eesti loodus on habras ökosüsteem. Samblikud, rabad ja rannaniidud taastuvad inimtegevuse jälgedest väga aeglaselt. Kui valite oma selle suve puhkusekohaks mõne Eestimaa kauni paiga, olgu see siis sügaval metsas või mere ääres, võtke eesmärgiks jätta see koht maha veel puhtamana, kui see oli teie saabudes. Nii säilib meie unikaalne looduspark ka tulevastele põlvedele avastamiseks ja nautimiseks.
