Eestimaa suvi on lühike, kuid see-eest erakordselt valge, pakkudes ideaalseid tingimusi looduses viibimiseks ja akude laadimiseks. Üks parimaid viise nautida pikki päevi ja sumedaid öid on pakkida asjad ning suunduda mõnda paljudest imelistest kämpingutest, mida meie kodumaa pakub. Kämpingukultuur on Eestis viimastel aastatel teinud läbi suure arengu – enam ei tähenda see vaid lihtsat telkimisplatsi külma veekraaniga. Tänapäeval leiab valikust kõike alates hästi varustatud puhkeküladest ja karavaniparkidest kuni luksuslike glämpinguteni, mis pakuvad hotellimugavusi keset puutumatut loodust. Selles reisijuhis vaatame lähemalt piirkondi ja konkreetseid paiku, mis väärivad sel suvel kindlasti külastamist, olgu sinu eelistuseks merekohin, paks mets või järvepeegeldus.
Põhja-Eesti pärlid: männimetsad ja liivarannad
Põhja-Eesti rannik on tuntud oma liivaste randade ja kaunite männimetsade poolest. See on piirkond, kus ajaloolised kalurikülad kohtuvad modernsete puhketingimustega. Üks populaarsemaid sihtkohti on kahtlemata Lahemaa rahvuspark ja selle ümbrus. Siin on võimalik ühendada telkimine matkamisega laudteedel ning mõisate külastamisega.
Võsu ja Käsmu piirkond on suvitajate seas legendaarne. Kui otsite kohta, kus on olemas nii melu kui ka võimalus eraldumiseks, tasub vaadata Võsu kämpingualasid. Siinsed puhkekeskused pakuvad sageli väikeseid puidust kämpingumajakesi, mis on suurepärane alternatiiv neile, kes telgis magada ei soovi. Lisaks on Põhja-Eestis mitmeid RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) tasuta telkimisalasid, näiteks Oandu ja Nõmmeveski, mis asuvad otse jõe kallastel ja pakuvad ehedat looduskogemust.
Mida Põhja-Eestis silmas pidada?
- Tuul: Rannikuäärsed alad võivad olla tuulised, seega tasub telki püstitades valida tuulevarjuline koht mändide vahel.
- Populaarsus: Juulis on Lahemaa ja Võsu väga rahvarohked, seega tasub tasulised kämpingud broneerida mitu nädalat ette.
- Matkarajad: Kasutage võimalust külastada Viru raba või Oandu-Ikla matkatee alguspunkti.
Lõuna-Eesti kuppelmaastikud ja järveäärsed puhkepaigad
Kui Põhja-Eesti võlub merega, siis Lõuna-Eesti trumbiks on vaheldusrikas kuppelmaastik ja sajad järved. See on ideaalne piirkond peredele ja neile, kes otsivad veidi rahulikumat tempot. Otepää ja Pühajärve ümbrus on Lõuna-Eesti kämpinguturismi süda.
Pühajärve ääres asuvad kämpingud on tuntud oma kõrge taseme poolest. Seal on sageli olemas korralikud pesemisvõimalused, kööginurgad ja isegi saunad. Kivitalu ja teised sarnased turismitalud pakuvad võimalust telkida või peatuda kämpingumajades otse looduse rüpes, kus hommikuti äratab teid linnulaul, mitte liiklusmüra. Samuti on Lõuna-Eesti suurepärane koht kanuumatkajatele – Ahja ja Võhandu jõe ääres on mitmeid spetsiaalselt veematkajatele mõeldud peatuspaiku.
Erilist tähelepanu väärib ka Võrtsjärve ümbrus. Järve põhjakallas on viimastel aastatel saanud uue hingamise, pakkudes modernseid puhkealasid, kus saab nautida imelisi päikeseloojanguid ja värsket suitsukala.
Saarte eripära: Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu
Saartele sõit on omaette elamus – juba praamisõit tekitab tunde, et argimured on jäänud mandrile. Saaremaa ja Hiiumaa pakuvad mandrist erinevat kliimat ja taimestikku, kadakased karjamaad ja kivised rannad loovad unikaalse atmosfääri.
Saaremaal on Mändjala kämpingupiirkond üks tuntumaid, asudes vaid lühikese autosõidu kaugusel Kuressaarest. See on suurepärane koht neile, kes armastavad liivaranda ja sooja merevett, kuna Mändjala laht on madal ja soojeneb kiiresti. Samas leidub Saaremaal ka palju väiksemaid, privaatsemaid turismitalusid, kus saab telkida kadakate vahel.
Hiiumaa on tuntud oma rahu ja vaikuse poolest. Ristna ja Kalana piirkond saare tipus on surfarite paradiis. Seal asuvad kämpingud on sageli lihtsama ja boheemlaslikuma olemisega, sobides hästi nooremale reisijale või neile, kes otsivad vabadust. RMK puhkealad Hiiumaal on ühed Eesti parimad, olles sageli varustatud korralike lõkkepuude ja kuivkäimlatega.
Glämping – luksuslik looduslähedus
Viimaste aastate suurim trend Eesti siseturismis on glämping (inglise keeles glamorous camping). See on ideaalne lahendus neile, kes tahavad olla looduses, kuid ei soovi loobuda mugavast voodist, valgetest linadest ja elektrist. Glämpingutelkides on sageli olemas isegi kaminad ja terrassid.
Eestis leiab glämpingukülasid väga erinevatest kohtadest – alates Peipsi äärest kuni paksu metsani Raplamaal. Populaarsed on näiteks mullikujulised läbipaistvad telgid, mis võimaldavad öösel tähistaevast imetleda otse voodist. Samuti on levinud kellukakujulised telgid (Bell-tents), mis on avarad ja stiilselt sisustatud. Glämping on küll kallim kui tavaline telkimine, kuid pakub unustamatut elamust ja romantikat, sobides hästi paaridele aastapäevade tähistamiseks.
Autokaravaniga reisimine: mida peab teadma?
Autosuvilate ja haagissuvilatega reisimine on Eestis üha populaarsem. See annab vabaduse liikuda oma tempos ja võtta “kodu” endaga igale poole kaasa. Eestis on tekkinud arvestatav hulk spetsiaalseid karavaniparke, mis pakuvad elektrit, veevarustust ja tühjendusvõimalusi.
Pärnumaal asuv Solar Caravan Park on üks moodsamaid omalaadseid, pakkudes keskkonnasõbralikku lähenemist ja kõiki mugavusi. Karavaniga reisides tasub meeles pidada, et kuigi Eestis on “metsik” telkimine lubatud, ei tohi autoga sõita ega parkida väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid. Erakinnistutel viibimiseks on alati vaja omaniku luba. Karavanipargid on turvaline valik, pakkudes lisaks parkimiskohale sageli ka pesumasinaid, dušše ja laste mänguväljakuid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) kämpingute kohta
Enne reisi planeerimist tekib sageli praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis aitavad puhkust paremini korraldada.
1. Kas Eestis tohib telkida igal pool?
Eestis kehtib igaüheõigus, mis lubab telkida riigimetsas ja tähistamata eramaal (kui omanik pole seda keelanud) üheks ööks. Siiski on tungivalt soovitatav eelistada RMK ametlikke telkimisalasid või tasulisi kämpinguid, et vähendada koormust loodusele. Eramaal, mis on tarastatud või tähistatud, tohib viibida vaid omaniku loal.
2. Kas lõket tohib teha suvalises kohas?
Ei, lõket tohib teha ainult selleks ettenähtud ja tähistatud lõkkekohtades. Suure tuleohuga ajal (mida kuulutab välja Päästeamet) on lõkke tegemine keelatud isegi ametlikes lõkkekohtades. Alati veenduge, et tuli on lahkudes täielikult kustunud.
3. Kas koerad on kämpingutesse lubatud?
Enamikesse RMK telkimisaladesse ja paljudesse erakämpingutesse on hästi käituvad lemmikloomad lubatud. Siiski peab koer olema looduses ja kämpingus alati rihma otsas, et mitte häirida metsaelanikke ega teisi puhkajaid. Tasulistes kämpingutes ja eriti glämpingutes tasub lemmiklooma lubamine alati eelnevalt üle täpsustada, kuna mõned kohad võivad küsida lisatasu.
4. Kui palju maksab koht tasulises kämpingus?
Hinnad varieeruvad suuresti. Lihtne telkimiskoht erakämpingus maksab tavaliselt 10–20 eurot telgi kohta. Kämpingumajakese rent jääb vahemikku 30–70 eurot öö. Glämpingute ja luksuslikumate majutuste hinnad algavad tavaliselt 80 eurost ja võivad ulatuda 150 euroni öö eest.
Nimekiri asjadest, mis kindlasti kaasa pakkida
Õnnestunud puhkuse aluseks on hea ettevalmistus. Isegi kui plaanite ööbida mugavas kämpingumajas, on Eesti ilm muutlik ja looduses viibimine nõuab teatud varustust. Siin on kontrollnimekiri, mis aitab vältida ebamugavusi ja tagada sujuva reisikogemuse.
- Sääse- ja puugitõrjevahend: Eesti suvi on ilus, kuid sääsed ja parmud võivad puhkuse rikkuda. Valige tõhus vahend ja kontrollige end igal õhtul puukide osas.
- Akupank (Power bank): Isegi kui lähete loodust nautima, on telefon vajalik kaartide vaatamiseks ja abi kutsumiseks. RMK platsidel tavaliselt elektrit ei ole.
- Kihiline riietus ja vihmakeep: Päeval võib olla 25 kraadi sooja, kuid ööd võivad olla jahedad ja niisked. Fliis ja kerge vihmakeep peaksid alati kaasas olema.
- Pealamp või taskulamp: Augustiõhtud on juba pimedad. Pealamp on asendamatu abimees telgi püstitamisel või tualeti otsimisel.
- Joogivesi: Kuigi paljudes kämpingutes on vesi olemas, ei pruugi see alati olla joogikõlbulik (nt tehniline vesi). RMK platsidel võib kaevuvesi olla kuival ajal otsas, seega varu 5-liitrine kanister joogivett autosse.
- Prügikotid: Kuldreegel looduses on: “Mida jaksad metsa viia, jaksad ka metsast välja tuua.” Ärge jätke oma prügi lõkkekohale vedelema, vaid võtke see alati endaga kaasa.
- Sularaha: Väiksemates maakohtades ja erakämpingutes ei pruugi kaardimakse alati toimida, seega on mõistlik hoida varuks veidi sularaha jäätise või küttepuude ostmiseks.
Kämpingupuhkus Eestis on suurepärane viis avastada meie kodumaa mitmekesisust, alates Põhja-Eesti pankrannikust kuni Lõuna-Eesti kuplite ja saarte kadakate vahele. Olenemata sellest, kas valid spartaliku telkimise RMK platsil või luksusliku glämpingu, pakub loodus alati midagi, mis rahustab meelt ja turgutab vaimu.
