Lõuna-Eesti on piirkond, mis eristub ülejäänud Eestist oma kuppelmaastiku, looklevate teede ja sooja külalislahkuse poolest. See on paik, kus aeg justkui peatub ning loodus ja kultuuripärand põimuvad harmooniliseks tervikuks. Olenemata sellest, kas plaanite romantilist nädalavahetust, perepuhkust või aktiivset seiklust looduses, pakub Lõuna-Eesti avastamisrõõmu igale maitsele. Siinne atmosfäär on rahulikum ja vahetum, kutsudes rändajat nautima hetke, olgu selleks siis päikeseloojang järve ääres või jalutuskäik iidses metsas. Järgnevalt toome teieni põhjaliku ülevaate paikadest, mida tasub Lõuna-Eesti küngaste vahel seigeldes kindlasti külastada.
Suur Munamägi ja Haanja kõrgustik
Ükski reis Lõuna-Eestisse ei ole täielik ilma Baltimaade kõrgeima tipu vallutamiseta. Suur Munamägi, mis ulatub 318 meetrit üle merepinna, on sümbol, mida teab iga eestlane. Mäe tipus asuv vaatetorn pakub selge ilmaga lummavaid vaateid, mis ulatuvad kuni 50 kilomeetri kaugusele, lastes pilgul haarata nii Eestimaa metsi kui ka naaberriikide piirialasid. Tornis on võimalik kasutada lifti või treppe, ning sealne vaade on igal aastaajal isesugune – suvel rohelusse uppuv, sügisel värvikirev ja talvel muinasjutuliselt lumine.
Haanja kõrgustik ise on aga palju enamat kui vaid üks mägi. See on Eesti kõige künklikum piirkond, kus teed looklevad üles-alla ning iga käänaku tagant avaneb uus järvesilm või metsatukk. Haanjas asub ka Rõuge, mida tuntakse seitsme järve maana. Sealne Ööbikuorg ja selle serval asuv Pesapuu vaatetorn on arhitektuuriliselt põnevad ja pakuvad suurepäraseid fotovõimalusi. Pesapuu torn meenutab oma kujult kahte linnupesa ning õhtuhämaruses on see valgustatud, luues müstilise vaatepildi.
Taevaskoja müstiline loodus ja Ahja jõgi
Põlvamaal asuv Taevaskoda on koht, kus looduse vägi on käega katsutav. Ahja jõe ürgorus kõrguvad liivakivipaljandid on ühed Eesti looduse suurimad pärlid. Kõige tuntumad neist on Suur Taevaskoda ja Väike Taevaskoda. Suur Taevaskoda tõuseb jõepinnast ligi 24 meetri kõrgusele ja selle seintes peituvad legendid räägivad vanadest aegadest, mil koopaid kasutati varjupaikadena.
Taevaskoda on ideaalne paik jalgsimatkadeks. Sealne matkarada on hästi tähistatud ja sobib igas vanuses külastajatele. Rada kulgeb mööda jõeäärt, pakkudes vaateid, mis on tuttavad ka kultusfilmist “Viimne reliikvia”. Lisaks jalutamisele on Ahja jõgi äärmiselt populaarne kanuumatkajate seas. Rahulik jõevool ja kõrged kaldad teevad sellest ühe maalilisema veematka marsruudi Eestis. Külastades tasub silmad lahti hoida, sest piirkonnas võib sageli märgata haruldast jäälindu, keda kutsutakse oma erksinise sulestiku tõttu “põhjamaade kalliskiviks”.
Tartu – vaimsus ja ajalugu
Lõuna-Eesti süda on vaieldamatult Tartu. See ülikoolilinn ei ole mitte ainult intellektuaalne keskus, vaid ka paik, kus ajalugu kohtub moodsa elustiiliga. Kohustuslik peatuspaik on Eesti Rahva Muuseum (ERM) Raadil. See on maailmatasemel muuseum, mille arhitektuur ja sisu jutustavad eestlaste ja soome-ugri rahvaste lugu viisil, mis puudutab igaüht. Muuseumihoone ise, mis justkui tõuseb lennurajana maapinnast, on vaatamisväärsus omaette.
Tartu vanalinn ja Toomemägi pakuvad romantilisi jalutuskäike. Toomemäe varemed, sillad ja pargiteed on täis ajalugu. Kindlasti tasub külastada ka Tartu Ülikooli peahoonet ja botaanikaaeda. Kuid Tartu pole vaid ajalugu – Aparaaditehas on kujunenud uueks loomelinnakuks, kus vanad tööstushooned on täidetud disainipoodide, restoranide ja galeriidega, pakkudes “hipsterlikku” ja elavat atmosfääri.
Sibulatee ja vanausuliste külad
Peipsi järve läänekallas peidab endas täiesti omanäolist kultuuriruumi, mida tuntakse Sibulatee nime all. See piirkond hõlmab vanausuliste külasid nagu Varnja, Kasepää ja Kolkja. Siin on aeg justkui seisma jäänud. Külatänavad on palistatud ridaküla tüüpi majadega, mille ees müüvad kohalikud elanikud kuulsat Peipsi sibulat, suitsukala ja pirukaid.
Sibulatee külastamine on elamus kõikidele meeltele:
- Maitseelamused: Proovige kindlasti samovariteed ja keedusuhkrut, mis on kohalikud spetsialiteedid.
- Arhitektuur: Vanausuliste palvelad on tagasihoidlikud, kuid sisult rikkad ja jutustavad usulise tagakiusamise ning püsivuse lugu.
- Alatskivi loss: Sibulatee marsruudile jääb ka muinasjutuline Alatskivi loss, mis on ehitatud Šotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. See on üks kaunimaid neogooti stiilis ehitisi Eestis.
Setomaa unikaalne pärand
Liikudes veelgi kaugemale kagusse, jõuate Setomaale – piirkonda, mis on oma kommete, keele ja kultuuri poolest UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus. Setod on säilitanud oma identiteedi läbi sajandite ja see väljendub selgelt nende rõivastes, hõbeehetes ja kuulsas seto leelos – polüfoonilises laulutraditsioonis.
Külastamist väärib Obinitsa küla, mis oli 2015. aastal soome-ugri kultuuripealinn. Sealne muuseumitare ja Seto Ateljee-Galerii annavad hea ülevaate kohalikust käsitööst ja elust-olust. Samuti on Setomaa tuntud oma tsässonate (väikeste külakabelite) ja pühade poolest, millest tuntuim on Paasapäev. Loodushuvilistele pakub huvi Piusa, kus asuvad kuulsad liivakoopad.
Piusa koopad ja liivakivimaailm
Piusa koopad ei ole looduslikud, vaid inimtekkelised, tekkinud klaasiliiva kaevandamise tagajärjel aastatel 1922–1966. Siiski on tulemus lummav. Maa-alused käigud oma kõrgete võlvidega meenutavad katedraale. Tänapäeval on koopad osaliselt külastajatele suletud varisemisohu ja seal talvituvate nahkhiirte kaitseks, kuid spetsiaalselt rajatud vaateplatvormilt avaneb suurepärane vaade koobaste sisemusse.
Piusa külastuskeskuses saab põhjaliku ülevaate nahkhiirte elust, liiva kaevandamise ajaloost ja piirkonna geoloogiast. Lähedal asub ka savikoda, kus saab ise kätt proovida ja kohalikku keraamikat osta. See on suurepärane peatuspaik peredele, kuna pakub harivat tegevust ja silmailu.
Sangaste ja Lõuna-Eesti mõisad
Lisaks Alatskivile on Lõuna-Eestis teisigi tähelepanuväärseid mõisaid. Üks silmapaistvamaid on Sangaste loss, mis on tuntud oma punaste telliste ja Inglise stiili poolest. Lossi lasi ehitada krahv Friedrich Georg Magnus von Berg, keda teatakse kui “rukkikrahvi”, kuna ta aretas kuulsa Sangaste rukkisordi. Lossipark oma tiikide ja haruldaste puuliikidega on ideaalne jalutuskäikudeks.
Mõisaturism on Lõuna-Eestis tõusuteel ja paljud vanad hooned on renoveeritud hotellideks või restoranideks. Näiteks Mooste mõis on kujunenud terviklikuks kompleksiks, kus asuvad viinavabrik (nüüdne fototurismikeskus), linakoja külalistemaja ja folgikoda. See on suurepärane näide sellest, kuidas ajaloolistele hoonetele on antud uus ja kaasaegne hingamine.
Karula rahvuspark – metsik ja puutumatu
Kui otsite kohta, kus olla täielikus rahus ja vaikuses, on Karula rahvuspark õige valik. See on Eesti väikseim rahvuspark, kuid maastikuliselt üks vaheldusrikkamaid. Siin vahelduvad metsad, sood ja kümned väikesed järved kuppelmaastikuga. Karula on tuntud oma pärandkultuuri säilitamise poolest – siin näeb veel vanu taluasemeid ja suitsusaunu.
Rahvuspargis on mitmeid matkaradasid, millest populaarsemad on Ähijärve teerada ja Perajärve metsarada. Siinne loodus on koduks paljudele metsloomadele, sealhulgas põtradele, metskitsedele ja ilvestele. Karula on paik neile, kes hindavad ehedat ja kohati isegi metsikut looduskogemust, eemal suurtest turismimassidest.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui palju aega peaks Lõuna-Eesti külastamiseks varuma?
Lõuna-Eesti on piirkond, kus kiirustamine ei ole soovitatav. Et saada tõeline elamus ja külastada peamisi vaatamisväärsusi nagu Tartu, Taevaskoda, Suur Munamägi ja Setomaa, soovitame varuda vähemalt 3–4 päeva. Kui soovite nautida ka matkaradasid ja spaapuhkust, võiks reis kesta nädala.
Kas Lõuna-Eesti vaatamisväärsused sobivad lastega peredele?
Jah, kindlasti. Lõuna-Eestis on palju peresõbralikke kohti. Lisaks looduses liikumisele on lastele väga huvitavad kohad näiteks Pokumaa, Cantervilla Lossi mängumaa, Vudila mängumaa ja Eesti Maanteemuuseum koos Liikluslinnaga. Ka Tartu teaduskeskus AHHAA on laste vaieldamatu lemmik.
Millal on parim aeg Lõuna-Eestit külastada?
Igal aastaajal on oma võlu. Suvi (juuni-august) on parim aeg järvedes ujumiseks, matkamiseks ja vabaõhuüritusteks. Sügis (september-oktoober) toob kaasa imelised värvilised lehed ja on ideaalne aeg fotograafiaks ja rabamatkadeks. Talv (jaanuar-veebruar) muudab Lõuna-Eesti, eriti Otepää ja Haanja, talispordikeskuseks, kus saab suusatada ja kelgutada.
Kuidas Lõuna-Eestis kõige paremini ringi liikuda?
Kuigi suuremate keskuste (Tartu, Võru, Valga, Põlva) vahel on bussi- ja rongiühendus olemas, on Lõuna-Eesti hajusate vaatamisväärsuste ja looduskaunite kohtade avastamiseks parim viis kasutada isiklikku autot või rendiautot. See annab vabaduse põigata sisse väikestele kõrvalteedele ja avastada peidetud aardeid.
Kohaliku toidukultuuri nautimine
Reis Lõuna-Eestisse on kahtlemata ka gastronoomiline rännak. Piirkond on tuntud oma puhta ja kohaliku toidu poolest. Otsige silte ja märgiseid “Uma Mekk”, mis tähistavad Võrumaa päritolu toitu. Kohalikud restoranid ja kodukohvikud pakuvad sageli menüüs ulukiliha, metsaseeni, marju ja kohalikust järvekalast valmistatud roogi. Üha populaarsemaks on muutunud kodurestoranide päevad ja kohvikutepäevad, kus saab astuda sisse kohalike inimeste kodudesse ja nautida autentset toitu.
Erilist tähelepanu väärib Lõuna-Eesti käsitööjookide kultuur. Siin leidub mitmeid väikepruulikodasid, veinitalusid ja siidrikodasid. Näiteks Murimäe veinikelder Otepää külje all või Siidrikoda pakuvad degusteerimisi ja ekskursioone, mis rikastavad reisi uute maitsetega. Seega, kui planeerite oma marsruuti, jätke kindlasti aega pikkadeks lõuna- või õhtusöökideks, sest toit on Lõuna-Eesti kultuuri lahutamatu osa ja parim viis selle piirkonna hingest aru saamiseks.
