Eestimaa suvi on üürike, kuid see-eest äärmiselt intensiivne, valge ja elamusterohke. Kui pikad talvekuud on möödas ning loodus on tärganud täies elujõus, tekib paljudel soov pakkida asjad ja asuda avastama kodumaa peidetud aardeid. Eesti on oma pindalalt väike, mis teeb reisimise mugavaks, võimaldades vaid mõne päevaga kogeda nii meretuuli, iidseid metsi, rabavust kui ka ajaloolisi linnakesi. Siseriiklik turism on viimastel aastatel teinud läbi tohutu arenguhüppe, pakkudes lisaks tuntud turismimagnetitele ka põnevaid ja vähekäidud radu, mis ootavad avastamist. Järgnevalt toome teieni põhjaliku ülevaate paikadest, mida tasub sel suvel kindlasti oma silmaga kaeda, et puhkus oleks meeldejääv ja hariv.
Saaremaa ja Hiiumaa – meretagune maailm
Eestlaste jaoks on suvepuhkus saartel justkui kirjutamata reegel. Praamisõit üle Suure väina on paljudele märgiks, et argimured on jäänud mandrile ja algab tõeline puhkus. Saaremaa, olles Eesti suurim saar, pakub tegevust mitmeks päevaks. Kindlasti ei tohiks mööda sõita Kuressaare piiskopilinnusest, mis on ainus tervikuna säilinud keskaegne kindlusehitis Baltimaades. Jalutuskäik lossipargis ja vallikraavide ääres on suveõhtutel eriti romantiline.
Loodushuvilistele on kohustuslikuks peatuseks Kaali meteoriidikraater. See on koht, kus kosmiline jõud on kohtunud Eestimaa pinnaga, luues müstilise ja visuaalselt muljetavaldava järvesilma. Samuti tasub külastada Panga panka, kus avaneb imeline vaade avamerele ning kus saab tunnetada loodusjõudude suurust. Saaremaa sümboliks on kahtlemata ka Angla tuulikumägi, kus saab näha viite tuulikut ja tutvuda pärandkultuuriga.
Naabersaar Hiiumaa on tuntud oma rahu, huumori ja tuletornide poolest. Maailma üks vanimaid töötavaid tuletorne, Kõpu tuletorn, kõrgub majesteetlikult üle metsade ja pakub tipust unustamatut vaadet. Mitte vähem tähtsad pole ka Ristna ja Tahkuna tuletornid, millest viimane on seotud parvlaev Estonia mälestusmärgiga. Hiiumaa militaarajaloo huvilised peaksid kindlasti külastama Tahkuna kaitserajatisi, mis jutustavad loo saare strateegilisest tähtsusest.
Põhja-Eesti pärlid ja Lahemaa rahvuspark
Tallinnast vaid lühikese autosõidu kaugusel asub Lahemaa rahvuspark, mis on Eesti vanim ja suurim rahvuspark. See on piirkond, kus kohtuvad kivised rannad, soostunud metsad ja suurejoonelised mõisakompleksid. Lahemaa külastamisel on mitu kindlat sihtpunkti:
- Viru raba: Üks ligipääsetavamaid ja populaarsemaid rabasid Eestis. Laudtee viib läbi maaliliste rabajärvede ning vaatetornist avaneb hunnitu vaade. See on ideaalne koht päikesetõusu või -loojangu nautimiseks.
- Palmse ja Sagadi mõisad: Need ajaloolised kompleksid on suurepäraselt restaureeritud ja annavad aimu baltisaksa aadelkonna elust. Palmse mõisa park on eriti kaunis suvisel ajal.
- Jägala juga: Eesti “Niagara” on vaatamisväärsus igal aastaajal, kuid suvel, kui veetase on madalam, saab joa serva all jalutada ja veemöllu lähedalt kogeda.
- Käsmu kaptenite küla: Romantiline mereäärne küla valgete puitmajade ja kivikülviga meres on ideaalne paik rahulikuks jalutuskäiguks.
Lõuna-Eesti kuppelmaastik ja kultuuripärand
Kui Põhja-Eesti on paekivine ja tasane, siis Lõuna-Eesti võlub oma künkliku maastiku ja sooja atmosfääriga. Piirkonna süda on Tartu, mis on alati täis nooruslikku energiat ja kultuurisündmusi. Jalutuskäik Emajõe promenaadil või Toomemäe varjulistes parkides on suvepuhkuse lahutamatu osa. Kindlasti tasub külastada Eesti Rahva Muuseumi (ERM), mis oma moodsa arhitektuuri ja sügava sisuga pakub elamust terveks päevaks.
Looduse nautimiseks on parim suund Taevaskoda. Ahja jõe ürgorus asuvad liivakivipaljandid, Suur ja Väike Taevaskoda, on ühed Eesti enimkülastatud loodusobjektid. Sealne loodus on justkui muinasjutust – kõrged kaldad, peegeldus veepinnal ja metsavaikus. Aktiivsema puhkuse otsijatele on sealsamas võimalik rentida kanuusid või teha matk “Viimse reliikvia” radadel.
Eesti kõrgeim tipp, Suur Munamägi, asub Haanja kõrgustikul. Vaatetornist avaneb selge ilmaga vaade kaugele üle Eestimaa, ulatudes isegi Lätini. Haanjamaa käänulised teed ja suitsusauna traditsioonid on kantud UNESCO pärandisse, mistõttu on Lõuna-Eesti külastamine ka sügav kultuuriline kogemus.
Peipsiääre sibulatee ja vanausuliste külad
Ida-Eesti servas, piki Peipsi järve kallast, kulgeb unikaalne kultuurirada – Sibulatee. See on piirkond, kus segunevad eesti talupojakultuur, saksa mõisakultuur ja vene vanausuliste traditsioonid. Varnja, Kasepää ja Kolkja ridakülad on kuulsad oma kõrgete sibulapeenarde ja värvikirevate majade poolest.
Siin piirkonnas reisedes tasub kindlasti maitsta kohalikke spetsialiteete:
- Suitsukala: Otse tee äärest ostetud värske suitsulatikas või -rääbis on maitseelamus omaette.
- Sibula- ja kalapirukad: Kohalikud perenaised küpsetavad neid vanausuliste retseptide järgi.
- Samovaritee: Vanausuliste muuseumis saab osaleda teetseremoonial ja õppida suhkrutüki “hambusse võtmise” kunsti.
Mitte kaugel asub ka suursugune Alatskivi loss, mis meenutab oma arhitektuurilt Šotimaa Balmorali lossi. Lossis ja selle ümber asuvas pargis ringi liikudes tekib tunne, nagu oleksid sattunud hoopis teise ajastusse ja riiki.
Suvepealinn Pärnu ja romantiline Haapsalu
Ükski suvepuhkuse artikkel ei oleks täielik ilma Pärnut mainimata. Eesti suvepealinn Pärnu ärkab ellu juunis ja pakub tegevust kuni augusti lõpuni. Pikk valge liivarand, rannapromenaad, arvukad kohvikud ja spaad meelitavad siia tuhandeid puhkajaid. Pärnu on koht, kus nautida melu, festivale ja ööelu, kuid samas leiab siit ka vaikseid parginurki pikniku pidamiseks.
Kui Pärnu tundub liiga rahvarohke, on suurepäraseks alternatiiviks Haapsalu. See väikelinn on tuntud oma puitarhitektuuri, pitsiliste majade ja erilise, veidi nostalgilise atmosfääri poolest. Haapsalu piiskopilinnus oma toomkirikuga on kohustuslik vaatamisväärsus, eriti augustikuistel Valge Daami päevadel. Haapsalu rannapromenaad koos Kuursaaliga on ilmselt üks Eesti romantilisemaid jalutuspaiku, kus saab imetleda luiki ja nautida merevaadet pingil istudes.
Rabade ja soode müstika
Lisaks Viru rabale on Eestis kümneid teisi rabasid, mis pakuvad suvel erakordset elamust. Soomaa rahvuspark on tuntud oma “viienda aastaaja” poolest, kuid suvel on see suurepärane paik kanuumatkadeks ja räätsamatkadeks. Soomaa rabades on võimalik kogeda täielikku vaikust, mida linnakeskkonnas harva leiab. Ujumine rabalaukas on kogemus, mis karastab keha ja puhastab vaimu – vesi on tume, pehme ja sageli üllatavalt soe.
Kakerdaja raba Kõrvemaal ja Mukri raba Raplamaal on samuti suurepärased sihtkohad ühepäevaseks väljasõiduks. Rabades on hästi tähistatud laudteed, mis muudavad looduse nautimise mugavaks igas vanuses matkajale, sealhulgas lastega peredele.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Reisi planeerimisel tekib sageli praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele küsimustele Eestis reisimise kohta.
Millal on parim aeg Eestis reisimiseks?
Kõige soojemad ilmad ja pikemad päevad on juunis, juulis ja augustis. Juuni teises pooles on valged ööd kõige intensiivsemad. Juuli on tavaliselt kõige soojem kuu, sobides ideaalselt rannapuhkuseks. Augustis on õhtud juba hämaramad ja veidi jahedamad, kuid merevesi on sageli kõige soojem just kuu alguses.
Kas Eestis reisimiseks on vaja autot?
Kuigi suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) vahel on väga hea rongi- ja bussiühendus, on paljud looduskaunid kohad (näiteks rabad, rahvuspargid ja väiksemad rannakülad) ühistranspordiga raskesti ligipääsetavad. Maksimaalse vabaduse ja mugavuse saavutamiseks on auto rentimine või isikliku sõiduauto kasutamine soovitatav.
Mida peaks teadma looduses telkimise kohta?
Eestis on väga hästi arendatud RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) puhkealade võrgustik. RMK lõkkeplatsidel ja telkimisaladel on telkimine tasuta ning seal on sageli olemas ka kuivkäimlad ja lõkkepuud. Eramaal tohib telkida vaid maaomaniku loal. Looduses liikudes kehtib “igaüheõigus”, kuid alati tuleb järgida loodushoiu põhimõtteid ja mitte jätta endast maha prügi.
Kas saartele saamiseks tuleb piletid ette broneerida?
Jah, eriti suvisel tipphooajal ja nädalavahetustel (reede õhtul saarele, pühapäeval tagasi) on tungivalt soovitatav praamipiletid eelmüügist ette osta. See säästab teid tundidepikkusest järjekorras ootamisest sadamas.
Praktilised soovitused edukaks puhkuseks
Selleks, et puhkus Eestis sujuks tõrgeteta, tasub lisaks marsruudi paika panemisele mõelda ka varustusele. Eesti ilm on heitlik – hommikune päikesepaiste võib pärastlõunal asenduda vihmahooga. Seetõttu on kihiline riietus ja vihmakindel jope alati hea mõte, isegi suvel. Loodusesse minnes ärge unustage sääsetõrjevahendit, sest niisketes metsades ja rabades võivad putukad olla tülikad.
Teine oluline aspekt on majutus. Populaarsetes sihtkohtades nagu Pärnu, Saaremaa või Haapsalu täituvad hotellid ja külalistemajad suvel väga kiiresti. Kui otsite midagi erilisemat, näiteks ööbimist puuotsas asuvas majas, klaasseintega metsaonnis või ajaloolises mõisas, broneerige need vähemalt paar kuud ette. Samas pakub spontaanne reisimine koos telgiga vabadust peatuda seal, kus vaade on kõige ilusam, olgu selleks siis mereäärne pankrannik või vaikne metsaalune Lõuna-Eestis. Eestimaa on avastamist väärt ning iga maakond peidab endas unikaalseid lugusid, mis ootavad kuulajat.
