Sageli arvatakse ekslikult, et tõeline puhkus nõuab lennupileteid kaugetesse riikidesse või vähemalt mitmepäevast autosõitu läbi Euroopa. Tegelikkuses peidab Eestimaa endas uskumatut looduslikku mitmekesisust ja ajaloolisi pärleid, millest paljud kohalikud pole isegi kuulnud. Meie kodumaa pakub enamat kui vaid Pärnu liivarand suvel või Tallinna vanalinn talvel. On aeg keerata harjumuspäraselt maanteelt kõrvale, lülitada välja GPS-i lühim marsruut ja avastada paiku, mis pakuvad nii silmailu, rahu kui ka adrenaliini. Järgnevates lõikudes sukeldume Eestimaa südamesse, tuues päevavalgele kümme vähetuntud, kuid lummavat sihtkohta, mis muudavad jäädavalt teie arusaama kodumaal reisimisest.
Miks valida vähetuntud sihtkohad?
Populaarsed turismimagnetid on toredad, kuid neil on üks suur miinus – rahvahulgad. Puhkuse eesmärk on sageli akude laadimine ja argimürast eemaldumine, mida on keeruline saavutada, kui peate matkarajal trügima või vaatamisväärsuse juures järjekorras seisma. Vähetuntud paikade avastamine pakub autentset kogemust ja võimalust olla loodusega silmitsi.
Lisaks on nendel paikadel sageli rääkida põnevamaid lugusid. Olgu selleks unustatud nõukogudeaegne tööstusmaastik, mis on looduse poolt üle võetud, või ürgne mets, kus inimjalg astub harva – need kohad inspireerivad ja harivad. Kodumaa avastamine on ka keskkonnasõbralikum ja rahakotisõbralikum viis puhkamiseks, toetades samal ajal kohalikke väikeettevõtjaid maapiirkondades.
Ida-Virumaa tööstusmaastike ja ürglooduse kontrastid
Ida-Virumaa on viimastel aastatel teinud läbi tohutu mainekujundusliku muutuse, muutudes süngest tööstuspiirkonnast tõeliseks seiklusmaaks. Siin kohtuvad inimkäte poolt loodud tehismäed ja kristallselge vesi.
1. Aidu veemaa – Eesti oma fjordid
Endine põlevkivikarjäär on tänaseks muutunud ainulaadseks veemaastikuks, mida sageli kutsutakse Eesti fjordideks. Aidu veemaa kanalid on pikad sirged veeteed, kus vesi on helesinine ja kaldad järsud. See on ideaalne paik veespordiks, olgu selleks süstasõit, draakonpaadid või mootorpaadimatkad. Eriliseks teeb koha see, et osa metsast on jäänud vee alla, luues müstilise vaatepildi. Matkajatele pakub elamust Aidu karjääri läbiv matkarada, mis viib teid läbi kiviklibuste nõlvade ja pakub vaateid, mida mujalt Eestist ei leia.
2. Poruni ürgmets ja matkarada
Kui Aidu on inimtegevuse tagajärg, siis Poruni ürgmets Peipsi järve lähedal on puutumatu looduse musternäidis. See on üks väheseid kohti Eestis, kus saab näha laialehist lammimetsa, mis meenutab džunglit. Mahakukkunud puud on jäetud kõdunema, pakkudes elupaika haruldastele liikidele. 5-kilomeetrine matkarada kulgeb piki Poruni jõe kallast kuni Peipsi järveni ja tagasi. See on paik vaikuse nautlejatele ja tõelistele loodussõpradele, kes hindavad ürgset ja metsikut ilu.
Lõuna-Eesti kuppelmaastiku peidetud aarded
Lõuna-Eesti on tuntud oma küngaste ja järvede poolest, kuid Otepää ja Haanja kõrval on ka teisi, märksa vaiksemaid ja sama kauneid paiku.
3. Hinni kanjon – ainulaadne devoni liivakivi org
Võrumaal, Rõuge vallas asuv Hinni kanjon on eriline geoloogiline objekt – see on ainus koht Eestis, kus oja on uuristanud devoni liivakivisse sügava kanjonilaadse oru. Kanjoni seinad ulatuvad kohati 6 meetri kõrgusele ja seal paljanduvad värvikirevad liivakivikihid. Kevadeti on oja veerohke ja vulisev, suvel pakub org jahedat varju. See on fotograafide unistus, sest valgusmängud kanjoni seintel on lummavad. Rada on lühike, kuid äärmiselt meeldejääv.
4. Karula rahvuspark ja Ähijärv
Eesti väikseim rahvuspark, Karula, on tuntud oma pärandkultuuri ja kuppelmaastiku poolest. Erinevalt suurematest rahvusparkidest on Karula säilitanud intiimse ja koduse tunde. Ähijärve ümbruses kulgevad matkarajad viivad teid läbi taluhoovide, karjamaade ja metsade, pakkudes vaateid, mis meenutavad saja aasta tagust Eestit. Siin on võimalik näha, kuidas loodus ja inimene on sajandeid harmoonias elanud. Ähijärv ise on sopiline ja saarterohke, ideaalne kanuusõiduks.
Saared ja rannikualad, kuhu massiturism ei ulatu
Eestil on üle 2000 saare, kuid enamik turiste piirdub Saaremaa, Hiiumaa ja Muhuga. Väikesaared pakuvad aga hoopis teistsugust, eraldatuse ja vabaduse tunnet.
5. Osmussaar – viikingite saar
Loode-Eestis asuv Osmussaar on geoloogiliselt ja ajalooliselt põnev paik. Saare maastikku ilmestavad paekivipangad, rannavallid ja kadakad. Siin elavad vabalt peetavad lambad (islandi lambad), mis annavad saarele erilise atmosfääri. Osmussaar oli pikka aega asustatud rannarootslaste poolt ja nõukogude ajal suletud piiritsoon. Tänapäeval on see suurepärane koht päevaseks matkaks või telkimiseks, kus saab uurida vanu militaarrajatisi ja nautida pankrannikult avanevaid vaateid. Saarele pääseb paadiga Dirhami sadamast.
6. Hara allveelaevasadam
Lahemaa rahvuspargis asuv Hara sadam oli nõukogude ajal rangelt salastatud objekt, kus demagnetiseeriti allveelaevu. Täna seisavad betoonkai varemed keset merd kui monumendid möödunud aegadele. Koht on müstiline, pisut trööstitu, kuid visuaalselt äärmiselt võimas. Varemetel turnimine nõuab ettevaatust, kuid pakub ainulaadset vaadet rannikule. Hara on suurepärane näide nn “tumedast turismist” (dark tourism), mis kogub maailmas üha enam populaarsust.
7. Sorgu saar – kormoranide kuningriik
Pärnu lahes asuv pisike kivine Sorgu saar on ligipääsetav vaid oma paadi või kajakiga (ja seda vaid väljaspool lindude pesitsusaega, alates suve teisest poolest). Saarel asub ajalooline punastest tellistest tuletorn ja selle abihooned, mis on ajahamba poolt puretud. Tänapäeval valitsevad saart kormoranid, mis annab kohale pisut apokalüptilise, kuid fotogeenilise ilme. See on seikluslik sihtkoht neile, kes otsivad täielikku eraldatust.
Rabad ja metsad uues kuues
Rabamatk on eestlasele justkui rahvussport, kuid Viru raba laudtee võib nädalavahetusel meenutada tiheda liiklusega tänavat. On aeg otsida alternatiive.
8. Meenikunno raba ja päikeseloojangu onn
Põlvamaal asuv Meenikunno raba on üks Eesti kaunimaid, kuid sageli vähem külastatud kui põhja-eesti rabad. Laudtee viib mööda maalilistest rabajärvedest, kus vesi on tume ja peegelsile. Meenikunno teeb eriliseks võimalus ööbida metsaonnis (RMK Päikeseloojangu metsamaja), mis asub otse raba servas. Ööbimine raba veerel, kuulates sookurgede hääli ja vaadates udu tõusmist, on kogemus, mis laeb vaimu pikaks ajaks.
9. Härma müürid ja Piusa ürgorg
Kuigi Taevaskoda on tuntud, siis veidi kaugemal Piusa jõe ürgorus asuvad Härma müürid (Mäemine ja Alumine müür) on Eesti kõrgeimad liivakivipaljandid, ulatudes kuni 43 meetrini. Need on majesteetlikud ja võimsad loodusmälestised, mis on inspireerinud filmitegijaid (siin on filmitud stseene “Viimsest reliikviast”). Matkamine mööda jõeorgu pakub füüsilist koormust ja silmailu, olles samas eemal suurest kärast.
10. Penijõe matkarada ja Matsalu luhad
Matsalu rahvuspark on linnuvaatlejate paradiis, kuid Penijõe matkarada pakub elamust ka neile, kes linde nimepidi ei tunne. Rada kulgeb läbi roostike ja luhtade, pakkudes avaraid vaateid, mida mujal Eestis, kus mets on domineeriv, ei kohta. Kevadine suurvesi ja sügisene lindude ränne on parimad ajad külastamiseks. Vaatetornidest avanev panoraam on rahustav ja meenutab savannimaastikke.
Praktilised nõuanded vähetuntud kohtade külastamiseks
Reisimine väljaspool peavoolu turismimarsruute nõuab pisut rohkem eeltööd. Siin on mõned soovitused, et teie seiklus õnnestuks:
- Planeeri transport: Paljudesse nimetatud kohtadesse ei pääse ühistranspordiga. Auto on vajalik, saarte puhul tuleb broneerida kohad väikelaevadele varakult.
- Varustus: Looduses liikumiseks on vaja korralikke jalanõusid (veekindlad matkasaapad). Rabas ja märgadel aladel on kummikud asendamatud.
- Toit ja jook: Väiksemates kohtades ei pruugi olla kohvikut või poodi. Varuge alati piisavalt vett ja suupisteid.
- Austa loodust: Kehtib põhimõte: “Mida jaksad metsa viia, jaksad ka tagasi tuua.” Ära jäta endast maha prügi ja austa kohalike elanike rahu.
- Kasuta äppe: RMK mobiilirakendus ja Google Maps on head abilised, kuid tasub alla laadida ka piirkonna kaardid offline kasutamiseks, sest levi võib olla kõikuv.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused levinud küsimustele seoses Eestis puhkamise ja vähetuntud paikade külastamisega.
-
Kas need kohad on lastega peredele sobilikud?
Enamik kohti, nagu Karula rahvuspark, Meenikunno raba ja Penijõe rada, on lastele väga sobilikud ja harivad. Ettevaatlikum tuleb olla järskude kallastega paikades nagu Aidu karjäär, Hinni kanjon ja pankrannikud (Osmussaar), kus tuleb lapsi hoolikalt jälgida.
-
Millal on parim aeg nende paikade külastamiseks?
Eesti loodus on kaunis igal aastaajal. Rabades on ilusaim aeg sügis (värvid) ja talv (jäätunud laukad). Kanjonid ja veestikud on veerohkemad kevadel. Saartele tasub minna suvel või varasügisel, mil meretransport on stabiilsem.
-
Kas külastamine on tasuline?
Looduses viibimine ja RMK matkaradade kasutamine on Eestis tasuta. Tasulised võivad olla praamipiletid saartele, muuseumide sissepääsud või spetsiaalsed teenused (nt kanuurent Aidus või giiditeenus).
-
Kas ma võin nendes kohtades telkida?
Telkimine on lubatud vaid selleks ettenähtud kohtades. RMK on rajanud palju lõkkekohti ja telkimisalasid. Eramaal telkimiseks on vaja omaniku luba. Rahvusparkides ja kaitsealadel tuleb järgida sealseid kaitse-eeskirju.
-
Kust leida infot täpsete asukohtade kohta?
Kõige usaldusväärsem info matkaradade ja lõkkekohtade kohta pärineb Loodusega Koos (RMK) kodulehelt. Väikesaarte transpordiinfo leiab tavaliselt kohalike omavalitsuste või turismiinfokeskuste lehtedelt.
Inspiratsiooniks järgmiseks nädalavahetuseks
Eestimaa avastamine on lõputu protsess. Iga käänaku taga võib oodata uus üllatus, olgu selleks siis ajalooline vare, mis jutustab lugusid möödunud aegadest, või looduslik pühapaik, mis sisendab rahu. Need kümme kohta on vaid väike valik sellest, mida meie kodumaal pakkuda on. Oluline on hoida silmad lahti, olla uudishimulik ja mitte karta kõrvale kalduda sissetallatud radadest. Järgmine kord, kui tunnete vajadust puhkuse järele, vaadake kaardil neid tühjemaid laike – just seal võivad peituda teie parimad mälestused. Võtke kaasa kaamera, hea seltskond ja avatud meel, sest Eestimaa ilu on sageli detailides, vaikuses ja puutumatus looduses.
