Eesti rahvakalender on rikkalik ja täis põnevaid kombeid, mis ulatuvad sajandite taha. Üks oodatumaid ja rõõmsameelsemaid tähtpäevi sügisperioodil on kahtlemata mardipäev. See on aeg, mil pimedad õhtud muutuvad elavaks, kui maskeeritud mardisandid käivad majast majja, tuues peredele õnne, vilja- ja karjaõnne. Kuigi tänapäeva linnakultuuris on mardipäeva tähistamine võtnud veidi teistsuguse vormi kui vanasti taludes, on selle püha tähendus ja pärand endiselt sügavalt juurdunud meie kultuuriruumi. Paljud küsivad endalt igal sügisel, millal täpselt on see õige aeg uksele koputada või uksel koputajaid oodata, ning mis on need salapärased traditsioonid, mis selle päevaga kaasnevad.
Millal on mardipäev?
Mardipäeva tähistatakse Eestis igal aastal 10. novembril. Tegemist on fikseeritud kuupäevaga, mis tähistab sügise lõppu ja talve algust. Rahvakalendris on mardipäev oluline piiritleja: see on aeg, mil põllutööd on lõppenud, vili on salve viidud ning loodus valmistub talveuneks. Vanarahvas uskus, et mardipäevast algab tegelik talveaeg, mistõttu oli see päev täis rituaale, millega püüti tagada järgmise aasta edukust.
Oluline on tähele panna, et kuigi mardipäeva ametlik kuupäev on 10. november, toimub mardisanti-jooksmine (mardi-santeerimine) tavaliselt 9. novembri õhtul, vahetult enne tähtpäeva. See on aeg, mil hämarus annab võimaluse end maskeerida ning liikuda varjatult ühest talust teise. Tänapäeval võib mardisantide liikumist kohata ka lähedastel nädalavahetustel, kuid traditsiooniliselt on just 9. novembri õhtu see “õige” ja oodatud aeg.
Mardipäeva ajalooline taust ja päritolu
Mardipäeva juured ulatuvad kaugele keskaega. Nimi “mardipäev” on tuletatud pühak Martinusest (Püha Martin), kes oli Toursi piiskop ja kelle mälestuspäeva tähistatakse kirikukalendris 11. novembril. Euroopas on Püha Martini austamine olnud väga levinud, kuid Eestis segunesid kristlikud kombed kohalike maausuliste viljakusriitustega.
Eesti rahvausundis muutus Püha Martin mardisandi kujuks, kes toob majja viljaõnne. See ei olnud lihtsalt niisama lõbustus, vaid tõsine majanduslik ja spirituaalne tegevus. Usuti, et mardisandid on esivanemate hinged või vaimud, kes külastavad elavate maailma, et vaadata, kuidas perel läheb. Seetõttu võeti mardisante vastu austusega – pererahvas pidi nad tuppa laskma, neile süüa pakkuma ja neile ande jagama, et mitte kutsuda esile õnnetust või karistust.
Kes on mardisandid?
Mardisandid ehk mardid on maskeeritud seltskond, kes käib majast majja. Traditsiooniliselt koosnes mardisalk peamiselt meestest, kuid tänapäeval on see muutunud väga rõõmsaks kogupere-tegevuseks. Mardisandiks olemine nõuab teatavat ettevalmistust ja loomingulisust.
-
Riietus ja maskid: Mardisandid riietusid vanasti võimalikult inetult, vanadesse ja räpastesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, näo ees olid maskid (tihti valmistatud kasetohust, nahast või papist). Eesmärk oli end maskeerida nii, et keegi neid ära ei tunneks.
Mart-isa ja mardiemad: Salgal oli sageli juht, keda kutsuti “mart-isaks”, kes suhtles pererahvaga, laulis ja viis läbi rituaale. Ülejäänud seltskond võis olla maskeeritud erinevateks tegelasteks, nagu loomad (karud, kured, sokud) või muud külaelanikud.
Muusikariistad: Mardisantide juurde kuulusid alati muusikariistad, nagu lõõtspill, viiul või lihtsalt rütmipillid, et teha lärmi ja muuta atmosfäär võimalikult elavaks.
Kuidas mardipäeva tähistamine välja näeb?
Mardipäeva traditsioonid koosnevad mitmest olulisest etapist, mis peavad tagama järgmiseks aastaks hea saagi ja õnne. Need kombed on säilinud muutustega tänapäevani.
Uksele koputamine ja sisselaskmine
Kõik algab uksele koputamisest. See ei tohi olla vaikne koputus, vaid vali ja nõudlik. Kui pererahvas ust ei ava, võisid mardisandid karistuseks näiteks ukse taha prügi vedada või muud pahandust teha. Kui aga uks avati, nõudsid mardid sisselaskmist, lauldes: “Laske mardid tuppa tulla, mardi-isa väsinud!”.
Laulud, tantsud ja mõistatused
Kui mardisandid olid tuppa saanud, algas peamine tegevus. Nad esitasid oma parimad laulud, tantsisid ja tegid pererahvaga nalja. Üheks oluliseks osaks oli mõistatuste esitamine. Kui pererahvas ei osanud neile vastata, oli see märk nende harimatusest. Samuti võisid mardisandid kontrollida peretütarde töökust – kas nad oskavad ketrata või kududa. Kui tegevus oli edukas, õnnistasid mardid maja ja selle elanikke.
Viljaõnne soovimine ja andide jagamine
Kõige tähtsam osa oli aga vilja- ja karjaõnne soovimine. Mardisandid puistasid tuppa teri (tänapäeval tihti herneid või komme, kuid vanasti ikka viljateri), et järgmine aasta oleks viljakas. Vastutasuks pidid peremehed mardisantidele ande andma – toiduaineid, nagu leiba, vorsti, õunu, pähkleid või muud suupoolist. Tänapäeval on andideks peamiselt kommid ja küpsised.
Miks on mardipäev oluline tänapäeval?
Kuigi me ei sõltu enam otseselt oma põllusaagist, on mardipäev säilitanud oma tähtsuse kogukondliku ürituse ja kultuuripärandina. See on üks väheseid kordi, mil naabrid ja kogukonna liikmed teevad aktiivselt koostööd, luues rõõmsat ja ühtekuuluvustunnet.
Lastele on see suurepärane viis õppida tundma oma esivanemate kombeid. See arendab loovust kostüümide valmistamisel, esinemisjulgust laulude ja tantsude esitamisel ning sotsiaalseid oskusi, kui tuleb suhelda võõraste inimestega. Täiskasvanute jaoks on see aga võimalus võtta hetk ja nautida koosolemist, tuletades meelde, et pimedal ajal on üksteise toetamine ja lõbus koosolemine hädavajalik.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millal täpselt mardipäev toimub?
Mardipäev on igal aastal 10. novembril, kuid mardisanti-jooksmine toimub traditsiooniliselt 9. novembri õhtul.
Kas mardisandiks võivad minna ainult lapsed?
Üldsegi mitte. Kuigi tänapäeval on see populaarne just laste seas, on mardisandiks käimine rõõmustav tegevus igas vanuses inimestele. Täiskasvanute mardisalgad on tihti väga loomingulised ja humoorikad.
Mida teha, kui mardisandid ukse taha tulevad?
Mardisante on kombeks rõõmuga vastu võtta. See toob majja õnne. Kindlasti peaks neile varuma kommi, puuvilju või küpsiseid. Kui aga soovid, et nad tuleksid, võid uksele või aknale panna märgi või lihtsalt oodata – mardisandid tavaliselt külastavad kodusid, kus tuled põlevad.
Mis vahe on mardipäeval ja kadripäeval?
Mardipäev on 10. novembril ja mardisandid on tavaliselt mehelikud tegelased, kes soovivad viljaõnne. Kadripäev on 25. novembril ning kadrisandid on pigem naiselikud tegelased, kes on riietunud valgetesse riietesse ja soovivad karjaõnne. Mõlemad on olulised sügisesed rahvakalendri tähtpäevad.
Kas mardisandiks maskeerumine peab olema hirmutav?
Algselt oli maskeerumise eesmärk olla tundmatu ja veidi eriskummaline, mis võis tunduda võõrastav, kuid tänapäeval on mardisandid pigem rõõmsameelsed ja toovad head energiat, mitte hirmutamist.
Kuidas korraldada meeldejäävat mardipäeva
Kui soovid sel aastal ise mardisandiks minna või oma kodus mardisante vastu võtta, on mõned lihtsad nõuanded, kuidas seda päeva erilisemaks muuta.
Esiteks, panusta kostüümidesse. See ei pea olema kallis ega keeruline. Piisab, kui pöörad jope pahupidi, paned pähe vana kübara ja teed näo tahmaseks või kannad lihtsat maski. Mida rohkem on kostüümis “vanamoodsat” hõngu, seda autentsem on tulemus.
Teiseks, valmista ette väike kava. See ei pea olema pikk, kuid mõni mardi-teemaline laul või luuletus teeb mardisandiks käimise palju meelelahutuslikumaks. Pererahvas hindab alati, kui näeb, et mardisandid on vaeva näinud, mitte ei käi lihtsalt kommi küsimas.
Kolmandaks, valmistu mardisantide vastuvõtmiseks. Kui tead, et mardipäev on tulemas, varu koju komme, küpsiseid või puuvilju. See on väikene panus, mis toob palju rõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele ning hoiab elus ilusat eesti traditsiooni.
Neljandaks, loo õhkkond. Kui oled mardisantide vastuvõtja, võid nende sisseastumisel küsida mõistatusi või paluda neil tantsida. See muudab suhtlemise vahetuks ja loob toreda mälestuse kõigile osalistele. Mardipäev on suhtlemise ja koosolemise püha, seega ära karda olla avatud ja rõõmsameelne.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mardipäev on suurepärane näide sellest, kuidas ajaloolised kombed saavad elada ja areneda koos ajaga. See tähtpäev tuletab meile meelde meie juuri, ühtekuuluvustunnet ja vajadust tunda rõõmu lihtsatest asjadest. Olgu selleks siis maskeerimine, laulmine või lihtsalt ukse avamine mardisantidele – iga tegevus selles pikas ahelas aitab hoida meie kultuuripärandit elavana. Järgmine kord, kui kalender näitab novembri algust, tea, et lähenemas on aeg, mil mardisandid koputavad uksele, tuues endaga kaasa killukese muinasjuttu ja ohtralt head soovi.
