Kaasaegse diiselmootoriga auto omanikuna olete tõenäoliselt kuulnud terminit DPF ehk diisli tahmafilter. Paljudele autojuhtidele seostub see komponent vaid hooldusraamatu keeruliste märkmete või armatuurlaual süttiva ehmatava hoiatustulega. Tegelikult on DPF-i süsteem imeline tehniline lahendus, mis võimaldab hoida meie õhu puhtamana, püüdes kinni mootorist väljuvad kahjulikud tahmaosakesed. Kuid nagu iga filter, vajab ka see puhastamist. Kui see protsess – mida nimetatakse regenereerimiseks ehk põletamiseks – jääb arusaamatuks või kui seda pidevalt katkestatakse, võib see viia kulukate remonttöödeni. Selles artiklis selgitame lahti, mis täpselt DPF-i sees toimub, miks auto peab aeg-ajalt iseennast “puhastama” ja mida peaks iga autojuht tegema, et vältida filtriga seotud probleeme.
Mis on DPF ja miks see üldse olemas on?
Diisli tahmafilter (Diesel Particulate Filter) on heitgaasisüsteemi osa, mille peamine ülesanne on kinni püüda diiselmootori põlemisprotsessis tekkivad mikroskoopilised tahmaosakesed. Need osakesed on kantserogeensed ja kahjulikud nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. DPF on valmistatud keraamilisest kärgstruktuurist, mis on loodud filtreerima heitgaase. Kui heitgaas läbib seda filtrit, jäävad tahmaosakesed selle seintele pidama.
Kuna filter on füüsiline tõke, täitub see aja jooksul tahmaga. Kui filter täituks lõpuni, tekiks mootori heitgaasidele “ummik”, mis tähendab, et mootor ei suuda enam normaalselt hingata, kaotab võimsust ja võib minna avariirežiimi. Selle vältimiseks on auto programmeeritud läbi viima regenereerimist ehk tahma põletamist, mis muudab kogunenud tahma kahjutuks tuhaks, mida on filtrist palju lihtsam läbi lasta.
Kui tihti DPF põletus toimub?
DPF-i regenereerimise sagedus ei ole fikseeritud arv, mida saaks kalendrisse märkida. See sõltub otseselt teie sõiduharjumustest, auto tehnilisest seisukorrast ja sellest, kus te peamiselt sõidate. Üldiselt võib öelda, et regenereerimine toimub iga 300 kuni 800 kilomeetri järel. Kui sõidate peamiselt maanteel, kus mootor töötab ühtlasel koormusel ja kõrgematel pööretel, võib filter vajada puhastamist harvemini, sest passiivne regenereerimine toimub juba heitgaaside loomuliku kõrge temperatuuri tõttu.
Linnasõit on aga DPF-i suurim vaenlane. Lühikesed distantsid, sagedased peatused ja madalad pöörded ei võimalda heitgaasidel piisavalt soojeneda, et filter saaks passiivselt puhastuda. Seetõttu peab autoaju sagedamini algatama aktiivse regenereerimise, tõstes kütuse sissepritse abil heitgaaside temperatuuri kunstlikult. Kui teie igapäevateekond on väga lühike, võib auto proovida protsessi läbi viia iga paari päeva tagant, kuid kui te seda pidevalt katkestate, hakkab filter kiiresti ummistuma.
Kuidas aru saada, et DPF parasjagu põletab?
Paljud autojuhid ei märka regenereerimist, kuid tähelepanelik juht võib seda märgata mitme märgi järgi:
- Tõusnud tühikäigupöörded: Seistes foori taga, võite märgata, et pöörded on tavapärasest pisut kõrgemad, näiteks 900–1000 p/min asemel 800 p/min.
- Muutunud mootorihääl: Mootori hääl muutub sageli bassisemaks või “raskemaks”.
- Lõhn: Auto ümber võib tunda kergelt kõrbelist või väga kuuma lõhna.
- Kõrgenenud kütusekulu: Hetkeline kütusekulu näidik armatuurlaual näitab sõidu ajal tavapärasest oluliselt suuremaid numbreid.
- Ventilaatorite töö: Jahutusventilaatorid võivad töötada täisvõimsusel, et hoida mootoriruumi temperatuuri kontrolli all, isegi kui väljas on jahe.
- Start-Stop süsteemi väljalülitumine: Kui auto soovib DPF-i põletada, keelab see automaatselt Start-Stop funktsiooni, et mootor ei seiskuks.
Mida teha, kui DPF-i põletamine pooleli jääb?
Kõige halvem asi, mida teha saab, on süüde välja keerata keset regenereerimisprotsessi. Kui kuulete pärast auto parkimist ventilaatorite undamist, on see selge märk, et põletamine jäi pooleli. Kui teete seda regulaarselt, ei saa filter piisavalt puhtaks. See viib olukorrani, kus mootoriõlisse satub regenereerimise ajal lisatud liigset kütust, mis rikub õli määrdeomadusi ja võib kahjustada mootori kuluvaid osi.
Kui märkate, et auto soovib põletada, kuid olete jõudnud sihtkohta, on parim lahendus teha veel 10–15 minutit rahulikku sõitu maanteel või avatud teel, hoides mootoripöörded vahemikus 2000–2500 p/min. See võimaldab protsessil lõpuni jõuda ja filter saab vajaliku temperatuuri hoida.
Kuidas hoida DPF tervena ja vältida kalleid remonte?
DPF-i eluiga ei ole igavene, kuid õige hooldusega saab selle kesta sadu tuhandeid kilomeetreid. Siin on ekspertide soovitused auto tervise tagamiseks:
- Kasutage õiget mootoriõli: DPF-autod vajavad spetsiaalseid “Low SAPS” õlisid, millel on madalam tuhasisaldus. Vale õli kasutamine ummistab filtri pöördumatult ja väga kiiresti.
- Kontrollige termostaati ja temperatuuri: Kui mootor ei saavuta töötemperatuuri, ei suuda see regenereerimist käivitada. Veenduge, et jahutussüsteem toimib korrektselt.
- Ärge ignoreerige hoiatustulesid: Kui armatuurlaual süttib DPF-i hoiatustuli, on filter juba hakanud liigselt täituma. See on märguanne, et peate viivitamatult ette võtma pikema maanteesõidu, et süsteem saaks end ise puhastada. Kui tuli jääb põlema või muutub punaseks, on vaja pöörduda töökotta.
- Vältige “odavat” kütust: Madala kvaliteediga kütus sisaldab rohkem lisandeid, mis tekitavad rohkem tahma ja lühendavad filtri eluiga.
- Kontrollige EGR-klappi ja pihusteid: Halvasti töötav EGR-klapp või lekkiv pihusti põhjustab liigset tahma teket, mis täidab DPF-i tunduvalt kiiremini kui ette nähtud.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui kaua regenereerimine aega võtab? Tavaliselt võtab see aega 10 kuni 20 minutit, sõltuvalt sõidutingimustest ja filtri ummistusastmest.
Kas ma pean minema remonti, kui põletamine ei õnnestu? Kui auto on proovinud mitu korda edutult põletada, tekib veateade. Sellisel juhul on vaja teha sundregenereerimist arvutiga töökojas või vahetada filter, kui see on muutunud liiga tahmaseks ja seda ei saa enam taastada.
Kas DPF-i võib autolt eemaldada? See on seadusega keelatud. DPF-i eemaldamine rikub heitgaasinorme, põhjustab auto ülevaatuselt läbikukkumist ning on keskkonnavaenulik. Lisaks võib autoaju ilma DPF-ita hakata valesti tööle, mis toob kaasa muid tehnilisi probleeme.
Kas kütuselisandid aitavad DPF-i puhastada? On olemas spetsiaalsed kütuselisandid, mis aitavad tahmal madalamal temperatuuril põleda. Need võivad aidata ennetavalt, kuid need ei asenda vajadust sõita autoga viisil, mis võimaldab süsteemil normaalselt töötada.
Kuidas DPF-i eluiga pikendada, kui sõidan ainult linnas? Kui teie igapäevane sõit on väga lühike, võtke vähemalt korra nädalas ette pikem, vähemalt 30-minutiline sõit maanteel, kus mootor saab korralikult soojaks ja süsteemil on aega regenereerimist läbi viia.
Mida tähendab DPF-i “tuhaga täitumine” võrreldes “tahmaga täitumisega”?
Oluline on mõista erinevust kahe näitaja vahel, mida diagnostikaseadmed näitavad. Tahm (soot) on see, mis tekib põlemisprotsessis ja mida saab põletamise teel eemaldada. Tuhk (ash) aga on põlemisjääk, mis tekib pärast regenereerimist. Kuna tuhka ei saa põletamisega eemaldada, koguneb seda filtrisse aja jooksul üha rohkem. Kui tuhka on filtris liiga palju, väheneb selle läbilaskevõime ja filter vajab professionaalset pesu või väljavahetamist. See on paratamatu kulumine, mis saabub tavaliselt 200 000 – 300 000 kilomeetri juures.
Regulaarne hooldus, õige õlivalik ja mootori töökorras hoidmine aitavad seda hetke edasi lükata. Mõistmine, et DPF ei ole lihtsalt tüütu lisaseade, vaid keerukas insenerilahendus, aitab teil oma diiselautot paremini hinnata. Kui kohtlete oma autot õigesti – andes talle võimaluse regulaarselt “hingata” ja puhtaks põleda –, teenib see teid truult ja murevabalt veel pikki aastaid. Jälgige oma auto käitumist, kuulake mootori häält ja ärge laske regenereerimisprotsessi pidevalt katkestada, sest just nii tagate oma sõidukile pikima võimaliku eluea.
