Eksperdi nõuanded: kuidas eesti keele eksamil õnnestuda

Kevad on üheksanda klassi õpilaste ja nende vanemate jaoks eriliselt ärev aeg, sest ees terendab esimene tõsisem akadeemiline katsumus – põhikooli lõpueksamid. Nende seas on eesti keele eksam sageli see, mida kardetakse kõige rohkem, ent mis on ühtlasi ka kõige olulisem edasiste õpingute seisukohalt. See ei ole lihtsalt kontrolltöö, vaid küpsuseksam, mis näitab õpilase oskust analüüsida tekste, väljendada oma mõtteid selgelt ja kasutada emakeelt grammatiliselt korrektselt. Hirmul on aga suured silmad ning parim ravim ärevuse vastu on teadlik ja süsteemne ettevalmistus. Järgnevalt vaatame süvitsi, millistest osadest eksam koosneb, millised on tüüpilised komistuskivid ja kuidas nendest osavalt üle astuda.

Eksami struktuur ja mida hindajad tegelikult otsivad

Edukaks soorituseks on esmalt vaja mõista, mida eksamikoostajad õpilaselt ootavad. Põhikooli eesti keele eksam on üles ehitatud kahele suurele vaalale: teksti mõistmine ja tekstiloome. Need kaks osa on omavahel tihedalt seotud, sest hea kirjutaja on reeglina ka hea lugeja.

Hindajad ei otsi mitte ainult faktiteadmisi reeglite kohta, vaid loogilist mõtlemist. Teksti mõistmise osas on oluline oskus leida ridade vahelt varjatud infot, mõista autori hoiakuid ja teha järeldusi. Tekstiloome ehk kirjandi puhul hinnatakse aga oskust luua sidusat, sisukat ja korrektset tervikteksti.

Lugemisülesanne: rohkem kui lihtsalt sõnade kokkuveerimine

Paljud õpilased kaotavad punkte just lugemisosas, sest nad loevad teksti liiga pealiskaudselt. Eksamil antav tekst võib olla publitsistlik, ilukirjanduslik või populaarteaduslik. Siin on mõned strateegiad, mis aitavad teksti sügavuti mõista:

  • Aktiveeri eelteadmised: Enne lugemist vaata pealkirja ja alapealkirju. Mida sa sellest teemast juba tead? See valmistab aju info vastuvõtmiseks ette.
  • Jooni alla võtmesõnad: Esimest korda lugedes märgi ära olulised nimed, aastaarvud ja tegevused. Teisel lugemisel keskendu seostele.
  • Vasta täpselt küsimusele: Kui küsimus nõuab vastust oma sõnadega, siis ära kopeeri lauseid otse tekstist (tsiteerimine on lubatud vaid siis, kui seda on konkreetselt palutud). Oma sõnadega vastamine näitab, et oled sisust aru saanud.

Grammatika ja õigekiri: kurat peitub detailides

Eesti keele grammatika on keerukas ja eksamil on sellel suur kaal. Kuigi keelevaistu peale lootmine on hea, veab see stressirolukorras tihti alt. On teatud kindlad teemad, kus eksamitegijad aastast aastasse vigu teevad. Nende reeglite teadlik kordamine võib päästa väärtuslikke punkte.

Kõige sagedasemad vead tekivad järgmistes valdkondades:

  1. Kokku- ja lahkukirjutamine: See on klassikaline veakoht. Tuleta meelde põhireeglid: nimisõna + nimisõna (nt *koolikott*), omadussõna + nimisõna (nt *punane kott*). Erilist tähelepanu pööra ne- ja line-liitelistele omadussõnadele ning arvsõnade kirjutamisele.
  2. Suur ja väike algustäht: Kohanimed, asutused, üritused ja teoste pealkirjad. Kas sa tead vahet, millal kirjutada “Eesti keel” suure ja millal “eesti keel” väikese algustähega? (Vihje: keelena alati väike, õppeainena tunniplaanis võib olla suur, kuid lausesiseselt ikkagi väike).
  3. Kirjavahemärgid: Komavead on tekstiloomes kõige levinumad. Korda üle reeglid, mis puudutavad sidesõnu (et, sest, kuid, vaid, aga) ja lauselühendeid. Pea meeles, et liigne komade panemine on sama halb kui nende panemata jätmine.

Tekstiloome: kuidas kirjutada hindele “viis”

Kirjand või lühikirjand on eksami kõige loomingulisem, kuid ka kõige nõudlikum osa. Siin peab õpilane demonstreerima oma sõnavara rikkust, lauseehituse mitmekesisust ja oskust teemat arendada.

Hea kirjandi alus on mustand. Paljud õpilased üritavad aja kokkuhoiu mõttes kirjutada kohe puhtandit, kuid see on suur risk. Mustand võimaldab sul ideid organiseerida, lauseid ümber tõsta ja vigu parandada ilma, et töö välimus kannataks.

Struktuur on kuningas

Sinu tekst peab olema loogiliselt liigendatud. Klassikaline ülesehitus töötab alati:

  • Sissejuhatus: Juhatab teema sisse, tekitab huvi. Ära alusta lausega “Mina valisin selle teema, sest…”. Alusta üldisemalt või püstitades probleemi.
  • Teemaarendus: Tavaliselt 2-3 lõiku. Iga lõik peaks kandma ühte peamist mõtet. Too näiteid elust, kirjandusest või ajaloost. Argumenteeri oma seisukohti.
  • Lõppsõna: Võtab teema kokku. Siin ei tohiks enam tuua sisse täiesti uusi ideid, vaid pigem sünteesida eelnevat ja pakkuda lahendust või lõppjäreldust.

Väga oluline on jälgida stiili. Põhikooli lõpueksam on ametlikum tekst. Väldi slängi, liigset kõnekeelsust ja emotikone. Sinu eesmärk on näidata, et valdad kirjakeelt. Samas hoidu ka liigsest kantseliidist ja keerutamisest – selgus on voorus.

Eksamieelne ettevalmistusperiood

Kuidas jagada oma aega nii, et viimasel õhtul ei tekiks paanikat? Spetsialistid soovitavad alustada kordamisega vähemalt kaks kuud varem. See ei tähenda igapäevast tuupimist, vaid pigem regulaarset harjutamist.

Lahenda eelmiste aastate eksamitöid. Need on tavaliselt avalikult kättesaadavad (näiteks Innove või HARNO kodulehel). See annab sulle tunnetuse aja kulumisest ja ülesannete tüübist. Kui märkad, et teatud tüüpi ülesanded (näiteks pöördsõna vormid või lauseliikmed) valmistavad raskusi, küsi julgelt õpetajalt lisaselgitusi või otsi abi õpikust.

Pööra tähelepanu ka käekirjale. Eksami puhul on loetavus kriitilise tähtsusega. Kui hindaja ei suuda sõnast aru saada, loetakse see veaks. Harjuta pikemate tekstide kirjutamist käsitsi, sest tänapäeva nutimaailmas on see oskus paljudel rooste läinud.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Eksamitega seoses tekib alati palju praktilisi küsimusi. Siin on vastused neist kõige levinumatele.

Kas ma tohin eksamil kasutada õigekeelsussõnaraamatut (ÕS)?

Põhikooli eesti keele lõpueksamil tavaliselt abimaterjale, sealhulgas ÕS-i, kasutada ei lubata. See tähendab, et sõnade õigekiri ja tähendused peavad olema peas. Erandiks võivad olla erivajadustega õpilased, kellele on kooli ja komisjoni poolt määratud eritingimused.

Mis juhtub, kui ma jään eksamipäeval haigeks?

Kui oled haige, ei tohi kindlasti eksamile minna. Tuleb koheselt teavitada kooli ja pöörduda perearsti poole tõendi saamiseks. Haigestunud õpilastele korraldatakse järeleksam, mis toimub tavaliselt mõni aeg pärast põhieksamit. Haigena eksamile minek garanteerib reeglina kehvema tulemuse.

Kui pikk peab olema kirjand?

Sõnade või tähemärkide arv on eksamijuhendis täpselt kirjas ja see võib aastati veidi varieeruda, kuid tavaliselt on nõutav pikkus umbes 200 sõna. Liiga lühike töö kaotab punkte sisu eest, liiga pikk töö aga suurendab riski teha rohkem keelevigu ja ajast välja minna. Järgi etteantud mahtu täpselt.

Kuidas hinnatakse parandusi puhtandil?

Inimlikke eksitusi juhtub kõigil. Kui teed puhtandil vea, tõmba see ühe konkreetse joonega maha ja kirjuta õige versioon peale või järele. Ära kasuta korrektoreid (valgendajaid) ega sodi paberit liigselt. Korrektne parandus ei alanda hinnet, kuid “määrdunud” ja raskesti loetav töö võib jätta hindajale halva mulje.

Praktilised sammud vahetult enne eksamit

Viimane nädal enne eksamit ei ole enam uue materjali nullist õppimise aeg, vaid kinnistamise ja vaimse ettevalmistuse periood. Üleõppimine on sama ohtlik kui õppimata jätmine. Aju vajab infotöötluseks puhkust.

Eksamile eelneval päeval pane valmis kõik vajalikud vahendid: isikut tõendav dokument, mitu sinist pastapliiatsit (mis ei määri ja kirjutavad sujuvalt) ning pudel vett (ilma siltideta). Väldi gaseeritud jooke ja krõbisevaid suupisteid, mis võivad sind ja teisi häirida.

Magamine on sinu salarelv. Uuringud näitavad, et puhanud aju suudab lahendada loogikaülesandeid ja meenutada fakte tunduvalt kiiremini kui väsinud aju. Mine varakult voodisse, isegi kui uni kohe ei tule. Hommikusöök peaks olema toitev, sisaldades aeglaselt imenduvaid süsivesikuid (nt puder), et energia püsiks ühtlane kogu eksami vältel.

Eksamiruumis kuula tähelepanelikult eksamikomisjoni juhiseid. Isegi kui arvad, et tead reegleid, võivad detailid aastati muutuda. Kui saad töö kätte, ära torma kohe kirjutama. Hinga sügavalt sisse, viska pilk peale kogu tööle, et hinnata ajakulu, ja alusta sellest osast, mis tundub sulle kõige jõukohasem – see tõstab enesekindlust ja aitab eksaminärvist üle saada. Pea meeles, et põhikooli lõpueksam on jõukohane igale õpilasele, kes on 9 aasta jooksul tunnis kaasa töötanud. Säilita rahu, usalda oma teadmisi ja keskendu sooritusele.