Laulupidu on Eesti kultuurilise identiteedi nurgakivi, sündmus, mis ühendab põlvkondi ja kannab endas rahvusliku ärkamisaja vaimu. Kui küsida tavaliselt eestlaselt, mitu laulupidu on toimunud, järgneb sageli kõhklus. Kas lugeda ainult üldlaulupidusid? Mida teha noorte laulupidudega? Kuidas arvestada neid üritusi, mis toimusid keerulistel okupatsiooniaastatel? See ajalooline ülevaade aitab luua selgust Eesti laulupidude keerulisse ja rikkalikku kronoloogiasse, lahates sündmusi, mis on kujundanud meist laulurahva.
Esimene laulupidu ja traditsiooni sünd
Kõik sai alguse 1869. aastal Tartus, kui toimus I üldlaulupidu. Selle sündmuse taga seisis Johann Voldemar Jannsen ja “Vanemuise” selts. See polnud pelgalt kontsert, vaid poliitiline avaldus, mis kuulutas eestlaste kultuurilist küpsust. Esimesel peol osales 878 lauljat ja 51 pillimeest, publikut oli hinnanguliselt 15 000 inimest. See oli võimas algus, mis pani aluse traditsioonile, mis pidi kestma läbi sajandite.
Pärast esimest pidu hakkasid laulupeod toimuma regulaarsemalt, ehkki esialgu polnud neil kindlat toimumispaika ega tihedat graafikut. Järgmised peod toimusid Tartus veel 1879. ja 1891. aastal, kuid peagi liikus raskuspunkt Tallinna. Üldlaulupidusid hakati lugema kui rahvusliku kestvuse mõõdupuud, mille numeratsioon on püsinud järjepidevana, hoolimata poliitilistest pööretest ja maailmasõdadest.
Üldlaulupidude kronoloogiline loetelu
Üldlaulupeod on ametlikult nummerdatud ja neist on kujunenud Eesti kultuuriaasta tähtsündmused. Siinkohal on oluline mõista, et nummerdus hõlmab peamiselt neid suurüritusi, mis on toimunud lauluväljakutel või nende eelkäijatel suurema kontserdi vormis.
- 1869 – I üldlaulupidu Tartus
- 1879 – II üldlaulupidu Tartus
- 1880 – III üldlaulupidu Tallinnas (esimene Tallinnas toimunud pidu)
- 1891 – IV üldlaulupidu Tartus
- 1894 – V üldlaulupidu Tartus
- 1896 – VI üldlaulupidu Tallinnas
- 1910 – VII üldlaulupidu Tallinnas
- 1923 – VIII üldlaulupidu Tallinnas
- 1928 – IX üldlaulupidu Tallinnas
- 1933 – X üldlaulupidu Tallinnas
- 1938 – XI üldlaulupidu Tallinnas
- 1947 – XII üldlaulupidu Tallinnas (nõukogude okupatsiooni ajal)
- 1950 – XIII üldlaulupidu Tallinnas
- 1955 – XIV üldlaulupidu Tallinnas
- 1960 – XV üldlaulupidu Tallinnas
- 1965 – XVI üldlaulupidu Tallinnas
- 1969 – XVII üldlaulupidu Tallinnas (100. aastapäev)
- 1975 – XVIII üldlaulupidu Tallinnas
- 1980 – XIX üldlaulupidu Tallinnas
- 1985 – XX üldlaulupidu Tallinnas
- 1990 – XXI üldlaulupidu Tallinnas
- 1994 – XXII üldlaulupidu Tallinnas
- 1999 – XXIII üldlaulupidu Tallinnas
- 2004 – XXIV üldlaulupidu Tallinnas
- 2009 – XXV üldlaulupidu Tallinnas
- 2014 – XXVI üldlaulupidu Tallinnas
- 2019 – XXVII üldlaulupidu Tallinnas
Noorte laulupeod: eraldi peatükk Eesti kultuuris
Lisaks üldlaulupidudele on Eesti laulupeo traditsioonis erilisel kohal noorte laulupeod. Kui üldlaulupeod on mõeldud kõigile, siis noorte peod keskenduvad järelkasvule – lastele ja noortele. Need peod said alguse 1962. aastal, kui korraldati esimene noorte laulu- ja tantsupidu. See oli strateegiline otsus, et hoida traditsiooni elus ja kasvatada uut põlvkonda lauljaid.
Noorte laulupeod toimuvad reeglina iga nelja aasta tagant, vaheldudes üldlaulupidudega. See loob tsükli, kus peaaegu igal teisel aastal toimub Tallinna lauluväljakul suur rahvapidu. Noorte laulupidusid loetakse üldlaulupidudest eraldi kronoloogias, mis teeb nende täpse arvu kokkulugemise huvitavaks väljakutseks.
- I noorte laulupidu – 1962
- II noorte laulupidu – 1967
- III noorte laulupidu – 1972
- IV noorte laulupidu – 1977
- V noorte laulupidu – 1982
- VI noorte laulupidu – 1987
- VII noorte laulupidu – 1993
- VIII noorte laulupidu – 1997
- IX noorte laulupidu – 2002
- X noorte laulupidu – 2007
- XI noorte laulupidu – 2011
- XII noorte laulupidu – 2017
- XIII noorte laulupidu – 2023
Keerulised ajad ja katkestused traditsioonis
Küsimus sellest, mitu laulupidu on toimunud, muutub keeruliseks, kui vaatame nõukogude okupatsiooni aega. Kas 1947. aasta laulupidu ikka loetakse “eestlaste laulupeoks”? Ajalooliselt on see kantud ametlikku nummerdusse, kuid selle sisu oli ideoloogiliselt moonutatud. Paljud koorijuhid ja lauljad olid sunnitud esitama nõukogude võimu ülistavaid teoseid.
Siiski, vaatamata survestamisele, oli laulupidu eestlastele vaimne pelgupaik. Lauluväljakul kogunesid tuhanded inimesed, et tunda ühtekuuluvust ja laulda eesti keeles. See oli vaikne vastupanu. Seetõttu on ajaloolased otsustanud säilitada nummerduse, tunnistades, et iga laulupidu on olnud osa meie rahva pikemast teekonnast, ka kõige pimedamatel aegadel.
Teine huvitav aspekt on sõja-aastad, mil laulupidusid ei toimunud. II maailmasõja ajal oli kultuurielu pärsitud ja alles 1947. aastal suudeti korraldada järgmine suurpidu. See katkestus oli tingitud nii sõjapurustustest kui ka poliitilisest survest, kuid traditsioon ise ei hääbunud.
Laulupeo mõiste ja definitsiooni küsimus
Kui räägime “laulupidudest”, peame silmas suuri üldlaulupidusid, kuid Eesti kultuuris on toimunud ka sadu kohalikke ja maakondlikke laulupidusid. Näiteks on toimunud lugematu arv maakondlikke laulupäevi, mis on sageli olnud ettevalmistuseks üldlaulupeole. Kas neid tuleks ka arvesse võtta? Kui me loeme kokku kõik laulupäevad, mis Eestis on toimunud, ulatuks nende arv tuhandetesse.
Tänapäevane arusaam “laulupeost” on kitsam ja viitab just Tallinna lauluväljakul toimuvale suurüritusele, mida korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. See on institutsionaalne vaade, mis aitab hoida süsteemi ja kronoloogiat selgena.
Kuidas mõjutavad digitaalsed arengud laulupeo traditsiooni
Tänapäeval on laulupeo korraldamine muutunud tehnoloogilisemaks. Kui varem toimus ettevalmistus peamiselt pabernootide ja kohalike proovide kaudu, siis nüüd on kasutusel keerulised digitaalsed süsteemid kooride registreerimiseks ja repertuaari omandamiseks. See on muutnud peod organiseeritumaks ja taganud, et laulupeo kvaliteet püsib kõrge, olenemata kooride arvust.
Lisaks on tehnoloogia võimaldanud laulupidudele laiemat levikut. Kui varem sai laulupeost osa vaid see, kes oli kohal või kuulas raadiot, siis tänapäeval on otseülekanded kättesaadavad kogu maailmas. See on suurendanud laulupeo kui brändi ja nähtuse mõju globaalselt, kinnistades Eesti kui “laulva rahva” kuvandit veelgi tugevamalt.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu üldlaulupidu on läbi aegade toimunud?
Kuni 2019. aastani on toimunud 27 üldlaulupidu. Esimene neist leidis aset 1869. aastal.
Kas noorte laulupeod lähevad üldlaulupidude nummerduse sisse?
Ei, noorte laulupeod on eraldi traditsioon ja neil on oma iseseisev nummerdus, mis sai alguse 1962. aastal.
Kas 1947. aasta laulupidu loetakse ametlikult üldlaulupeoks?
Jah, ajaloolises nummerduses on 1947. aasta laulupidu XII üldlaulupidu, hoolimata toonase poliitilise režiimi ideoloogilisest mõjust.
Miks mõned peod toimusid Tartus ja teised Tallinnas?
Algusaastatel oli Tartu eesti rahvusliku liikumise keskus, mistõttu esimesed peod toimusid seal. Ajapikku, kui Tallinn kasvas pealinnana ja muutus transpordisõlmeks, liikusid peod peamiselt Tallinna, kuna seal oli lihtsam mahutada suuri rahvahulki ja koore.
Kui tihti üldlaulupeod tavaliselt toimuvad?
Tänapäeval toimuvad üldlaulupeod reeglina iga viie aasta tagant. Vahepealsetel aastatel toimuvad noorte laulupeod, mis hoiab traditsiooni pidevas liikumises.
Tuleviku perspektiivid ja traditsiooni jätkumine
Vaadates tulevikku, on oluline küsida, kuidas suudame seda ligi 150-aastast traditsiooni hoida. Maailm muutub kiiresti ja huvi koorilaulu vastu on paljudes riikides kahanemas. Eestis on aga laulupidu endiselt sündmus, mille piletid müüakse läbi ja kuhu tullakse kohale ka siis, kui ilm on ebakindel. See näitab, et laulupidu ei ole mitte ainult muusika, vaid kogukondlik rituaal.
Tuleviku laulupeod hakkavad tõenäoliselt rohkem eksperimenteerima repertuaariga, ühendades klassikalist koorimuusikat kaasaegsemate elementidega, et hoida nooremat generatsiooni kaasatuna. Siiski jääb laulupeo tuumaks alati see eriline tunne, kui tuhanded hääled kõlavad üheskoos Eesti hümni või mõne muu rahvusliku tüviteksti ajal. Just see ühtekuuluvustunne ongi põhjus, miks laulupeod on olnud ja jäävad meie kultuuri üheks kõige väärtuslikumaks osaks, sõltumata sellest, mitmes pidu järjekorras parasjagu on.
