Paljud meist on harjunud mõtlema, et tõeliselt eksootilised ja avastamata paigad asuvad kusagil kaugel piiri taga, nõudes pikki lennureise ja suurt eelarvet. Ometi peidab meie oma kodumaa – väike, kuid mitmekesine Eesti – endas uskumatuid aardeid, millest suur osa kohalikke pole isegi kuulnud. Me teame hästi Tallinna vanalinna munakiviteid, Pärnu liivarandu ja Saaremaa tuulikuid, kuid Eestimaa kaart on täis “valgeid laike”, mis ootavad uudishimulikke reisijaid. Siseriiklik turism ei tähenda vaid spaapuhkust või rabas laudteel jalutamist; see on võimalus sukelduda ajalukku, geoloogiasse ja puutumatusse loodusesse viisil, mis pakub närvikõdi ja silmailu. Järgnevalt võtame ette teekonna läbi Eestimaa vähemtuntud paikade, mis väärivad kindlasti kohta sinu järgmise puhkuse marsruudis.
Ida-Virumaa tööstusmaastike uus hingamine
Ida-Virumaad on pikka aega peetud vaid tööstuspiirkonnaks, kuhu tavaturistil asja pole, kuid viimastel aastatel on see regioon teinud läbi täieliku metamorfoosi. See on kontrastide maa, kus nõukogudeaegne pärand kohtub metsiku loodusega, luues sürreaalseid vaatepilte, mida mujal Euroopas naljalt ei kohta.
Aidu karjääri helesinised laguunid
Kui soovid näha vaatepilti, mis meenutab pigem Norra fjorde kui tasast Eestimaad, on Aidu karjäär kohustuslik sihtkoht. Endine põlevkivikarjäär on tänaseks täitunud veega, luues pika kanalite süsteemi, kus vesi on kohati ebamaiselt helesinine või smaragdroheline. Siin ei ole tegemist tavapärase ujumiskohaga, vaid pigem seiklusmaaastikuga.
Parim viis Aidu avastamiseks on vee peal – olgu selleks siis süstamatk, parvematk või hoopis mootorpaadisõit. Kanalite kaldad on järsud ja kivised, pakkudes suurepäraseid vaateid ja fotogeenilisi hetki. Lisaks veeseiklustele saab karjääri ümbruses matkata n-ö kuival maal, kus tehislikud mäed on hakanud kattuma noore metsaga, luues huvitava koosluse tööstusjälgedest ja looduse taastumisvõimest.
Sillamäe promenaad ja trepid
Kuigi Sillamäe on linnana tuntud, on selle hiljuti renoveeritud mereäärne promenaad paljudele eestlastele veel avastamata. See on arhitektuuriline pärl, mis ühendab stalinistliku arhitektuuri suursugususe kaasaegse linnaruumiga. Mere äärde viivad kuulsad Mere puiestee trepid on ilmselt üks Eesti suurejoonelisemaid trepistikke, mida ääristavad ajaloolised hooned ja hoolitsetud alleed.
Jalutuskäik Sillamäe promenaadil pakub rahu ja vaikust, mida saadavad merelained ja purskkaevude vulin. See on suurepärane koht, kus nautida päikeseloojangut ja mõtiskleda ajaloo keerukuse üle, olles samal ajal ümbritsetud ilust ja korrast. Linnas on tunda erilist atmosfääri, mis erineb täielikult teistest Eesti rannikulinnadest.
Lõuna-Eesti ürgsed saladused
Lõuna-Eesti kuppelmaastikud on teada-tuntud, kuid Otepää ja Haanja kõrgustike varju jäävad paigad, mis on geoloogiliselt haruldased ja visuaalselt lummavad.
Hinni kanjon – Eesti ainus
Võrumaal, Rõuge vallas asub paik, mis kannab uhkusega nime Hinni kanjon. See on Eesti ainus koht, mida saab geoloogiliselt ja visuaalselt nimetada kanjoniks. Devoni ajastu liivakivisse uuristunud sälkorg on 15–20 meetrit sügav ning selle põhjas voolab kiirevooluline Enni oja.
Kanjoni seinad paljastavad valge ja kollaka liivakivi kihistusi, mis on kohati värvunud ookrikarva. See on maagiline paik, kus valgus ja varjud mängivad püstloodis seintel ning veevulin tekitab tunde, nagu oleksid sattunud mõnda muinasjuttu. Matkarada on lühike, kuid intensiivne, viies külastaja otse kanjoni sügavusse. Tähelepanelik vaatleja võib märgata allikaid, mis liivakiviseintest välja immitsevad, ning haruldasi samblaid, mis armastavad just sellist niisket ja varjulist keskkonda.
Piusa koopad ja nahkhiired
Kuigi Piusa on paljudele nimepidi tuttav, on vähesed seal tegelikult käinud ja näinud inimkäte poolt loodud sammassaale. Need on endised klaasiliiva kaevandused, mis on kujunenud Kesk-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvitumispaigaks. Maa-alused käigud ulatuvad kilomeetrite taha, luues katedraalile sarnaneva atmosfääri.
Külastajatele on avatud spetsiaalne vaateplatvorm Muuseumikoopas, kust saab turvaliselt imetleda kõrgeid liivakivisambaid ja võlve. Ümbritsev maastik on samuti tähelepanuväärne – valged liivamäed ja männimetsad loovad tunde, nagu oleksid sattunud kõrbesse keset metsa. See on suurepärane koht lastega peredele, pakkudes nii harivat sisu kui ka liivakastimängudeks sobivat keskkonda suures mastaabis.
Põhjaranniku militaarne pärand ja loodusjõud
Harjumaa ja Lääne-Virumaa rannikualad peidavad endas külma sõja aegseid saladusi, mis on segunenud rannikulooduse iluga. Need on paigad, kus betoon laguneb merevees ja ajalugu on kivisse raiutud.
Hara sadam ja allveelaevade baas
Lahemaa rahvuspargis asuv Hara sadam oli nõukogude ajal üks salajasemaid objekte Eestis – seal asus allveelaevade demagnetiseerimise baas. Tänaseks on hiiglaslikud betoonkonstruktsioonid meres osaliselt lagunenud, kuid on külastajatele avatud ja pakuvad äärmiselt sürreaalset elamust.
Sadamasillal jalutades saab näha, kuidas loodus võtab inimloodu üle. Betooni vahel kasvavad kased, seinad on kaetud grafitiga ja merevesi loksub süngelt tühjade basseinide vahel. See on koht, mis meeldib eriti fotograafidele ja ajaloohuvilistele. Hara sadam on elav tõestus sellest, kuidas militaarne minevik võib muutuda turismimagnetiks, pakkudes samas mõtlemisainet rahu ja sõja teemadel.
Saarte varjatud aarded
Saaremaa ja Hiiumaa on suvised tõmbekeskused, kuid Eesti rannikumeres on sadu väikesaari, mis pakuvad täielikku eraldatust ja rahu.
Osmussaar – geoloogiline imedemaa
Loode-Eesti rannikust eraldatud Osmussaar on koht, kus aeg justkui seisaks. Saare ajalugu on kirju, olles koduks rannarootslastele ja hiljem nõukogude sõjaväele. Täna on see looduskaitseala, kus elavad vaid paar püsielanikku, lambad ja mägiveised.
Osmussaare maastik on eriline oma pankranniku, bretšarahnude (meteoriidiplahvatuse tagajärjel tekkinud kivimid) ja kadakate poolest. Saare põhjatipus asub majakas, mille triibuline välimus on saanud saare sümboliks. Osmussaarele minek nõuab küll veidi planeerimist ja paadisõidu broneerimist, kuid kohapealne vaikus, fossiiliderikas rannik ja puutumatu loodus on seda vaeva väärt.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) Eestis reisimise kohta
Siseriikliku reisimise kohta tekib tihti praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele murekohtadele.
- Kas nende paikade külastamine on tasuline?
Enamik looduslikke objekte (nagu Hinni kanjon või Aidu karjääri matkarajad) on tasuta. Siiski võivad teatud atraktsioonid, nagu Hara sadama territooriumile sisenemine, Piusa koobaste külastuskeskus või laevasõit Osmussaarele, olla tasulised. Soovitav on alati kontrollida värsket infot kodulehtedelt.
- Kas nendesse kohtadesse pääseb ühistranspordiga?
Paljud varjatud pärlid asuvad suurematest asulatest eemal. Kuigi bussiühendus maakonnakeskustesse on olemas, on “viimane miil” tihti keeruline. Kõige mugavam on neid paiku külastada autoga, kuid alternatiivina võib kasutada rongi ja jalgratta kombinatsiooni, mis on eriti populaarne Lõuna- ja Ida-Eestis.
- Milline on parim aastaaeg külastamiseks?
See sõltub sihtkohast. Aidu ja rannikualad on kõige kaunimad suvel. Joad ja kanjonid on veerohkemad ja efektsemad kevadel või sügisel pärast vihmasadusid. Talvel pakuvad näiteks külmunud joad ja lumised metsad täiesti teistsugust elamust, kuid ligipääs võib olla raskendatud.
- Mida peaks silmas pidama looduses liikudes?
Pea meeles põhimõtet: “Mida jaksad metsa viia, seda jaksad ka tagasi tuua.” Ära jäta endast maha prügi, austa eramaavaldusi ja tee lõket ainult selleks ettenähtud kohtades (RMK lõkkekohad).
Praktilised soovitused edukaks seikluseks
Eesti avastamine omal käel nõuab veidi rohkem ettevalmistust kui valmisreisipaketi ostmine, kuid pakub vastutasuks vabadust ja paindlikkust. Enne teele asumist tasub kindlasti nutitelefoni laadida RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) mobiilirakendus, mis on asendamatu abimees matkaradade ja lõkkekohtade leidmisel. Rakendus näitab täpselt, kus asuvad lähimad telkimisalad, onnid ja vaatamisväärsused, ning aitab vältida eksimist metsaradadel.
Riietuse osas kehtib Eestis vana tõde – pole halba ilma, on vaid vale riietus. Kihiline riietumine on võtmesõna, olenemata aastaajast. Eriti rannikualadel ja karjäärides võib tuul olla petlikult jahe isegi päikesepaistelise ilmaga. Korralikud, sissekantud matkajalatsid on samuti hädavajalikud, sest nii Hinni kanjoni libedatel kallastel kui ka Aidu kiviklibul on stabiilsus oluline.
Lõpetuseks tasub alati jätta oma reisiplaanidesse ruumi spontaansusele. Kõige meeldejäävamad hetked tekivad tihti siis, kui keerad kogemata valele teele ja leiad vana tuuliku varemed või metsalagendiku täis metsmaasikaid. Eestimaa on piisavalt väike, et mitte lootusetult eksida, kuid piisavalt suur, et pakkuda lõputult avastamisrõõmu neile, kes julgevad peateelt kõrvale keerata.
