Eesti on tõeline mereriik, mille rannajoont kaunistavad tuhanded laiud, rahud ja saared. Sageli öeldakse naljatamisi, et Eestil on rohkem saari kui mõnel teisel riigil elanikke, ning kuigi see on liialdus, on fakt see, et meie territoriaalvetes asub üle 2000 saare. Igaüks neist on oma nägu, kandes endas unikaalset ajalugu, looduskeskkonda ja kultuuripärandit. Alates suurtest ja elujõulistest kogukondadest Läänemeres kuni pisikeste, vaid lindudele koduks olevate laidudeni – Eesti saared pakuvad avastamisrõõmu nii loodussõbrale, ajaloohuvilisele kui ka lihtsalt rahu ja vaikuse otsijale. Selles artiklis vaatame lähemalt, kuidas jagunevad Eesti saared suuruse järgi, millised neist on külastamiseks kõige põnevamad ja milliseid saladusi need meretagused maad peidavad.
Kaks hiiglast: Saaremaa ja Hiiumaa
Kui rääkida Eesti saartest, tulevad enamikule esimesena meelde kaks vaieldamatut liidrit – Saaremaa ja Hiiumaa. Need kaks moodustavad lõviosa Eesti saarte kogupindalast ning on koduks valdavale enamikule saartel elavast rahvastikust. Kuid hoolimata oma geograafilisest lähedusest, on need kaks saart iseloomult ja atmosfäärilt vägagi erinevad.
Saaremaa – kadakad, spaad ja ajalugu
Saaremaa on Eesti suurim saar, olles pindalalt lausa nii suur, et seal viibides võib kohati unustada, et asud keset merd. Saaremaa pindala on ligikaudu 2673 ruutkilomeetrit. See on koht, kus ajalugu kohtub tänapäevase mugavusega. Saaremaa pealinn Kuressaare on tuntud oma suurejoonelise piiskopilinnuse poolest, mis on ainus terviklikult säilinud keskaegne kindlusehitis Baltimaades. Lisaks ajaloole on Kuressaare tuntud kui spaapealinn, kus on ühe elaniku kohta ilmselt maailmas kõige rohkem spaakohti.
Looduslikult on Saaremaa väga mitmekesine. Siit leiab kuulsad kadakaväljad, pangaastangud (nagu Panga pank) ja loomulikult Kaali meteoriidikraatri, mis on Euroopas üks silmapaistvamaid geoloogilisi mälestusmärke. Saarlased ise on tuntud oma “ö” tähe häälduse ja kangekaelse, kuid sooja iseloomu poolest.
Hiiumaa – tuletornide ja huumori saar
Suuruselt teine saar, Hiiumaa (u 989 km²), on Saaremaast oluliselt vaiksem ja metsasem. Hiiumaa on tuntud oma paljude tuletornide poolest, millest kuulsaim on Kõpu tuletorn – üks maailma vanimaid järjepidevalt töötanud majakaid. Hiiumaa loodus on veidi metsikum ja rannajoon liigestatum, pakkudes ideaalseid võimalusi matkamiseks ja surfamiseks, eriti Ristna otsas.
Hiidlaste ja saarlaste vaheline nöökamine on legendaarne, kuid hiidlased on eriliselt tuntud oma ainulaadse huumorimeele poolest. Hiiumaal reisides tasub kindlasti külastada ka Sääre tirpi – pikka kruusast maasäärt, mis ulatub kaugele merre ja on üks fotogeenilisemaid kohti Eestis.
Muhu ja Vormsi: sillad ja rannarootsi pärand
Eesti suuruselt kolmas saar on Muhu (u 198 km²). Kuigi paljud sõidavad Muhust lihtsalt läbi teel Saaremaale (kuna saari ühendab Väikese väina tamm), väärib Muhu kindlasti pikemat peatust. Muhu on tuntud oma luksusliku Pädaste mõisa, värviliste rahvariideseelikute ja Koguva küla poolest, mis on üks paremini säilinud sumbkülasid Eestis. Muhu leib ja käsitöö on brändid, mida teatakse üle terve riigi.
Suuruselt neljas saar on Vormsi (u 93 km²), mis asub mandri ja Hiiumaa vahel. Vormsi on ajalooliselt olnud rannarootslaste ala, mida on tunda tänaseni nii kohanimedest (Hullo, Sviby, Saxby) kui ka arhitektuurist. Vormsi üks suurimaid vaatamisväärsusi on Püha Olavi kiriku surnuaed, kus asub maailma suurim rõngasristide kogu. See annab saarele müstilise ja rahuliku aura, mis erineb teistest Eesti saartest tuntavalt.
Eesti saared suuruse järgi: Top 10 edetabel
Sageli tekib küsimus, millised saared järgnevad “suurele nelikule”. Siin on ülevaatlik nimekiri Eesti kümnest suurimast saarest koos nende ligikaudse pindalaga. Tasub märkida, et pindalad võivad erinevates allikates veidi varieeruda sõltuvalt mõõtmismetoodikast ja veetasemest.
- Saaremaa – 2673 km²
- Hiiumaa – 989 km²
- Muhu – 198 km²
- Vormsi – 93 km²
- Kassari – 19,3 km² (sageli loetakse Hiiumaa osaks, kuid geograafiliselt eristatav)
- Naissaar – 18,6 km²
- Kihnu – 16,4 km²
- Väike-Pakri – 12,9 km²
- Suur-Pakri – 11,6 km²
- Ruhnu – 11,4 km²
Huvitava faktina võib välja tuua, et Väike-Pakri on tegelikult pindalalt suurem kui Suur-Pakri. See ajalooline nimeparadoks tuleneb sellest, et Suur-Pakril elas vanasti rohkem inimesi ja seal asusid suuremad külad, mistõttu tundus see “suurem” elanike, mitte ruutkilomeetrite poolest.
Kultuuripärlid: Kihnu ja Ruhnu
Suurus ei ole alati kõige olulisem. Kihnu saar on ülemaailmselt tuntud oma unikaalse kultuuriruumi poolest, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kihnu naised kannavad igapäevaselt rahvarõivaseelikuid ehk körte ning saarel on säilinud vanad kombed, tantsud ja laulud. Kihnu on tuntud ka kui “mootorrattasaar”, sest külgkorviga mootorratas on sealsete naiste peamine transpordivahend.
Ruhnu on aga Eesti kõige eraldatum saar, asudes keset Liivi lahte, lähemal Lätile kui Eestile. Ruhnu on rahu oaas. Seal ei ole asfalti, autosid on vähe ja aeg justkui seisab. Ruhnu puukirik on teadaolevalt vanim säilinud puitehitis Eestis, pärinedes aastast 1644. Ruhnu sobib ideaalselt neile, kes tahavad põgeneda tsivilisatsioonimürast ja nautida laulvaid liivasid Limo rannas.
Põhjaranniku ja Tallinna lähedased saared
Eesti saared ei asu ainult Lääne-Eestis. Ka põhjarannikul on mitmeid põnevaid avastamispaiku. Naissaar on tuntud oma militaarajaloo poolest. Kunagi oli see suletud tsoon, kus valmistati ja hoiustati meremiine. Tänapäeval saab seal sõita kitsarööpmelise raudteega, uurida vanu kindlustusi ja nautida Nargenfestivali kultuurisündmusi, mida veab dirigent Tõnu Kaljuste.
Tallinna külje all asuvad veel Aegna ja Prangli. Prangli on eriline selle poolest, et see on ainus Põhja-Eesti saar, kus on säilinud katkematu asustus läbi sajandite (isegi nõukogude ajal ei küüditatud sealt elanikke täielikult minema). Prangli on säilitanud oma kaluriküla hõngu ja on suurepärane sihtkoht ühepäevaseks reisiks pealinnast.
Praktiline info ja saarte külastamine
Eesti saartele reisimine on tehtud küllaltki mugavaks, kuid nõuab siiski planeerimist. Suursaartele (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu) viivad regulaarsed ja suured parvlaevad, mida opereerib peamiselt TS Laevad. Piletid tasub eriti suvisel tipphooajal ja nädalavahetustel ette osta e-teenindusest, et vältida pikki järjekordi sadamas.
Väiksematele saartele nagu Kihnu, Ruhnu, Vormsi ja Prangli viivad väiksemad reisiparvlaevad (operaatoriks sageli Kihnu Veeteed). Ruhnu saab suvisel ajal lennata ka lennukiga Pärnust või Kuressaarest, mis on kiireim viis selle kauge saareni jõudmiseks.
Üks põnevamaid viise saarte külastamiseks on talvel, kui merejää on piisavalt paks. Siis avatakse ametlikud jääteed. Autoga mööda külmunud merd sõitmine on unustamatu elamus ja unikaalne kogemus kogu Euroopas. Kõige sagedamini avatakse jäätee mandri ja Hiiumaa, Hiiumaa ja Saaremaa ning mandri ja Vormsi vahel, kuid see sõltub täielikult talve karmusest.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused mõningatele kõige sagedamini tekkivatele küsimustele seoses Eesti saartega.
- Mitu saart Eestil täpselt on?
Täpne arv sõltub loendamismetoodikast. Varasemalt räägiti 1500 saarest, kuid kaasaegne kaardistamine ja aerofotod on selle numbri tõstnud märgatavalt kõrgemaks. Maa-ameti andmetel on Eestis 2222 (mõnedel andmetel isegi 2355) meresaart. - Milline on Eesti väikseim asustatud saar?
See tiitel on ajas muutuv, sõltudes püsielanike definitsioonist. Üks väiksemaid püsiasustusega saari on Kesselaid (Muhu ja mandri vahel) või Abruka naabersaar Vahase, kus elab vaid paar inimest. Ametliku püsiasustusega väikesaarte hulka kuuluvad ka näiteks Mohni ja Vilsandi. - Kas kõiki saari tohib külastada?
Enamikke saari tohib külastada, kuid on erandeid. Mõned saared on ranged looduskaitsealad (eriti lindude pesitsusajal), kuhu minek on keelatud (nt teatud laiud Matsalu rahvuspargis). Samuti on mõned väikesaared eramaad, kus tuleb austada omaniku privaatsust. - Mis vahe on laiul ja saarel?
Geograafiliselt ja keeleliselt on “laid” väike, tavaliselt taimestikuga kaetud saar, millel puudub püsiv kõrghaljastus (mets), kuigi Eestis nimetatakse laidudeks ka suuremaid ja metsaseid saari (nt Heinlaid). Üldjoontes on laid väiksem ja noorem moodustis kui saar. - Kus asub Eesti kõige põhjapoolsem saar?
Eesti põhjapoolseim saar on Vaindloo saar, mis asub Soome lahes. Seal asub tuletorn ja piirivalve radaripost.
Loodusturism ja saarte tulevik
Eesti saared ei ole vaid suvituspaigad, vaid olulised ökosüsteemid. Vilsandi saar on näiteks Baltimaade vanima looduskaitseala süda. Sealne linnuriik on erakordselt rikkalik ja just Vilsandit peetakse kohaks, kus sündis Eesti looduskaitse. Saarte külastamisel on oluline järgida “jäljetu matkamise” põhimõtteid, et säilitada see habras ilu ka tulevastele põlvedele.
Tänapäeval liigub saarte turism üha enam elamusturismi ja “aeglase reisimise” suunas. Inimesed ei otsi enam vaid rannapuhkust, vaid tahavad osaleda töötubades, maitsta kohalikku toitu (nagu suitsukala, koduleib või saaremaisest toorainest gurmee) ning kogeda autentset saareelu rütmi. Saartele kerkib üha enam hubaseid kodumajutusi ja butiikhotelle, mis pakuvad privaatsust. Ükskõik millise saare te oma sihtkohaks valite, ootab ees teistsugune ajatsoon ja hingamine, mis laeb akusid paremini kui miski muu.
