Eesti on mereriik, mille rannajoont kaunistavad tuhanded saared ja laiud. Kuigi Saaremaa ja Hiiumaa on kõigile teada-tuntud suvepealinnad, peidab Läänemeri endas sadu väikesaari, mis pakuvad hoopis teistsugust, intiimsemat ja sageli ka metsikumat elamust. Suvi on ideaalne aeg, et võtta ette merereis ja avastada paiku, kus aeg justkui seisaks, kus kohalik kultuur on säilinud ehedal kujul ning kus loodus on oma puutumatus ilus kõige võimsam. Olgu eesmärgiks linnulaulu kuulamine, ajalooliste majakate külastamine või lihtsalt linnakärast põgenemine – Eesti väikesaared pakuvad seda kõike.
Põhja-Eesti pärlid: Tallinna lähisaared
Paljud ei teagi, et eksootilise saarepuhkuse kogemiseks ei pea sõitma teise Eesti otsa. Tallinna vahetus läheduses asuvad kolm eriilmelist saart, mis on suurepärased sihtkohad nii ühepäevaseks väljasõiduks kui ka pikemaks telkimispuhkuseks.
Aegna – lummav looduspark
Tallinna kesklinnast vaid lühikese laevasõidu kaugusel asuv Aegna on tõeline loodusparadiis. See on saar, kus püsiasustus on minimaalne, kuid looduslik mitmekesisus maksimaalne. Aegna on tuntud oma liivarandade, rändrahnude ja tiheda metsa poolest. Saarel asub ka müstiline kivilabürint, mis on arvatavasti rajatud rannarootslaste poolt sajandeid tagasi.
Saarel on hästi tähistatud matkarajad, mis viivad külastaja läbi eriilmeliste maastike – alates soistest metsatukkadest kuni avarate mererandadeni. Kuna Aegna on maastikukaitseala, tuleb seal liikudes järgida kindlaid reegleid, kuid see tagabki saare puhtuse ja rahu.
Naissaar – ajaloo ja kultuuri kants
Naissaar on suuruselt kuues saar Eestis ja peidab endas põnevat, kohati isegi sünget sõjaajalugu. Tsaariajal rajati sinna võimas merekindlus, mille varemed on tänaseni metsade vahel nähtavad. Nõukogude ajal oli saar suletud piiritsoon, kus asus meremiinide tehas.
Tänapäeval on Naissaar aga kultuurisaar. Seal toimuvad suvised Nargenfestivali kontserdid, mida veab eest Tõnu Kaljuste. Külastajatel on võimalik:
- Sõita kitsarööpmelise raudteega, mis on üks saare peamisi atraktsioone.
- Avastada miiniladusid ja suurtükipatareisid (soovitavalt koos giidiga).
- Nautida liivarandu, mis on sageli inimtühjad ja väga puhtad.
Prangli – elav kaluriküla traditsioon
Kui Aegna ja Naissaar on pigem suvitus- ja ajalookeskused, siis Prangli on ainus Põhja-Eesti saar, kus on sajandeid järjepidevalt elatud. See annab saarele erilise aura. Prangli külad on säilitanud oma ajaloolise ilme ja kohalikud räägivad oma murrakut. Prangli on suurepärane koht, kus näha ehedat rannaküla elu, nautida suitsukala ja külastada kohalikku kirikut.
Liivi lahe aarded: Kihnu, Ruhnu ja Manilaid
Lõuna pool, Liivi lahes, asuvad saared, mis on tuntud oma tugeva identiteedi ja UNESCO pärandi poolest. Need on kohad, kus meri on kujundanud inimeste iseloomu ja eluviisi.
Kihnu – UNESCO kultuuripärand
Kihnu saar ei vaja pikka tutvustamist. See on koht, kus naised kannavad igapäevaselt triibuseelikuid ehk körte, sõidavad külgkorviga mootorratastega ja hoiavad elus vanu traditsioone. Kihnu kultuuriruum on kantud UNESCO vaimse pärandi nimekirja.
Kihnus tasub kindlasti külastada Kihnu muuseumi, ronida tuletorni tippu ja lihtsalt kulgeda mööda saare männimetsi. Parim viis saare avastamiseks on rentida jalgratas, sest vahemaad on täpselt parajad, et need rattaga läbida. Suvel toimuvad saarel mitmed simmanid ja peod, mis on avatud ka külalistele.
Ruhnu – kõige eraldatum saar
Ruhnu on Eesti kaugeim saar, asudes keset Liivi lahte, lähemal Lätile kui Eestile. See eraldatus on loonud Ruhnus täiesti unikaalse atmosfääri – siin on aega. Ruhnu on kuulus oma laulvate liivade (Limo rand) ja Eesti vanima puuhoone, 1644. aastal ehitatud puukiriku poolest.
Ruhnu reis tuleb hoolikalt planeerida, sest laeva- ja lennuühendus sõltub ilmast ning kohad täituvad kiiresti. Kuid see vaev on seda väärt – Ruhnu rahu on midagi, mida mandril naljalt ei kohta. Saarel on kaks poodi, kuid sularaha tasub alati kaasa võtta.
Manilaid – väike aga visa
Kihnu “väikevend” Manilaid on üks Euroopa väikseimaid asustatud laide. Siin on püsielanikke vaid käputäis, kuid suvel saar elavneb. Manilaid on tuntud oma kiviste randade, tormiste ilmade ja lammaste poolest. Saare keskpunktiks on tuletorn, nn “Manilaiu nina”. See on ideaalne sihtkoht inimesele, kes otsib täielikku vaikust ja tahab näha, kuidas elatakse laiul, mida tormid sageli üle ujutavad.
Lääne-Eesti looduspärlid
Saaremaa ja Hiiumaa külje all asub mitmeid väiksemaid saari, mis on eelkõige loodushuviliste meelispaigad.
Vilsandi – hüljeste ja lindude kuningriik
Vilsandi on Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar ja Vilsandi rahvuspargi süda. See on koht, kus sündis Baltimaade looduskaitse. Vilsandi on lindude paradiis – siin pesitseb tuhandeid hahku ja teisi merelinde. Samuti on see parim koht hüljeste vaatlemiseks.
Vilsandile pääsemine on omaette seiklus. Sinna saab paadiga Papissaarest, kuid madala veeseisu korral on võimalik saarele matkata ka jalgsi läbi mere (seda tohib teha vaid teadjate juhendamisel või tähistatud rada pidi). Vilsandi maastik on karge, seal on palju kadakaid ja tuult, kuid just see teebki ta lummavaks.
Abruka – salumetsade lummuses
Kui enamik Eesti saari on kaetud männimetsade või kadastikega, siis Abruka eristub oma lopsaka laialehise salumetsa poolest, mis meenutab pigem Kesk-Euroopa metsi. See “Eesti džungel” on looduskaitse all ja pakub varju paljudele haruldastele taimeliikidele.
Abruka on tuntud ka kirjandusliku paigana, olles kirjanik Jüri Tuuliku kodusaar. Saarel on hubane sadam, kämpingud ja mõnusad külavaheteed, kus on hea jalutada. Abruka on suurepärane valik peredele, kes otsivad rahulikku ja turvalist puhkusepaika.
Osmussaar – geoloogiline imedemaa
Osmussaar ehk Odensholm asub Lääne-Eesti rannikust eemal ja on tuntud oma dramaatilise panga ning geoloogiliste harulduste poolest. Saare maastikku ilmestavad bretšarahnud ja omanäolised “krokodillid” (pikaajalise erosiooni tulemusena tekkinud kivimoodustised). Osmussaarel elab püsivalt vaid üks pere, kes tegeleb lambakasvatusega, seega kohtab saarel sadu lambaid ja veiseid, kes hoiavad rannaniidud madalana.
Korduma kippuvad küsimused
Väikesaarte külastamine nõuab veidi rohkem eeltööd kui tavaline autosõit Pärnusse. Siin on vastused peamistele küsimustele, mis reisihuvilistel tekkida võivad.
1. Kas väikesaartele saab minna autoga?
Enamikule väikesaartest (Aegna, Prangli, Ruhnu, Manilaid, Abruka, Vilsandi, Osmussaar) külastajad oma autoga ei pääse või on see rangelt piiratud ja vajab eriluba. Saartel liigutakse jalgsi, jalgrattaga või kohaliku veoautokastis (nn kastiautoturism). Erandiks on suuremad saared nagu Kihnu ja Vormsi, kuhu praamid autosid veavad, kuid ka seal on soovitatav eelistada jalgratast.
2. Kuidas on lood poodide ja toitlustusega?
Suurematel väikesaartel (Kihnu, Ruhnu, Prangli, Vormsi) on aastaringselt avatud poed ja suveperioodil ka kohvikud. Väiksematel saartel (Aegna, Naissaar, Vilsandi, Osmussaar) võib pood puududa või olla avatud ebaregulaarselt. Alati tasub kaasa võtta piisavalt joogivett ja snäkke, eriti kui plaanite matkata.
3. Kas koerad on saartele lubatud?
Üldiselt on koerad lubatud, kuid nad peavad olema praamil ja saarel liikudes rihma otsas. Paljud saared on lambakarjamaad või lindude pesitsusalad ning lahtiselt jooksev koer võib tekitada suurt kahju või häirida kohalikke loomi. Enne reisi uurige konkreetse laevaliini reegleid lemmikloomade transpordi kohta.
4. Millal on parim aeg külastamiseks?
Kõrghooaeg on juulist augustini, mil ilm on soojem ja merevesi ujumiskõlbulik. Kuid saarte tõelist palet näeb sageli kevadel (kui loodus tärkab ja linnud saabuvad) või varasügisel (kui turistide massid on lahkunud). Talvel sõltub ühendus jääoludest ja on sageli ebakindel.
Ettevalmistus ja reisi planeerimine
Õnnestunud saarepuhkuse võti peitub heas ettevalmistuses. Kuna väikesaared on mandrist isoleeritud, ei saa loota, et ununenud eseme saab kiiresti lähimast supermarketist osta. Esimene samm on alati transpordi broneerimine. Populaarsetele saartele nagu Kihnu, Ruhnu ja Prangli müüakse suvised praamipiletid sageli välja nädalaid ette. Veebilehed nagu veeteed.com või tuulelaevad.ee on siinkohal asendamatud abilised.
Teine oluline aspekt on majutus. Kuigi telkimine on paljudel saartel lubatud (RMK platsidel või kokkuleppel maaomanikuga), on mugavust eelistavatel reisijatel mõistlik broneerida turismitalu või kodumajutus varakult. Väikesaarte majutusvõimalused on piiratud mahuga ja suve tipphooajal on “vaba tuba” haruldus. Samuti tasub meeles pidada, et paljudes kohtades on sularaha endiselt kuningas, eriti kui soovite osta kohalikelt suitsukala, käsitööd või tasuda transpordi eest sadamast majutuskohta.
Riietus peaks olema kihiline ja ilmastikukindel. Merel on alati jahedam ja tuulisem kui sisemaal ning ilm võib muutuda minutitega. Korralikud jalanõud on matkamiseks hädavajalikud, eriti kivistel randadel või metsaradadel. Ja muidugi – ärge unustage sääsetõrjevahendit ja päikesekreemi, sest mere ääres hakkab päike paremini peale, kuid tuulevarjus võivad putukad olla üsna agressiivsed. Austades kohalikku elukorraldust ja loodust, pakub Eesti saarte avastamine unustamatuid mälestusi, mida ei leia ühestki teisest maailma paigast.
