Lapse turvalisus autos on iga lapsevanema üks olulisemaid kohustusi ning küsimus sellest, kui kaua peab laps tegelikult turvatoolis istuma, tekitab paljudes segadust. Sageli tundub lapse kasvades, et turvatool on muutunud ebamugavaks või et laps ise soovib juba istuda nagu “suur inimene” otse autoistmel. Siiski rõhutavad liiklusohutuse eksperdid ühest suust, et kiirustamine turvatoolist loobumisega on üks ohtlikumaid vigu, mida lapsevanem saab teha. Selles artiklis selgitame põhjalikult, miks on turvatool vajalik, millised on seadusest tulenevad nõuded ja millal on tegelikult õige aeg liikuda edasi järgmise etapi turvavarustuse juurde.
Mida ütleb seadus ja mida soovitab füüsika?
Eesti liiklusseaduse kohaselt peab alla 135-sentimeetrine laps autos kasutama lapseistet või turvavöökõrgendust. See on aga miinimumnõue, mis on kehtestatud selleks, et lapse keha oleks kokkupõrke korral kaitstud. Eksperdid soovitavad siiski vaadata numbrite taha ja mõista füüsikalisi jõude, mis autot ja selles viibijaid avarii korral mõjutavad. Auto turvavöö on disainitud täiskasvanud inimese kehaehitust silmas pidades. See tähendab, et vöö peab jooksma üle puusade ja õlarihm üle rangluu. Kui laps on liiga lühike, jookseb tavaline turvavöö üle lapse kõhu ja kaela, mis võib õnnetuse korral põhjustada eluohtlikke sisevigastusi.
Turvatooli või -istme peamine ülesanne on tõsta laps kõrgemale, et turvavöö saaks kinnituda õigesse kohta. Seni, kuni laps ei küüni auto istme seljatoeni nii, et tema põlved mugavalt üle istme ääre painduvad, ei ole ta turvavöö kasutamiseks valmis. Kui laps istub otse autoistmel ja tema jalad on sirged, hakkab ta paratamatult istmel ettepoole vajuma, et põlvi painutada. See aga muudab turvavöö asendi lapse kehal ohtlikuks, nihutades selle kõhu peale, mis on avarii korral äärmiselt riskantne.
Selg sõidusuunas reisimise olulisus
Üks kõige sagedasemaid eksiarvamusi on see, et laps peab võimalikult vara hakkama istuma näoga sõidusuunas. Tänapäevased uuringud aga näitavad, et lapse kaelalülid on märgatavalt nõrgemad kui täiskasvanul. Avarii korral paiskub keha inertsist ettepoole, kuid raske pea jääb tahapoole, tekitades kaelale hiiglasliku koormuse. Kui laps istub seljaga sõidusuunas, jaotub see jõud ühtlaselt üle kogu seljatoe, mis kaitseb lapse pead, kaela ja selgroogu.
Eksperdid soovitavad hoida last seljaga sõidusuunas nii kaua kui võimalik, ideaalis vähemalt kuni 4-aastaseks saamiseni. Paljud tänapäevased turvatoolid võimaldavad sellist reisimist kuni lapse 18- või isegi 25-kilogrammiseks saamiseni. See ei ole lihtsalt mugavuse küsimus, vaid tõestatud elupäästev praktika, mis vähendab tõsiste vigastuste ohtu kordades.
Kuidas aru saada, et laps on valmis ilma istmeta sõitma?
Pelgalt lapse vanusest või pikkusest lähtumine ei ole alati piisav. Oluline on vaadata, kuidas laps autos istub. Eksperdid soovitavad jälgida nn viie punkti testi:
- Kas lapse selg on vastu autoistme seljatuge?
- Kas lapse põlved painduvad mugavalt üle istme serva?
- Kas turvavöö alumine osa jookseb üle lapse puusade, mitte üle kõhu?
- Kas turvavöö õlarihm jookseb üle lapse õla keskosa, mitte üle kaela?
- Kas laps suudab sellises asendis püsida kogu sõidu vältel, ilma et ta vajuks küüru või hakkaks vööga mängima?
Kui vastus kasvõi ühele neist küsimustest on “ei”, on laps jätkuvalt turvaistme või vähemalt turvavöökõrgenduse vajaduses. Paljud vanemad teevad vea, eemaldades turvaistme liiga vara, lähtudes lapse soovist tunda end “suurena”. Siinkohal peaks aga lapsevanem olema autoriteet ja selgitama, et turvatool on mõeldud just suureks saamiseks, pakkudes vajalikku tuge.
Turvavöökõrgendused: mida valida?
Kui laps on turvatoolist välja kasvanud, on järgmiseks sammuks turvavöökõrgendus. Siin on aga oluline vahet teha lihtsal istmepadjal ja seljatoega turvatoolil. Eksperdid soovitavad eelistada seljatoega variante, kuna need pakuvad ka külgkokkupõrke kaitset ja hoiavad turvavööd õiges asendis üle lapse õla. Lihtne istmepadi tõstab küll last, kuid see ei paku peatoe tuge ega kaitse last külgsuunaliste löökide eest.
Lisaks on oluline jälgida, et turvavöö suunaja oleks õigesti paigaldatud. Kvaliteetsed turvaistmed on varustatud juhikutega, mis suunavad vöö lapse puusadele, mitte kõhu peale. Odavamad ja ebakvaliteetsed tooted ei pruugi seda funktsiooni alati piisavalt hästi täita, mistõttu on soovitatav valida tunnustatud tootjate tooteid, mis on läbinud ranged turvatestid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas võib kasutada kasutatud turvatooli?
Kasutatud turvatooli tohib osta vaid siis, kui olete 100% kindel selle ajaloos. Kui tool on olnud avariis, ei pruugi selle mikropraod olla silmaga nähtavad, kuid tool on oma kaitseomadused kaotanud. Samuti on igal toolil “aegumistähtaeg” – plastmaterjal muutub aja jooksul hapraks, mistõttu ei tohiks kasutada üle 6-10 aasta vanuseid toole.
Miks ei tohi lapsel olla autos paks jope seljas?
Paks jope tekitab turvavöö ja lapse keha vahele tühimiku. Avarii korral surub vöö jope õhu välja, jättes vöö lapsele liiga lõdvaks. See tähendab, et laps võib kokkupõrkel vööst välja libiseda. Soovitav on jope seljast võtta ja katta laps pealtpoolt tekiga.
Millal võib laps istuda esiistmel?
Seadus lubab lapsel esiistmel istuda, kuid see on statistiliselt ohtlikum kui tagaistmel istumine. Kui laps siiski esiistmel istub, peab turvavöö olema õigesti reguleeritud ja kui autol on eesmine turvapadi, peab see olema kindlasti deaktiveeritud, kui laps istub seljaga sõidusuunas.
Kas tohib kasutada turvavöö suunajat, mis tõmbab vööd allapoole?
Tuleb olla ettevaatlik. Kasutage vaid neid tarvikuid, mis on tootja poolt heaks kiidetud ja testitud. Isetehtud või universaalsed lisandid võivad muuta vöö funktsionaalsust ettearvamatul viisil ja olla ohtlikud.
Lapse ohutuse tagamine igapäevastes sõitudes
Kokkuvõttes võib öelda, et turvatool on lapse autoelus üks kõige kriitilisemaid elemente, mille puhul ei tohiks teha kompromisse mugavuse või kiirustamise nimel. Teadlik lapsevanem mõistab, et iga täiendav sentimeeter ja iga lisakuu turvatoolis on investeering lapse tulevikku. Oluline on luua autos harjumus, kus turvavöö kinnitamine ja õige asend on sama loomulik tegevus nagu auto käivitamine. Kui laps tunneb end turvatoolis ebamugavalt, tasub otsida mudeleid, mis pakuvad rohkem ruumi jalgadele või paremat ventilatsiooni, mitte aga loobuda istmest üldse. Turvalisus teedel algab meist endist ning meie valikutest, mis puudutavad kõige nõrgemate liiklejate – meie laste – kaitsmist.
