Viimastel aastatel on elektriarved muutunud paljudele majapidamistele üheks suurimaks igakuiseks kuluallikaks, tekitades ebakindlust ja vajadust oma tarbimisharjumused ümber vaadata. Kui varem oli elekter stabiilse hinnaga hüve, mille peale igapäevaselt mõtlema ei pidanud, siis tänane reaalsus nõuab tarbijalt teadlikkust ja planeerimist. Börsihinnaga elektripaketi valimine võib olla kahe teraga mõõk: see pakub võimalust märkimisväärseks säästuks perioodidel, mil hinnad on madalad, kuid võib tuua kaasa ka ebameeldivaid üllatusi tipptundidel. Siiski näitab statistika, et pikas perspektiivis on börsipaketiga tarbijad sageli võitnud, eeldusel, et nad on valmis oma tarbimist vähesel määral juhtima. Rahalise võidu võti peitub oskuses jälgida turu kõikumisi ja ajastada oma suure energiakuluga tegevused just nendele hetkedele, mil elekter on kõige soodsam või suisa tasuta.
Kuidas kujuneb elektri börsihind?
Et mõista, millal on elekter odav ja millal kallis, tuleb esmalt aru saada, mis seda hinda mõjutab. Eestis ja meie naaberriikides kauaetakse elektriga Nord Pooli elektribörsil. Tegemist on avatud turuga, kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorras iga tunni jaoks eraldi. See tähendab, et ööpäevas on 24 erinevat elektrihinda.
Hinda mõjutavad mitmed fundamentaalsed tegurid:
- Ilmastikutingimused: Kuna suur osa energiast toodetakse tänapäeval taastuvallikatest (tuul, päike, vesi), on ilmavaatlusel suur roll. Tugev tuul ja päikesepaisteline ilm toovad turule palju odavat energiat, surudes hinna alla. Vaikne ja pilvine ilm seevastu sunnib käivitama kallimaid fossiilkütustel töötavaid jaamu.
- CO2 kvoodi hind: Fossiilsete kütuste (nagu põlevkivi või gaas) kasutamine nõuab saastekvootide ostmist. Kui kvoodi hind tõuseb, kallineb ka nendest allikatest toodetud elekter.
- Elektrijaamade hooldused: Kui suured tootmisüksused või ülekandekaablid (nt EstLink kaablid Soome ja Eesti vahel) on remondis, väheneb pakkumine ja hind võib tõusta.
- Tarbimismustrid: Inimeste elurütm dikteerib nõudlust. Hommikuti, kui inimesed ärkavad ja tööstused käivituvad, ning õhtuti, kui tullakse töölt koju, on nõudlus ja seega ka hinnad kõige kõrgemad.
Oluline on teada, et järgmise päeva elektrihinnad avaldatakse tavaliselt jooksva päeva pärastlõunal kella 13.00 ja 14.00 vahel. See annab tarbijale võimaluse oma homset päeva planeerida.
Tööriistad hinna jälgimiseks
Kõige lihtsam viis säästmiseks on omada reaalajas ülevaadet hindadest. Õnneks on selleks loodud mitmeid mugavaid lahendusi, mis teevad info kättesaadavaks otse nutitelefonis või arvutis. Ilma nende tööriistadeta on börsipaketiga säästmine n-ö pimedas kobamine.
Peamised kanalid, mida tasub jälgida:
- Eleringi veebileht ja äpp: Eesti põhivõrguettevõte Elering pakub ametlikku infot Nord Pooli hindade kohta Eesti hinnapiirkonnas. Nende andmed on kõige usaldusväärsemad.
- Elektrimüüjate mobiilirakendused: Enamik suuremaid elektrimüüjaid (nagu Eesti Energia, Alexela, 220 Energia jt) pakuvad oma klientidele äppe, kus on näha homne börsihind tunni kaupa. Sageli on seal võimalik seadistada ka teavitusi, kui hind ületab teatud piiri.
- Sõltumatud veebilehed: On olemas mitmeid portaale (nt elektrihind.ee), mis kuvavad graafikuid ja võrdlusi visuaalselt lihtsalt haarataval kujul.
Jälgimisel pöörake tähelepanu sellele, kas kuvatav hind sisaldab käibemaksu või mitte. Börsiandmed on sageli ilma käibemaksuta, kuid lõpptarbija maksab arvel hinna koos riiklike maksudega.
Nutikas tarbimise ajastamine: suurimad säästukohad
Teadlikkus on esimene samm, kuid reaalne rahaline võit tuleb tegevusest ehk tarbimise nihutamisest. Ei ole mõistlik keelata endale elektrivalgust või kohvikeetmist, kuna need on väikesed tarbijad. Fookus tuleb suunata seadmetele, mis tarbivad suurema osa majapidamise energiast.
Küte ja soojusenergia
Eesti kliimas moodustab kütmine ja vee soojendamine sageli üle poole elektriarvest. Kui teie kodus on elektriküte või soojuspump, on siin peidus suurim säästupotentsiaal. Soojuspumpade omanikud saavad kasutada ära maja soojusinertsi. See tähendab, et kütate elamise soojaks odavatel öötundidel või varahommikul ning lülitate kütte välja või miinimumi peale tipptunni ajaks (tavaliselt 07:00–10:00 ja 17:00–21:00). Põrandaküte betoonis salvestab soojust väga hästi ja hoiab ruumi soojana mitu tundi pärast kütte väljalülitamist.
Soe vesi ja elektriboilerid
Elektriboiler on üks suurimaid “vaikseid” elektriröövleid. Vana kooli lähenemine, kus boiler hoiab vett 24/7 kuumana, on börsipaketiga äärmiselt ebaefektiivne. Lihtne ja odav taimer (taimakell) vahelülina võimaldab seadistada boileri tööle ainult öösel kella 00:00 ja 06:00 vahel. Sellest piisab tavaliselt keskmise pere ööpäevaseks sooja vee vajaduseks, kuid elektri hind võib sel ajal olla kordades madalam kui päeval.
Pesumasinad ja nõudepesumasinad
Kaasaegsetel kodumasinatel on peaaegu alati olemas viitstardi funktsioon (delay start). Selle asemel, et panna pesumasin tööle kohe pärast töölt kojujõudmist – mis on tavaliselt kõige kallim aeg –, seadistage masin alustama tööd öösel või varahommikul. Lisaks elektrihinnale on öösel sageli soodsam ka võrgutasu (sõltuvalt teie võrgupaketist), mis annab topeltvõidu.
Automaatika ja nutikodu lahendused
Inimlik faktor on säästmise juures kõige nõrgem lüli – me unustame asju sisse või välja lülitada või ei viitsi pidevalt äppi jälgida. Siin tuleb appi koduautomaatika. Ei ole vaja keerulist “targa maja” süsteemi; piisab ka lihtsatest nutipistikutest.
Nutipistikud ühendatakse Wi-Fi võrku ja need suudavad juhtida rumalaid seadmeid (nagu vanemad radiaatorid või boilerid) vastavalt börsihinnale. On olemas spetsiaalsed tarkvarad ja äpid, mis jälgivad Nord Pooli hinda ja lülitavad pistiku sisse ainult siis, kui hind on alla teie määratud piiri (näiteks alla 10 sendi/kWh). See eemaldab vajaduse igapäevase käsitsi juhtimise järele.
Elektriautode laadimine
Elektriauto omanikele on börsihinna jälgimine praktiliselt kohustuslik. Auto aku mahutavus on võrreldes teiste kodumasinatega hiiglaslik. Laadides autot tipptunni ajal, võib “paagitäis” maksta samapalju kui bensiiniautol. Laadides aga öösel või tuulistel nädalavahetustel, mil hind on nullilähedane või isegi negatiivne, on sõidukulu peaaegu olematu. Paljudel elektriautode laadijatel on sisseehitatud tarkvara, mis oskab laadimist ajastada automaatselt kõige odavamatele tundidele.
Korduma kippuvad küsimused
Millal on elekter kõige odavam ja millal kõige kallim?
Üldreeglina on elekter kõige odavam öösiti kella 00:00 ja 06:00 vahel ning nädalavahetustel, mil tööstuslik tarbimine on madalam. Kõige kallimad ajad on tööpäevade hommikud (07:00–10:00) ja õhtud (17:00–20:00), kui inimesed on kodus ja tarbimine on laes.
Mis on negatiivne elektrihind ja kuidas see võimalik on?
Negatiivne elektrihind tekib siis, kui tootmist on rohkem kui tarbimist – näiteks väga tuulise ja päikesepaistelise ilmaga. Elektrijaamu ei saa alati kiiresti seisma panna ja taastuvenergiat tuleb palju peale. Sellisel juhul maksab tootja peale, et energiast lahti saada. Tarbijale tähendab see, et elektrienergia hind on miinuses, kuid lõpparvele lisanduvad siiski võrgutasud ja maksud, seega päris “raha peale” tavaliselt ei saa, kuid kulu on olematu.
Kas börsipakett on alati soodsam kui fikseeritud pakett?
Ei ole alati. Börsipakett on soodsam pikas perspektiivis ja neile, kes saavad oma tarbimist ajastada. Kui te tarbite elektrit jäigalt ainult tipptundidel ja ei saa seda muuta, võib fikseeritud pakett pakkuda kindlustunnet ja stabiilsemat, kuigi potentsiaalselt veidi kõrgemat keskmist hinda. Kriisiolukordades võib börsihind tõusta väga kõrgele.
Kui palju ma reaalselt säästa saan?
Aktiivse tarbimise juhtimisega on võimalik elektriarvet vähendada 10–30%. Kui lisada siia elektriauto nutikas laadimine, võib protsentuaalne sääst olla veelgi suurem. Sääst sõltub sellest, kui suur on teie paindlike seadmete (küte, boiler) osakaal üldtarbimisest.
Tulevikutrendid ja taastuvenergia mõju hindadele
Elektriturg on suures muutumises ja tuleviku hinnaarengud on tihedalt seotud rohepöördega. Mida rohkem lisandub võrku taastuvenergiat (tuulepargid, päikesepaneelid), seda volatiilsemaks muutuvad hinnad. See tähendab, et tulevikus näeme üha sagedamini päevi, kus elekter on keskpäeval väga odav tänu päikeseenergiale, ja perioode, kus tuulevaikne ilm viib hinna üles.
Tuleviku tarbija ei ole enam passiivne maksja, vaid aktiivne turuosaline. Järjest enam levivad kodused akupangad ja salvestuslahendused, mis võimaldavad odavat elektrit “purki panna” ja kasutada seda kallimatel hetkedel. Samuti muutuvad targad võrgud võimekamaks, suheldes kodumasinatega ilma inimese sekkumiseta. Seega, harjumus jälgida hindu ja kohandada tarbimist ei ole mitte ainult ajutine säästunipp, vaid ettevalmistus uueks energiakorraks, kus paindlikkus on kõige väärtuslikum valuuta.
