Joonistamine on üks loomulikumaid ja kättesaadavamaid viise eneseväljenduseks, kuid paljud meist on selle tegevuse täiskasvanuikka jõudes unarusse jätnud. Sageli peatab meid hirm ebaõnnestumise ees või ekslik arvamus, et kunstianne on midagi, mis on kas kaasasündinud või puudub täielikult. Tegelikkuses on joonistamine õpitav oskus nagu autojuhtimine või võõrkeele omandamine – see nõuab vaid praktikat, kannatlikkust ja õigeid töövõtteid. Kui tunned sisemist soovi paberile midagi luua, kuid ei tea, millest alustada, siis oled õiges kohas. Järgnevad nõuanded ja harjutused on loodud spetsiaalselt selleks, et aidata sul üle saada algsest ebakindlusest ning avada uks visuaalse maailma rikkustesse.
Õige häälestus ja hirmude ületamine
Enne pliiatsi haaramist on oluline tegeleda oma mõttemaailmaga. Suurim takistus algaja kunstniku teel ei ole mitte käelise osavuse puudumine, vaid sisemine kriitik, kes ütleb, et tulemus peab olema koheselt täiuslik. Perfektsionism on loovuse suurim vaenlane.
Loovuse arendamiseks tuleb võtta omaks mõtteviis, et iga joonistus on eksperiment, mitte eksam. Luba endal teha vigu, sest just vigadest õpime me kompositsiooni ja proportsioone kõige paremini tundma. Algajale on kasulik suhtuda oma esimestesse visandivihikutesse kui “mustanditesse”, mida ei pea kellelegi näitama. See vabastab pingest ja laseb käel vabamalt liikuda. Pea meeles, et isegi maailmakuulsad kunstnikud on alustanud kriipsujukudest ja ebakindlatest joontest.
Algaja stardikomplekt: vähem on rohkem
Üks levinud viga on see, et algajad tormavad kunstipoodi ja ostavad kokku kalleid värve, markerid ja molberteid, arvates, et vahendid teevad meistri. Tegelikult on alustamiseks vaja väga vähe. Liiga palju valikuid võib hoopis segadust tekitada.
Alustamiseks piisab järgmistest vahenditest:
- Harilikud pliiatsid: Soeta endale vähemalt kaks pliiatsit – üks kõvem (nt HB) visandamiseks ja peenemate joonte tegemiseks ning üks pehmem (nt 2B või 4B) varjutamiseks ja tumedamate pindade loomiseks.
- Paber või visandiplokk: Vali paber, mis ei ole liiga libe ega liiga kare. A4 või A5 suuruses spiraalköitega visandiplokk on ideaalne, sest seda on mugav kaasas kanda.
- Kustukumm ja teritaja: Tavaline valge plastikkustukumm on parim, kuna see ei määri paberit. Teritaja peaks olema kvaliteetne, et see ei lõhuks pliiatsi südamikku.
Käe ja silma koostöö treenimine
Joonistamine on suuresti nägemise kunst. Me arvame sageli, et teame, milline näeb välja silm või puu, ja joonistame oma ajust sümbolit, mitte seda, mida tegelikult näeme. Loovuse ja oskuste arendamiseks on vaja õppida vaatama objekte kui joonte, kujundite ja varjude kogumit.
Pimekontuuri harjutus
See on üks klassikalisemaid ja tõhusamaid harjutusi algajatele. Vali mingi objekt (näiteks oma vasak käsi, kui oled paremakäeline) ja aseta pliiats paberile. Nüüd hakka joonistama käe kontuure, ilma et vaataksid kordagi paberile. Sinu silmad peaksid liikuma millimeetri haaval mööda objekti serva ja käsi peaks sünkroonselt järgima silma liikumist paberil. Tulemus näeb tõenäoliselt välja naljakas ja moonutatud, kuid harjutuse eesmärk ei ole ilus pilt, vaid aju treenimine, et ühendada nägemine ja käeline tegevus.
Tagurpidi joonistamine
Võta mõni lihtne joonistus või foto, pööra see tagurpidi ja proovi seda kopeerida. Kuna pilt on tagurpidi, ei suuda sinu aju enam tuvastada tuttavaid sümboleid (nagu “nina” või “tool”), vaid näeb abstraktsed jooni ja nurki. See sunnib sind joonistama seda, mida sa päriselt näed, mitte seda, mida sa arvad nägevat.
Mida joonistada, kui ideid napib?
Tühja lehe hirm tekib sageli siis, kui me ei tea, mida joonistada. Siin on mõned konkreetsed ideed ja teemad, mis aitavad arendada erinevaid oskusi ja stimuleerida loovust.
Geomeetrilised vormid ja nende varjutamine
Kõik keerulised objektid siin maailmas koosnevad lihtsatest geomeetrilistest vormidest: kera, kuup, silinder ja koonus. Harjuta nende joonistamist erinevate nurkade alt. Kui oled vormi paika saanud, katseta valgusallika lisamisega. Määra, kust tuleb valgus, ja lisa vastavalt sellele varjud. See õpetab sulle ruumilisust ehk 3D-efekti loomist tasapinnalisele paberile.
Igapäevased esemed
Vaata oma toas ringi. Kohvitass, toataim, prillid laual või saapad esikus – need on suurepärased modellikandidaadid. Elutute esemete eelis on see, et need püsivad paigal. Püüa tabada nende proportsioone. Küsi endalt: “Kui lai on tass võrreldes tema kõrgusega?” Mõõda pliiatsiga distantsilt ja kanna need suhted paberile.
Looduslikud tekstuurid
Loovuse arendamiseks on suurepärane harjutus tekstuuride joonistamine. Proovi edasi anda puidukoore karedust, kassi karvkatet või veepisarate läiget. See sunnib sind leiutama uusi viise, kuidas pliiatsit kasutada – kas teha täppe, kriipse, ringe või hõõruda grafiiti laiali.
Loovharjutused kastist välja mõtlemiseks
Lisaks tehnilistele oskustele on vaja arendada ka fantaasiat. Järgmised harjutused on mõeldud just selleks, et vabastada sinu sisemine looja reeglitest ja piirangutest.
1. Juhuslikud plekid ja kritseldused:
Tee paberile silmad kinni suvaline kritseldus või vala sinna veidi akvarellvärvi/kohvi, et tekiks plekk. Nüüd vaata seda kujundit ja proovi leida sealt mingi pilt. Kas see meenutab nägu, looma või maastikku? Joonista detailid juurde, et tuua see kujutis esile. See harjutus, mida nimetatakse ka pareidooliaks, on suurepärane kujutlusvõime treenija.
2. Ühe joone joonistus:
Proovi joonistada objekti nii, et sa ei tõsta pliiatsit kordagi paberilt enne, kui pilt on valmis. See sunnib sind tegema kiireid otsuseid ja leppima ebatäiuslikkusega, andes tulemuseks väga voolava ja kunstipärase stiili.
3. Piiratud ajaga visandid:
Sea endale taimer. Anna endale aega näiteks 30 sekundit, 1 minut ja 5 minutit sama objekti joonistamiseks. 30-sekundiline visand sunnib sind haarama vaid kõige olulisemat – objekti olemust ja liikumist, samas kui pikem aeg võimaldab süveneda detailidesse. See õpetab prioritiseerimist.
Korduma kippuvad küsimused
Algajatel tekib joonistamise teekonnal sageli sarnaseid küsimusi. Siin on vastused levinumatele murekohtadele, mis aitavad hoida motivatsiooni ja selgust.
Kas ma pean oskama joonistada fotorealistlikult, et olla hea kunstnik?
Ei, kindlasti mitte. Fotorealism on vaid üks paljudest stiilidest. Paljud kuulsad kunstnikud (nt Picasso või Matisse) ei taotlenud fotorealismi, vaid soovisid edasi anda emotsiooni, vormi või värvi. Oluline on leida oma käekiri ja väljendusviis. Mõnikord on lihtne ja stiliseeritud joonistus palju mõjusam kui täpne koopia fotost.
Kui tihti ma peaksin harjutama?
Järjepidevus on olulisem kui intensiivsus. Parem on joonistada iga päev 10–15 minutit kui kord kuus neli tundi järjest. Igapäevane praktika hoiab käe soojana ja aitab ajul kiiremini uusi seoseid luua. Hoia visandiplokki nähtaval kohal, et sul tekiks harjumus see kätte võtta.
Kas ma peaksin alustama digitaalse joonistamise või paberiga?
Kuigi digitaalne kunst on väga populaarne ja mugav (nt “undo” nupp), on soovitatav alustada traditsiooniliste vahenditega nagu pliiats ja paber. Paberil joonistamine annab parema tunnetuse käe surve ja joone tugevuse vahel. Samuti sunnib see sind vigu aktsepteerima või loovalt lahendama, kuna kõike ei saa ühe nupuvajutusega olematuks teha. Kui baasoskused on omandatud, on üleminek digitaalsele meediumile palju sujuvam.
Mida teha, kui ma vihkan kõike, mida ma joonistan?
See on täiesti normaalne faas, mida nimetatakse “maitse ja oskuste lõheks”. Sinu kunstiline maitse on arenenud kiiremini kui sinu käelised oskused, mistõttu näed oma töödes vigu. See on märk heast maitsest, mitte ande puudumisest. Ainus viis sellest üle saada on jätkata joonistamist (“toota rämpsu”), kuni oskused järele jõuavad. Ära viska oma vanu töid minna – vaata neid kuu aega hiljem ja sa näed kindlasti arengut.
Sinu unikaalse stiili kujunemine läbi praktika
Joonistamisoskuse arendamine on maraton, mitte sprint. Alguses on täiesti loomulik kopeerida teisi kunstnikke, et õppida erinevaid tehnikaid ja lahendusi. Aja jooksul, kombineerides erinevaid mõjutusi ja oma isiklikke eelistusi, hakkab välja kujunema sinu unikaalne stiil. Ära karda eksperimenteerida erinevate vahenditega – proovi sütt, tinti, pastelle või värvilisi pliiatseid. Iga uus vahend võib avada uue ukse sinu loovuses.
Kõige olulisem on nautida protsessi ennast. Joonistamine on meditatiivne tegevus, mis aitab maandada stressi ja märgata maailma ilu pisidetailides. Kui sa suudad tunda rõõmu pliiatsi libisemisest paberil ja uute vormide loomisest, oled sa juba saavutanud oma eesmärgi. Loovus ei ole sihtpunkt, kuhu jõuda, vaid viis, kuidas me maailma kogeme ja tõlgendame. Võta oma pliiats ja alusta täna – sinu paber ootab.
