Sattumine olukorda, kus kohtutäitur on algatanud võlgnevuse sissenõudmise, võib olla emotsionaalselt kurnav ja tekitada palju ebakindlust tuleviku suhtes. Esimene hirm on enamasti seotud küsimusega, kas arvele laekuvast palgast piisab veel igapäevasteks elamiskuludeks, toiduks ja üüri maksmiseks. Õnneks on Eesti õigusruum kehtestanud ranged piirangud, mis takistavad kohtutäituril kogu sissetulekut arestimast. Seaduse eesmärk on tagada võlgnikule ja tema perekonnale väärikas äraelamine, mistõttu on kindlaks määratud nii-öelda puutumatu miinimum, mida arestida ei tohi. Käesolevas põhjalikus ülevaates selgitame, kuidas arvutatakse arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa, millised on praegused piirmäärad ja mida peab võlgnik teadma, et kaitsta oma õigusi täitemenetluse käigus.
Mis on sissetuleku arestimise õiguslik alus?
Täitemenetluse seadustik on dokument, mis määrab täpselt ära, kui suurt osa inimese sissetulekust võib kohtutäitur kinni pidada. Arestimise peamine eesmärk on sundida võlgnikku oma kohustusi täitma, kuid samas ei tohi menetlus viia inimese toimetulekuraskustesse või muuta teda abivajajaks, kes sõltub täielikult sotsiaalabist. Seadusandja on püüdnud leida tasakaalu võlausaldaja õigustatud huvi – saada oma raha tagasi – ja võlgniku põhiõiguse vahel elada inimväärset elu.
Oluline on mõista, et arestimisele ei kuulu mitte kogu summa, vaid üksnes see osa, mis ületab seaduses sätestatud mittearestitavat miinimumi. Kui sissetulek on alla selle piiri, siis kohtutäitur arestimist teostada ei saa. Kui sissetulek ületab piirmäära, siis on täituril õigus kinni pidada teatud protsent ületavast osast, kuid see ei tähenda automaatselt kogu ülejäägi võtmist.
Mittearestitav miinimum ja selle arvutamine
Mittearestitav miinimum ehk summa, mis peab võlgnikule igal juhul kätte jääma, on seotud kehtiva töötasu alammääraga. Alates 2024. aastast on täistööajaga töötamise korral alampalk 820 eurot. See on oluline baasnäitaja, millest lähtutakse arestimisele mittekuuluva osa arvestamisel.
Põhireegel on järgmine: võlgniku sissetulekust, mis ei ületa töötasu alammäära, ei tohi kohtutäitur üldjuhul midagi arestida. Kui aga võlgnikul on ülalpeetavaid, tõuseb see mittearestitav miinimum vastavalt seadusele. Ülalpeetavaks loetakse isikut, kellele võlgnik on seaduse kohaselt kohustatud elatist maksma või kes on võlgniku ülalpidamisel ja kellel endal sissetulek puudub või on see väga väike.
Ülalpeetavate roll arvestuses
Kui võlgnikul on ülalpeetav, suureneb mittearestitav miinimum ühe kolmandiku võrra töötasu alammäärast iga ülalpeetava kohta. See on märkimisväärne leevendus, sest mida suurem on pere, seda suurem summa peab inimesele kätte jääma. Oluline on siiski teada, et ülalpeetavate olemasolu tuleb kohtutäiturile tõendada. Kohtutäitur ei näe automaatselt, kes kuulub võlgniku leibkonda, seega peab võlgnik ise esitama avalduse ja vajalikud dokumendid, et mittearestitavat miinimumi tõsta.
Kuidas toimub kinnipidamine sissetuleku ületamisel?
Kui võlgniku sissetulek ületab mittearestitavat miinimumi, rakendub astmeline arestimine. See tähendab, et täitur ei võta tervet ületavat summat, vaid rakendab protsenti vastavalt sissetuleku suurusele:
- Kuni ühe töötasu alammäära ulatuses sissetulekust ei tohi arestida midagi, välja arvatud juhul, kui tegemist on elatisvõlaga.
- Üle töötasu alammäära jäävast summast võib täitur kinni pidada teatud protsendi, mida reguleerib täitemenetluse seadustik.
- Elatise võlgnevuse puhul on reeglid rangemad. Siin on seadusandja seadnud prioriteediks lapse huvid, mistõttu võib kohtutäitur arestida suurema osa sissetulekust, kui see on vajalik elatise nõude rahuldamiseks.
Tähtis on rõhutada, et pangakontole laekuvate summade puhul peab võlgnik ise jälgima, kas pank ja kohtutäitur on õigesti arvestanud sissetuleku liiki. Mõningad sissetulekud, nagu näiteks teatud riiklikud toetused või stipendiumid, on seadusega määratletud kui mittearestitavad. Kui täitur arestib kontot, kus asuvad sellised rahalised vahendid, on tegemist menetlusveaga, mida saab parandada kohtutäiturile vastava avalduse esitamisega.
Mida teha, kui kohtutäitur on arestinud rohkem kui lubatud?
Inimesed teevad vigu ja ka kohtutäiturid pole erandid. Kui olete veendunud, et teile on jäetud vähem raha, kui seadus ette näeb, on teil õigus tegutseda. Esimene samm on alati suhtlus kohtutäituriga. Tihti piisab selgitusest ja vajalike dokumentide esitamisest, et täitur saaks arestiotsust korrigeerida.
Sammud olukorra lahendamiseks:
- Kontrollige oma pangakonto väljavõtet ja veenduge, milline summa on täpselt kinni peetud.
- Võtke ühendust kohtutäituri bürooga. Kirjalik suhtlus on eelistatud, kuna see jääb tõendiks.
- Kui tegemist on ülalpeetavatega, esitage nende kohta tõendid (sünnitunnistused, elukohateated jms).
- Kui kohtutäitur keeldub olukorda parandamast, on teil õigus esitada kaebus kohtule. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebused vaatab läbi maakohus, kelle tööpiirkonnas kohtutäitur tegutseb.
Oluline on tegutseda kiiresti. Täitemenetluses on teatud tähtajad kaebuste esitamiseks ja mida kauem viivitate, seda raskemaks võib hiljem raha tagasi saamine või aresti tühistamine osutuda.
Korduma kippuvad küsimused
Kas elatisvõla puhul kehtivad teistsugused reeglid?
Jah, elatisvõlg on täitemenetluses eristaatuses. Lapse õigus elatisabile on seatud kõrgemale kui võlgniku õigus miinimumsissetulekule. See tähendab, et elatise sissenõudmisel võib kohtutäitur arestida märksa suurema osa sissetulekust, jättes võlgnikule kätte väiksema summa kui tavalise võla puhul.
Kuidas arvutada mittearestitavat miinimumi, kui töötan osalise tööajaga?
Mittearestitav miinimum ei sõltu otseselt töötundidest, vaid konkreetsest sissetuleku summast. Seadus lähtub üldisest töötasu alammäärast. Kui teenite vähem kui alampalk, on kogu teie sissetulek kaitstud (v.a erijuhtumid nagu elatisvõlg). Kui teenite üle alampalga, rakenduvad arestimisprotsendid ületavale osale.
Kas pangakonto arestimine ja palga arestimine on sama asi?
Need on kaks erinevat menetlusliiki. Palga arestimine toimub otse tööandja juures (täitur saadab korralduse tööandjale), pangakonto arestimine aga tähendab, et täitur on seadnud keelu pangakontole. Parim on teavitada kohtutäiturit, milline konto on teie peamine palgakonto, et täitur saaks rakendada seadusega nõutud piiranguid just sellel kontol.
Mida teha, kui saan lisaks palgale ka riiklikku toetust?
Riiklikud peretoetused ja paljud sotsiaaltoetused on seaduse järgi arestimisele mittekuuluvad. Küll aga peab pank või täitur teadma, et tegemist on just nende summadega. Soovitame hoida kontol piisavalt selgust ja vajadusel esitada kohtutäiturile väljavõte, mis tõendab raha laekumise allikat, et täitur ei arestiks kogemata sotsiaaltoetusi.
Täitemenetluse läbipaistvus ja võlgniku kohustused
Ükski võlgnik ei tohiks jääda oma murega üksi. Täitemenetlus on küll sundmeetod, kuid sellel on kindlad raamid, mida kohtutäitur peab austama. Oluline on mõista, et mida avatumalt te kohtutäituriga suhtlete, seda lihtsam on menetlust läbi viia. Võlgniku kohustus on teavitada täiturit oma tegelikust majanduslikust olukorrast, sealhulgas kõigist ülalpeetavatest, lisakuludest eluasemele või muudest asjaoludest, mis mõjutavad toimetulekut.
Samuti on soovitatav võlgnikul endal hoida silm peal oma kohustuste suurusel. Kohtutäituri portaalis on võimalik näha täpset infot oma võlgnevuste, arestide ja täitetoimingute kohta. Mida rohkem on võlgnik kursis oma õigustega, seda vähem tekib olukordi, kus vajalikke elatusvahendeid ebaseaduslikult kinni peetakse. Seaduse tundmine on võlgniku parim kaitse ning võimaldab keerulisest olukorrast väärikamalt väljuda.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et kohtutäitur ei ole teie vaenlane, vaid isik, kellel on seadusega pandud kohustus võlgnevus sisse nõuda. Tema ülesanne on küll võlausaldaja huvide eest seista, kuid samas peab ta järgima seadust, mis kaitseb võlgniku miinimumsissetulekut. Kui te aga tunnete, et õiglustunne on riivatud või täitur teeb vigu, ärge kartke nõu küsida juristilt või pöörduda otse kohtutäiturite koja poole, kes selgitab vajadusel menetlusreegleid ja aitab vaidlusi lahendada.
