Paljud inimesed on kogenud seda ebameeldivat ja kohati väljakannatamatut tunnet: hommikul voodist tõustes ning esimest sammu tehes lööb kanda terav valu, justkui oleks sinna nael sisse löödud. Pärast mõningast kõndimist valu leeveneb, kuid naaseb päeva jooksul pärast pikemat istumist või intensiivset seismist uuesti. See on klassikaline stsenaarium, mis viitab probleemile, mida rahvakeeli tuntakse kui kukekannust, kuid meditsiiniliselt on olukord sageli seotud plantaarfastsiidi ehk tallakile põletikuga. Füsioterapeudina näen seda probleemi oma kabinetis äärmiselt sageli ning hea uudis on see, et enamikul juhtudel on see ravitav ilma kirurgilise sekkumiseta, nõudes vaid järjepidevust, õigeid jalatseid ja spetsiifilisi harjutusi.
Mis on tegelikult kukekannus ja miks see tekib?
Segadus terminitega on selle diagnoosi puhul tavaline. Rangelt võttes on kukekannus (calcaneal spur) luuline ogajätke, mis tekib kannaluu alla. See on organismi reaktsioon pikaajalisele ülekoormusele ja pingele – keha üritab tugevdada kohta, kuhu kinnitub tallakile, ladestades sinna kaltsiumi. Kuid üllataval kombel ei põhjusta valu tavaliselt mitte see luuline nukk ise, vaid seda ümbritsevate pehmete kudede, eriti tallaaluse sidekirme ehk plantaarfastsia põletik ja mikrebendid.
Plantaarfastsia on paks ja tugev sidekoeline riba, mis ühendab kannaluud varvastega ning toetab jala pikiwõlvi. Kui see sidekude on pideva pinge all, tekivad selle kinnituskohas kannaluu juures mikroskoopilised rebendid. Öösel magades, kui jalg on lõdvas asendis, üritab keha neid rebendeid parandada. Hommikul esimesi samme tehes venitatakse aga paranenud kude järsult uuesti välja, mis põhjustabki seda iseloomulikku “stardivalu”.
Peamised riskitegurid
Kukekannus ja plantaarfastsiit ei teki üleöö. Tavaliselt on selle taga pikaajaline protsess ja mitme teguri koosmõju:
- Jalatsid: Liiga lameda tallaga jalanõud (näiteks tennised või plätud), mis ei toesta jalavõlvi, või liiga kulunud spordijalanõud on sagedased süüdlased.
- Jala ehitus: Nii lampjalgsus (madal võlv) kui ka liiga kõrge jalavõlv võivad muuta koormuse jaotust tallal ja tekitada lisapinget.
- Ülekaal: Iga lisakilo suurendab survet jalataldadele, eriti just kannapiirkonnale, kus löögijõud on kõndimisel kõige suurem.
- Pinges säärelihased: See on üks olulisemaid, kuid sageli tähelepanuta jäetud põhjuseid. Kui säärelihased on lühenenud ja pinges, piirab see hüppeliigese liikuvust ja tõmbab omakorda pingule ka tallakile.
- Koormuse järsk tõus: Näiteks treeningmahu järsk suurendamine või töökeskkonna muutus, mis nõuab varasemast rohkem kõval pinnal seismist.
Esmane abi ja valu leevendamine
Enne harjutuste juurde asumist on oluline tegeleda akuutse põletiku ja valuga. Füsioterapeudina soovitan alustada konservatiivsete meetoditega, mis aitavad luua soodsa pinnase paranemiseks.
Üks tõhusamaid meetodeid on külmaravi. See aitab vähendada põletikku ja tuimestada valutavat piirkonda. Lihtne viis seda teha on rullida talla all külmunud veepudelit (sellest räägime täpsemalt harjutuste all) või kasutada jääkotti 15–20 minutit korraga, mitu korda päevas. Oluline on mitte panna jääd otse nahale, vaid kasutada vaheriiet.
Samuti on kriitilise tähtsusega koormuse ajutine vähendamine. See ei tähenda voodirežiimi, vaid pigem tegevuste vältimist, mis valu esile kutsuvad (näiteks jooksmine või pikkade vahemaade kõndimine kõval asfaldil). Ortopeedilised sisetallad või spetsiaalsed silikoonist kannapadjad võivad aidata koormust ühtlasemalt jaotada ja kannale langevat lööki pehmendada.
Füsioterapeudi soovitatud harjutused
Harjutused on ravi nurgakivi. Ilma lihaste elastsuse taastamiseta ja jala tugevdamiseta kipub probleem korduma. Alljärgnevad harjutused on suunatud säärelihaste venitamisele ja tallakile elastsuse parandamisele.
1. Säärelihaste venitamine seina ääres
Kuna pinges säärelihas tirib tallakilet, on selle venitamine hädavajalik. Seda tuleks teha mitu korda päevas.
- Seiske näoga seina poole ja toetage käed seinale.
- Asetage valus jalg taha ja terve jalg ette.
- Hoidke tagumise jala kanda kindlalt maas ja jalg põlvest sirge.
- Kallutage keha ettepoole, kuni tunnete sääre tagaosas venitust.
- Hoidke asendit 30–60 sekundit. Korrake 3 korda.
- Modifikatsioon: Tehke sama harjutust kõverdatud tagumise põlvega (kuid kand jääb maha) – see venitab sügavamaid säärelihaseid (lestlihast).
2. Tallakile venitamine istudes
See harjutus on eriti kasulik teha hommikul esimese asjana enne voodist tõusmist, et vähendada stardivalu.
- Istuge toolil või voodiserval ja tõstke valus jalg üle teise põlve.
- Võtke käega kinni haige jala varvastest ja tõmmake neid sääre suunas ülespoole, kuni tunnete venitust talla all.
- Teise käega võite masseerida pingul olevat tallakilet.
- Hoidke venitust 30 sekundit ja korrake 3 korda.
3. Külmunud pudeli rullimine
See kombineerib massaaži, venitust ja külmaravi. See on paljude patsientide lemmikharjutus õhtuseks ajaks.
- Täitke väike plastpudel veega ja laske sel sügavkülmas jäätuda.
- Asetage pudel põrandale (soovitavalt rätiku peale) ja rullige paljast jalatalda pudeli peal edasi-tagasi.
- Rakendage mõõdukat survet, rullides kannast kuni päkani.
- Tehke seda 5–10 minutit.
4. Rätiku haaramine varvastega
See harjutus tugevdab jala sisemisi lihaseid, mis toetavad jalavõlvi ja vähendavad koormust tallakilele.
- Istuge toolil, jalad maas. Asetage jala alla väike rätik.
- Üritage varvaste abil rätikut enda poole kortsutada ja haarata.
- Kui rätik on “kokku korjatud”, lükake see varvastega jälle sirgeks.
- Korrake tegevust 10–15 korda.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Oma praksises vastan tihti patsientide murelikele küsimustele seoses paranemisprotsessiga. Siin on mõned levinumad küsimused ja vastused.
Kui kaua võtab aega kukekannusest paranemine?
Paranemine on individuaalne ja sõltub sellest, kui kaua on probleem kestnud. Tavaliselt võtab märgatav leevendus aega paar nädalat, kuid täielik taastumine võib kesta 3 kuni 12 kuud. Järjepidevus harjutustega on võtmetähtsusega.
Kas ma pean lõpetama spordi tegemise?
Täielik liikumatus ei ole soovitatav, kuid põrutust tekitavaid alasid (jooksmine, hüppamine, tantsimine) tuleks akuutses faasis vältida. Asendage need tegevustega, mis ei koorma jalatalda, nagu ujumine või jalgrattasõit.
Kas operatsioon on vajalik?
Statistika näitab, et üle 90% inimestest paraneb ilma operatsioonita, kasutades füsioteraapiat, ortoose ja põletikuvastast ravi. Kirurgilist sekkumist kaalutakse vaid äärmisel juhul, kui konservatiivne ravi pole andnud tulemusi 12 kuu jooksul.
Mis on lööklaineravi ja kas see aitab?
Lööklaineravi on füsioteraapias kasutatav meetod, kus helilained suunatakse kahjustatud piirkonda. See stimuleerib verevarustust ja kiirendab kudede paranemisprotsessi. Paljud patsiendid saavad sellest märkimisväärset leevendust, eriti kroonilise valu puhul.
Millal tuleks pöörduda spetsialisti poole?
Kuigi kodused harjutused ja koormuse reguleerimine on esmane kaitseliin, on olukordi, kus iseseisvast ravist ei piisa. Kui olete järginud ülaltoodud soovitusi 2–3 nädala jooksul, kuid valu ei näita taandumise märke või hoopis süveneb, on aeg broneerida aeg füsioterapeudi või ortopeedi vastuvõtule. Samuti peaks arsti poole pöörduma koheselt, kui märkate kanna piirkonnas tugevat punetust, turset või kuumust, mis võib viidata infektsioonile või muule tõsisemale seisundile.
Professionaalne füsioterapeut saab teostada jala biomehaanilise analüüsi, et tuvastada valu algpõhjus – olgu selleks siis vale kõnnimuster, nõrgad tuharalihased või probleemid puusaliigesega, mis mõjutavad jala asendit. Lisaks harjutuskavale saab spetsialist kasutada kinesioteipimist, manuaalteraapiat ja teisi meetodeid, et kiirendada teie naasmist valutusse ellu. Pidage meeles, et valu ignoreerimine ja “läbi valu” tegutsemine muudab raviperioodi vaid pikemaks ja keerulisemaks.
