Paljud inimesed tunnevad oma keha anatoomiat üsna hästi, kuni tekib ootamatu valu või ebamugavustunne piirkonnas, mida me ei oska täpselt määratleda. Üks levinumaid küsimusi, millega arstid kokku puutuvad, on seotud neerude asukohaga ja sellega, kuidas eristada neeruvalu tavalisest seljavalust. Neerud on meie keha vaiksed tööloomad, kes teevad ööpäevaringselt tööd, et filtreerida verd, eemaldada jääkaineid ja reguleerida vedeliku tasakaalu. Nende asukoha täpne teadmine ja mõistmine aitab mitte ainult paremini hooldada oma tervist, vaid ka kiiremini reageerida, kui keha annab märku võimalikust probleemist.
Kus täpselt neerud asuvad?
Anatoomiliselt paiknevad neerud kõhuõõne taga, seljaosas, mida meditsiinis nimetatakse retroperitoneaalseks ruumiks. See tähendab, et nad asuvad kõhukelme taga, kaitstuna selgroo ja alumiste ribide poolt. Kui proovida nende asukohta täpsemalt määratleda, siis paiknevad neerud mõlemal pool lülisammast, veidi allpool rinnakorvi alumist serva.
Täpne asetus on järgmine:
- Parempoolne neer asub tavaliselt veidi madalamal kui vasakpoolne. See on tingitud maksast, mis võtab kõhuõõnes enda alla suure ruumi ja “surub” paremat neeru pisut allapoole.
- Vasakpoolne neer asub veidi kõrgemal, ulatudes osaliselt rinnakorvi alumiste ribide varju.
- Neerud ulatuvad umbes 12. rinnalülist kuni 3. nimmelülini.
Oluline on mõista, et neerud ei asu “seljas” selles mõttes, nagu paljud arvavad, vaid pigem külgedel ja sügaval keha tagaosas. Nende kaitsmiseks on keha loonud tugeva lihaskonna ja rasvakihi, mis toimib pehmendusena väliste löökide korral. Ribid katavad neerude ülemist osa, pakkudes neile täiendavat turvalisust.
Kuidas eristada neeruvalu seljavalust?
Üks sagedasemaid eksimusi, mida patsiendid teevad, on tavalise lihaspingest tingitud seljavalu segamini ajamine neeruvaluga. Kuna need paiknevad lähestikku, võib esmapilgul tunduda, et valu on “neerudes”, kuid arstlikus mõttes on neil väga erinevad põhjused ja sümptomid.
Lihasvalu puhul on valu sageli seotud liikumisega. Kui kummardate, pöörate keha või tõstate raskusi, valu ägeneb. Neeruvalu seevastu on tavaliselt püsiv ja sõltumatu kehaasendist. Neeruvalu tuntakse sageli “küljevaluna”, mis paikneb ribide all, kuid see võib kiirguda ka kõhu ette, kubemesse või siseküljele reide.
Tunnused, mis viitavad pigem neeruprobleemidele kui seljavalule:
- Valu on tuim, püsiv ja võib esineda hootiste tugevate valulainetena (neerukoolikud).
- Valuga kaasneb palavik või külmavärinad.
- Uriini värvuse muutus – uriin võib olla hägune, verine või väga tume.
- Sage urineerimisvajadus või valulikkus urineerimisel.
- Iiveldus ja oksendamine, mis sageli kaasnevad ägeda neeruvaluga.
Mida neerude asukoht ja valu võivad reeta?
Neerude asukohas esinev valu ei tähenda alati, et neer ise on haige. Kuid kui valu on lokaliseeritud just neeru piirkonda, võib see olla märk mitmest tervislikust seisundist. Arstid pööravad erilist tähelepanu valu kiirgumisele ja sellele, kas valu on ühe- või kahepoolne.
Neerukivid
Neerukivide teke on üks sagedasemaid põhjuseid ägedale ja intensiivsele valule. Kui kivi hakkab liikuma neerust kusejuhasse, tekib väga tugev, kramplik valu, mis sageli kiirgub kubeme suunas. See valu on sageli nii intensiivne, et patsient ei leia mugavat asendit.
Neeruvaagnapõletik
Püelonefriit ehk neeruvaagnapõletik on bakteriaalne infektsioon. Siin on valu tavaliselt ühepoolne ja sellega kaasneb peaaegu alati üldine halb enesetunne, kõrge palavik ja sageli ka põiepõletiku sümptomid. See seisund vajab viivitamatut arsti sekkumist ja antibiootikumiravi.
Polütsüstiline neeruhaigus
Mõnel juhul võib neerudes esinev valu olla tingitud neerude struktuursetest muutustest, näiteks tsüstide suurenemisest, mis avaldavad survet ümbritsevatele kudedele ja neeru kapslile.
Kuidas neerude tervist hinnata?
Kuna neerud asuvad sügaval keha sees, ei saa me neid ise palpeerida ega näha. Küll aga on meditsiinilises maailmas olemas lihtsad ja tõhusad meetodid nende seisundi kontrollimiseks. Üks klassikaline test on niinimetatud koputustest, mida arstid teevad vastuvõtul. Arst koputab õrnalt käe servaga patsiendi selja alumisse ossa ribide alla. Kui see põhjustab teravat valu, võib see viidata põletikulisele protsessile neerudes.
Täpsema info saamiseks kasutatakse tänapäeval järgmisi uuringuid:
- Uriinianalüüs: see annab infot põletiku, valgu eritumise ja vere olemasolu kohta uriinis.
- Vereanalüüs: kreatiniini ja uurea taseme määramine aitab hinnata neerude filtreerimisvõimet.
- Ultraheliuuring: kõige ohutum ja kiirem meetod neerude kuju, suuruse ja võimalike kivide või tsüstide nägemiseks.
- Kompuutertomograafia (KT): kasutatakse juhul, kui on vaja väga detailset pilti, eriti kivide täpse asukoha tuvastamiseks.
Korduma kippuvad küsimused neerude ja nende asukoha kohta
Kas neerud võivad “alla vajuda”?
Jah, eksisteerib seisund nimega nefroptoos ehk neeru allavaje. See tähendab, et neer liigub püstises asendis olles tavapärasest madalamale. Kuigi paljudel juhtudel on see asümptomaatiline, võib see mõnel inimesel põhjustada valu või häirida uriini normaalset äravoolu.
Kas valu paremas küljes tähendab alati probleemi neeruga?
Ei, kaugeltki mitte. Paremal pool asuvad ka maks, sapipõis ja pimesool. Seetõttu on ülioluline eristada neeruvalu teistest kõhuõõne organitega seotud valudest. Neeruvalu on sageli seotud uriiniprobleemidega, samas kui sapikivivalu võib olla seotud söömisega.
Kas neerude asukoht muutub raseduse ajal?
Raseduse ajal neerude anatoomiline asukoht oluliselt ei muutu, kuid suurenev emakas võib avaldada survet kusejuhadele, mis võib aeglustada uriini liikumist neerudest põide. See tõstab omakorda riski kuseteede infektsioonideks, mistõttu rasedatel jälgitakse neerude tervist eriti hoolikalt.
Mida teha, kui tunnen valu neeru piirkonnas?
Kõigepealt pöörake tähelepanu kaasnevatele sümptomitele. Kui teil on kõrge palavik, oksendamine, uriinis on verd või valu on talumatu, pöörduge viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda. Kui valu on kerge ja mööduv, võite alustada perearsti visiidist, kes suunab teid vajadusel uuringutele.
Neerude hoidmine ja elustiili mõju
Neerud on hindamatu väärtusega organid, mille toimimist toetavad lihtsad igapäevased harjumused. Kuna nad asuvad keha sisekeskkonnas ja on kaitstud, kipume nende rolli unustama, kuni midagi läheb valesti. Piisav veejoomine on neerude jaoks kõige olulisem tegur, kuna see aitab lahjendada uriini ja vältida kivide moodustumist. Samuti on oluline jälgida vererõhku ja veresuhkru taset, sest kroonilised haigused, nagu hüpertoonia ja diabeet, on neerukahjustuste peamised põhjustajad. Tervislik toitumine, vähene soolatarbimine ja regulaarne liikumine aitavad hoida neerud töökorras aastakümneteks.
