Töösuhte lõpetamine on emotsionaalselt ja organisatoorselt keeruline protsess nii tööandja kui ka töötaja jaoks. Üks olulisemaid küsimusi, mis selles olukorras tekib, on seotud rahalise arveldamisega – millal täpselt peaks laekuma lõpparve ning millest see koosneb. Eesti tööõigus on selles osas üsna üheselt mõistetav, kuid praktikas esineb siiski sageli arusaamatusi, mis võivad viia tarbetute vaidlusteni. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate sellest, mida peab töötaja lõpparve kohta teadma, kuidas seda arvestatakse ning mida teha juhul, kui lubatud raha ei ole õigeks ajaks kontole jõudnud.
Millest koosneb lõpparve?
Paljud töötajad eksivad arvates, et lõpparve on lihtsalt viimase kuu palga väljamakse. Tegelikkuses on lõpparve koondnimetus kõigile rahalistele kohustustele, mis on tööandjal töötaja ees töösuhte lõppemise hetkeks. Vastavalt töölepingu seadusele peab tööandja töösuhte lõppemisel hüvitama kõik töötaja poolt välja teenitud, kuid veel välja maksmata summad.
Tavapärane lõpparve koosneb järgmistest osadest:
- Viimase töötatud perioodi palk: See on tasu nende päevade või tundide eest, mis jäid viimasesse palgaarvestusperioodi ja mida pole veel välja makstud.
- Kasutamata jäänud puhkuse hüvitis: See on rahaline hüvitis kõigi nende puhkusepäevade eest, mida töötaja on välja teeninud, kuid mida ta pole töösuhte lõpuks kasutanud. Oluline on teada, et puhkusepäevade arvestus käib proportsionaalselt töötatud ajaga.
- Muud tasud: Siia võivad kuuluda erinevad lisatasud, preemiad või boonused, mis on töötajale töölepingu või ettevõtte sisemise korra kohaselt ette nähtud.
- Võimalikud hüvitised: Kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel koondamise tõttu, kuulub lõpparve hulka ka seadusega ette nähtud koondamishüvitis.
Millal peab lõpparve olema laekunud?
Töölepingu seadus sätestab väga selgelt, et kõik töösuhte lõppemisega seotud väljamaksed tuleb teha hiljemalt töösuhte lõppemise päeval. See tähendab, et kui teie viimane tööpäev on reedel, peab raha olema teie arvelduskontole laekunud või vähemalt tööandja poolt välja makstud hiljemalt selleks kuupäevaks.
Praktikas tekib siin aga sageli segadus seoses pangaülekannetega. Tööandja on oma kohustuse täitnud, kui ta on andnud maksekorralduse panka hiljemalt viimasel tööpäeval. Kui raha jõuab kontole järgmisel tööpäeval, ei ole tegemist seaduserikkumisega, eeldusel, et makse algatati õigeaegselt. Siiski soovitame alati suhelda tööandjaga ning küsida kinnitust, millal makse on teostatud, et vältida asjatut muretsemist.
Puhkusehüvitise arvestamine lõpparve juures
Üks kõige sagedasemaid vaidlusi puudutab kasutamata puhkuse hüvitamist. Töötaja võib tunda, et talle on makstud vähem kui oodatud, kuid sageli on selle taga lihtne matemaatika. Puhkusepäevi teenitakse kalendriaasta jooksul proportsionaalselt töötatud ajaga.
Kui töötaja on kasutanud töösuhte jooksul rohkem puhkusepäevi, kui ta on tegelikult välja teeninud (näiteks on puhkust võetud ette aasta alguses), on tööandjal õigus enammakstud puhkusetasu lõpparvest kinni pidada. See on seadusega lubatud ja seda ei loeta palgast ebaseaduslikuks kinnipidamiseks. Seetõttu on äärmiselt oluline enne töösuhte lõpetamist oma puhkusepäevade jääki kontrollida, et vältida ebameeldivaid üllatusi viimase väljamakse puhul.
Mida teha, kui lõpparve hilineb või on puudulik?
Kui töösuhe on lõppenud, kuid lubatud summat ei ole määratud tähtajaks laekunud, on teil õigus tegutseda. Esmalt on alati soovitatav võtta ühendust tööandjaga ja küsida viisakalt selgitust. Võib juhtuda, et raamatupidamises on tekkinud tehniline tõrge või arusaamatus.
Kui aga tööandja keeldub maksmast või ignoreerib teie järelepärimisi, on teil järgmised sammud:
- Kirjalik meeldetuletus: Saatke tööandjale ametlik e-kiri, kus nõuate lõpparve väljamaksmist. See jätab vaidluse korral kirjaliku tõestusmaterjali.
- Töövaidluskomisjon: Kui tööandja endiselt ei maksa, on teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. See on tasuta organ, mis lahendab töösuhetest tulenevaid vaidlusi. Avaldus tuleb esitada nelja kuu jooksul alates ajast, mil saite teada, et teie õigusi on rikutud.
- Kohus: Alternatiivina võite pöörduda maakohtusse, kuid see on kulukam ja aeganõudvam protsess, mida tavapäraselt soovitatakse kasutada vaid keerulisemate vaidluste korral.
Lisaks on oluline teada, et kui tööandja viivitab lõpparve väljamaksmisega, on teil õigus nõuda ka viivist. Viivist arvestatakse võlaõigusseaduse alusel ning see on täiendav tasu, mis kompenseerib teile raha mittelaekumisest tekkinud ebamugavusi.
Maksude arvestamine lõpparve puhul
Lõpparve ei ole maksuvaba tulu. Kõik lõpparvega makstavad summad, sealhulgas palk ja puhkusehüvitis, kuuluvad maksustamisele tulumaksu ja sotsiaalmaksuga. Kui olete teinud avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks, võtab tööandja ka viimase väljamakse puhul arvesse teie maksuvaba tulu määra. Siiski on oluline silmas pidada, et kui olete töötanud vaid osalise kuu, võib maksuvaba tulu summa olla väiksem või proportsionaalselt jaotatud, mis võib mõjutada kättesaadava raha hulka.
Soovitame alati paluda tööandjalt pärast lõpparve maksmist palgateatist, kus on selgelt välja toodud kõik arvestused – brutopalk, makstud maksud ja lõplik kättesaadav summa. See annab teile võimaluse kontrollida, kas kõik on korrektselt arvestatud ning kas maksud on deklareeritud.
Korduma kippuvad küsimused
Kas tööandja võib lõpparvest midagi kinni pidada?
Tööandja võib lõpparvest kinni pidada ainult seadusega ettenähtud makse (tulumaks, töötuskindlustusmakse, kogumispension) ning juhul, kui töötaja on võtnud ette enammakstud puhkusepäevi. Muude summade kinnipidamine, näiteks kahjuhüvitise nõudmine ilma töötaja nõusolekuta, on keelatud.
Mida teha, kui tööandja väidab, et tal pole raha maksmiseks?
Tööandja makseraskused ei vabasta teda kohustusest töötajale töötasu ja lõpparve välja maksta. Kui tööandja on muutunud maksejõuetuks, on töötajal õigus pöörduda Eesti Töötukassa poole, et saada hüvitist tööandja maksejõuetuse korral. See protsess eeldab aga kohtu otsust ettevõtte pankroti kohta.
Kas ma pean lõpparve saamiseks midagi allkirjastama?
Seadus ei kohusta töötajat allkirjastama mingeid täiendavaid pabereid lõpparve kättesaamiseks. Küll aga võib tööandja soovida, et allkirjastaksite töölepingu lõpetamise kokkuleppe või töövahendite üleandmise akti. Olge tähelepanelik, mida alla kirjutate, ning veenduge, et dokumendis pole klausleid, mis loobuvad teie õigustest nõuda hiljem välja maksmata jäänud tasusid.
Kas koondamishüvitise pealt makstakse makse?
Jah, ka koondamishüvitis kuulub maksustamisele sotsiaalmaksuga ja tulumaksuga, välja arvatud juhul, kui hüvitise suurus jääb seadusega ette nähtud piiridesse ja vastab kindlatele tingimustele. Soovitame täpsema info saamiseks konsulteerida Maksu- ja Tolliameti juhistega.
Töölepingu lõpetamise dokumentatsioon ja selle olulisus
Lisaks rahalisele poolele on äärmiselt oluline silmas pidada, et kõik töösuhte lõpetamisega seotud dokumendid oleksid korrektselt vormistatud. Töölepingu ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et olgu see paberil või e-kirja teel, peab olema võimalik tuvastada, kes avalduse esitas ja mis kuupäeval see tehti.
Kui töösuhe lõppeb, on tööandjal kohustus tagastada teile kõik dokumendid, mis on teie töösuhte jooksul tööandja juurde jäänud, ning väljastada tõend töötatud aja ja palga kohta. See tõend on vajalik juhul, kui kavatsete end töötuna arvele võtta või kui uus tööandja soovib kinnitust teie eelneva töökogemuse kohta. Ärge unustage ka küsida töökogemuse ja tööülesannete kohta käivat kirjalikku hinnangut või soovituskirja, kui olete seda väärtustanud.
Lõpetuseks tasub meelde tuletada, et korrektne ja professionaalne töösuhte lõpetamine on teie endi huvides. Isegi kui lahkute ettevõttest keeruliste tunnetega, on alati kasulikum hoida suhtlus asjalikuna ning nõuda oma õigusi viisakalt, kuid kindlalt. See säästab teid liigsetest närvikulutustest ning tagab, et teie rahalised õigused on kaitstud ja korrektselt täidetud. Teadlik töötaja on kaitstud töötaja, kes oskab vajadusel nõuda seadusega talle kuuluvat hüvitist, olgu selleks siis lõpparve või muud seadusest tulenevad nõuded.
