Igal aastal 31. oktoobril muutuvad paljud linnad ja külad üle maailma justkui teisest maailmast pärit paikadeks. Tänavad täituvad lastega, kes on riietunud nõidadeks, superkangelasteks või koletisteks, ning majade ustele koputatakse lootuses saada magusat saaki. Kuigi tänapäeval seostub Halloween paljude jaoks peamiselt kommide kogumise, kostüümipidude ja õudusfilmidega, ulatuvad selle tähtpäeva juured sügavale ajalukku, olles põimitud iidsete uskumuste, rituaalide ja muutuvate kultuuritavadega. Selles artiklis uurime, mis on Halloween tegelikult, kuidas see on ajas arenenud ja miks me seda ikka veel tähistame.
Halloweeni ajaloolised juured: Samhain
Halloweeni ajalugu ei alanud kommipoodidest ega Hollywoodi õudusfilmidest, vaid tuhandeid aastaid tagasi keldi kultuuris. Selle algupäraseks nimeks oli Samhain (hääldatakse “sow-in”). See oli iidsete keltide jaoks üks aasta olulisemaid pühasid, mis tähistas suve lõppu ja talve algust. Keldi kalender jagas aasta kaheks ning 31. oktoober oli suve viimane päev, mil lõikustööd olid lõpetatud ja algas pimedam, külmem ning sageli ka raskem poolaasta.
Keldid uskusid, et Samhaini ööl muutus piir elavate ja surnute maailma vahel erakordselt õhukeseks. See tähendas, et vaimudel oli võimalik külastada elavate maailma. Selleks, et end nende vaimude eest kaitsta või neid eemale peletada, süüdati suuri lõkkeid ja kanti maske või kostüüme. Uskumus oli lihtne: kui sa näed välja nagu vaim või koletis, ei tee teised vaimud sulle liiga. Samuti valmistati ohvriande, et lepitada üleloomulikke jõude ja kindlustada head saaki ning ellujäämist järgmisel aastal.
Kristluse mõju ja nime kujunemine
Nagu paljude teiste paganlike pühade puhul, püüdis varakristlik kirik ka Samhainile kristlikku tähendust anda. 8. sajandil kuulutas paavst Gregorius III 1. novembri pühakute mälestuspäevaks ehk kõigi pühakute päevaks (All Saints’ Day). Selle eesmärk oli au austada kõiki neid, kellel polnud oma kindlat kalendripäeva.
Kõigi pühakute päeva nimetati inglise keeles nimega “All Hallows’ Day”. Kuna 31. oktoobri õhtu oli sellele eelnev püha õhtu, siis kutsuti seda “All Hallows’ Eve’iks”. Aja jooksul lühenes see nimetus rahvasuus, kuni jäi kõlama tänapäeval tuntud “Halloween”. Seega on Halloween kristliku ja paganliku pärimuse omapärane segu, kus pühakute austamine ja iidne surnute mälestamine on sulanud üheks rahvalikuks tähtpäevaks.
Kuidas Halloween Ameerikast maailma levis
Kuigi Halloweeni juured on Euroopas, sai sellest tänapäevasel kujul globaalne fenomen suuresti tänu Ameerika Ühendriikidele. 19. sajandil saabus Ameerikasse palju immigrante, eriti Iirimaalt, kes põgenesid suure näljahäda eest. Nad tõid endaga kaasa oma vanad traditsioonid, sealhulgas maskeerimise ja vaimude meelespidamise kombed.
Algusaastatel oli Halloween Ameerikas pigem kogukondlik ja kohati isegi vandaalitsemisega seotud tähtpäev. Alles 20. sajandi keskpaigaks muutus see perekesksemaks ja kommertslikumaks. Teise maailmasõja järel tekkis vajadus ohutu ja kontrollitud viisi järele lapsi lõbustada, mistõttu muutus “komm või pomm” (trick-or-treat) kombe muutumine standardiks. Tänu filmidele, televisioonile ja hiljem internetile levis see “ameerikalik” versioon Halloweenist üle maailma, sealhulgas Euroopasse ja mujale, olles kaotanud suure osa oma algsest religioossest või maagilisest tähendusest.
Traditsioonid, mis muudavad Halloweeni eriliseks
Halloweenil on mitmeid kombeid, mis on muutunud ikooniliseks. Need tegevused on kujunenud aastakümnete jooksul ja loovad sellele päevale omase atmosfääri.
- Komm või pomm (Trick-or-treat): See on tänapäeval Halloweeni kõige tuntum tava. Lapsed käivad kostüümides naabrite uste taga, küsides “komm või pomm”. See tähendab, et kui neile kommi ei anta, teevad nad mingi väikese vembu. Algselt oli see seotud vaestega, kes käisid uste taga toitu küsimas, lubades vastu palvetada lahkunute hingedele.
- Kõrvitsalaternad (Jack-o’-lantern): Kõrvitsa seest tühjendamine ja sinna näo lõikamine on Halloweeni lahutamatu osa. Legendi kohaselt pärineb see iiri loost mehest nimega “Stingy Jack”, kes pettis kuradit ja pidi pärast surma rändama maa peal, kandes vaid põlevat sütt naerist tehtud laternas. Ameerikas asendati naerid kõrvitsatega, kuna neid oli lihtsam leida ja kergem lõigata.
- Kostüümid: Algselt olid kostüümid mõeldud vaimude peletamiseks või nende seas maskeerumiseks. Tänapäeval on kostüümide valik piiratud vaid inimese fantaasiaga – riietutakse kõigeks alates populaarsetest filmitegelastest kuni poliitikute või koomiksitegelasteni.
- Dekoratsioonid: Majade kaunistamine on muutunud omaette kunstiks. Kasutatakse tehisämblikuvõrke, luukeresid, nõidu ja muid “õudseid” elemente, et luua maja ümber müstiline atmosfäär.
Sümbolid ja nende tähendus
Miks me kasutame Halloweenil just musti kasse, nõidu ja nahkhiiri? Kõigil neil sümbolitel on oma ajalooline taust:
Mustad kassid: Keskajal usuti, et mustad kassid on nõiaga seotud või isegi nõiad ise, kes on võtnud looma kuju. See ebausk on kandunud tänapäeva ja teeb mustadest kassidest Halloweeni ühe peamise sümboli.
Nõiad: Nõiad on seotud iidse uskumusega, et sellel ööl on nõiad eriti väekad. Nad on olnud osa Euroopa folkloorist sajandeid, sümboliseerides pimeduse jõude ja maagiat.
Nahkhiired: Kuna Samhaini ajal süüdati suuri lõkkeid, meelitasid need valgusallikad ligi putukaid, mis omakorda tõmbas ligi nahkhiiri. See on loonud seose nahkhiirte ja Halloweeni öö vahel, mida on hilisemad lood ja filmid vaid tugevdanud.
Halloween Eestis
Eestis on Halloween suhteliselt uus nähtus, mis hakkas laiemalt levima 1990ndatel aastatel. Kuigi meil on oma sarnased pühad nagu mardipäev ja kadripäev, on Halloween leidnud koha eelkõige noorte ja laste seas. Halloweeni tähistamine Eestis on küll tagasihoidlikum kui USA-s, kuid muutub aasta-aastalt populaarsemaks. Paljudes koolides ja lasteaedades toimuvad kostüümipeod, kaubanduskeskused dekoreerivad end ning õhtuti võib kohata ka kommiküsijaid.
Huvitav on märkida, et Halloween Eestis eksisteerib kõrvuti meie oma mardi- ja kadripäevaga. Kui mardipäev (10. november) ja kadripäev (25. november) on traditsioonilised Eesti tähtpäevad, mis on seotud viljakusmaagia ja karjaõnnega, siis Halloween on oma olemuselt “imporditud” meelelahutus. Sellegipoolest on paljud pered leidnud viisi, kuidas tähistada mõlemaid, pakkudes lastele põnevust nii sügise lõpus kui ka talve hakul.
Korduma kippuvad küsimused
Miks tähistatakse Halloweeni 31. oktoobril?
Halloweeni kuupäev tuleneb iidsest keldi pühast nimega Samhain, mis tähistas suve lõppu ja talve algust. See langes alati 31. oktoobri õhtule. Hiljem, kui kristlik kirik kehtestas 1. novembri kõigi pühakute päevaks, jäi 31. oktoober selle eelõhtuks (All Hallows’ Eve), millest kujuneski Halloween.
Kas komm või pomm on kohustuslik?
Ei, see on vabatahtlik traditsioon. Ameerikas ja paljudes teistes riikides on see muutunud ühiskondlikuks kokkuleppeks: kui majaomanik soovib kommiküsijaid vastu võtta, süütab ta välisvalgustuse või paneb ukse ette dekoratsioone. Kui kodu on pime, tähendab see, et seal ei tähistata või ei soovita külalisi, ja seda tuleks austada.
Kuidas teha ise kõrvitsalaternat?
Kõrvitsalaterna tegemine on lihtne: osta suurem kõrvits, lõika selle ülaosa ära (kaas), eemalda lusikaga seest seemned ja viljaliha. Seejärel joonista vildikaga kõrvitsale nägu ja lõika ettevaatlikult noaga kujundid välja. Aseta sisse teeküünal, pane kaas peale ja latern ongi valmis.
Kas Halloween on ohtlik?
Tänapäevane Halloween on ohutu meelelahutus. Siiski tasub lastele meelde tuletada elementaarseid ohutusreegleid: mitte minna võõraste inimeste kodudesse, hoida tänaval kõndides silmad lahti autode suhtes ning kontrollida laste kogutud maiustusi enne nende söömist, veendumaks, et pakendid on terved.
Kuidas tähistada seda päeva moodsal viisil
Tänapäeval ei pea Halloween olema tingimata seotud kommide küsimisega. On palju viise, kuidas sellest päevast luua meeldejääv sündmus. Paljud täiskasvanud eelistavad korraldada kostüümipidusid, kus hinnatakse loovust ja originaalsust. Teised eelistavad rahulikumat õhtut, vaadates klassikalisi õudusfilme, lugedes õudusjutte või katsetades kõrvitsatoidu retsepte – olgu selleks siis kõrvitsasupp, kõrvitsapirukas või röstitud kõrvitsaseemned.
Halloween on suurepärane võimalus kasutada oma loovust, olgu selleks siis kodu kaunistamine, kostüümi valmistamine või külalistele põnevate teemakohaste suupistete pakkumine. See on päev, mil argipäeva hallusest võib korraks välja astuda ja lubada endale natuke mängulisust, müstikat ja lõbusat hirmu. Ükskõik, kas suhtud sellesse tähtpäeva kui iidsesse traditsiooni või kui lihtsalt heasse põhjusse korraldada üks äge pidu, on Halloweenil oma kindel koht tänapäeva kalendris.
