Euroopa on maailmajagu, mis on läbi ajaloo tekitanud palju arutelu nii oma piiride kui ka seal asuvate riikide arvu osas. Kui keegi küsib, mitu riiki on Euroopas, võib vastus esmapilgul tunduda lihtne, kuid tegelikkuses sõltub see definitsioonist, mida kasutame. Geograafia, poliitika ja rahvusvaheline tunnustus on teemad, mis põimuvad siin keeruliseks tervikuks. Selles artiklis süveneme Euroopa riikide loendisse, vaatleme nende liigitusi ning selgitame, miks on mõnikord keeruline tõmmata ühest joont sinna, kus lõppeb üks ja algab teine riik.
Üldine ülevaade riikide arvust
Kõige sagedamini aktsepteeritakse Euroopas 44 või 45 suveräänset riiki. See number ei ole aga kivisse raiutud, sest see sõltub sellest, kas loeme sekka riike, mis asuvad osaliselt ka Aasias, või tunnustame piiratud tunnustusega riike. ÜRO ja Euroopa Nõukogu andmetel loetakse Euroopa riikide hulka üldjuhul need, millel on täielik rahvusvaheline tunnustus ja mis asuvad vähemalt osaliselt Euroopa mandril.
Oluline on mõista, et Euroopa ja Euroopa Liidu vahele ei saa panna võrdusmärki. Kui Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki, siis Euroopa kui kontinent hõlmab märksa suuremat hulka suveräänseid üksusi. Lisaks on olemas ka selliseid territooriume, mis on küll Euroopa riikide hallata, kuid millel on eristaatus, nagu näiteks Fääri saared või Gröönimaa, kuigi viimane asub geograafiliselt Põhja-Ameerikas.
Geograafilised piirid ja nende mõju riikide arvule
Klassikaline geograafiline määratlus piirab Euroopat läänes Atlandi ookeaniga, põhjas Põhja-Jäämerega ja lõunas Vahemerega. Kõige keerulisemaks osutub aga idapiiri määramine. Traditsiooniliselt on selleks peetud Uurali mäestikku, Uurali jõge, Kaspia merd, Kaukasuse mäestikku ja Musta merd. Just siin tekibki niinimetatud transkontinentaalsete riikide küsimus.
Riigid, mis asuvad kahe maailmajao piiril, on:
- Venemaa: Suurim osa elanikkonnast ja pindalast on Euroopas, kuigi suurem osa territooriumist ulatub sügavale Aasiasse.
- Türgi: Väike osa riigist (Ida-Traakia) asub Euroopas, kuid suurem osa Anatoolia poolsaarest on Aasias.
- Kasahstan: Väike osa riigist läänes ulatub üle Uurali jõe Euroopasse.
- Aserbaidžaan ja Gruusia: Mõnikord loetakse need riigid Kaukasuse piirkonna tõttu Euroopa osaks, kuigi enamus nende territooriumist on Aasias.
Kui me eemaldame need riigid Euroopa loendist, väheneb riikide arv märgatavalt, kuid see pole rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktika. Enamik geograafe ja poliitikuid nõustub, et kui riik on poliitiliselt, kultuuriliselt või ajalooliselt seotud Euroopa institutsioonidega, võib teda Euroopa riigiks pidada.
Poliitilised ja eristaatusega territooriumid
Lisaks suveräänsetele riikidele on Euroopas mitmeid territooriume, millel on eristaatus. Need ei ole iseseisvad riigid ÜRO mõistes, kuid neil on oma valitsused ja lai autonoomia. Näiteks:
- Fääri saared: Kuuluvad Taani Kuningriiki, kuid neil on laialdane iseotsustusõigus.
- Aland: Soome autonoomne provints, millel on oma parlament ja demilitariseeritud staatus.
- Gibraltar: Ühendkuningriigi ülemereterritoorium, mis asub Pürenee poolsaare lõunatipus.
- Mani saar ja Kanalisaared: Need ei ole ametlikult Ühendkuningriigi osa, vaid Briti krooni sõltlusalad, mis on iseseisvad õigussüsteemid.
Samuti tuleb arvestada piiratud tunnustusega riikidega, nagu Kosovo. Kuigi paljud riigid on Kosovo iseseisvust tunnustanud, ei ole see ÜRO täisliige, mis muudab riikide täpse arvu lugemise ametlikul tasandil keeruliseks. Sõltuvalt allikast võib Euroopa riikide arv kõikuda 43 ja 50 vahel, kui arvesse võtta kõik võimalikud erandid ja vaidlusalused territooriumid.
Euroopa riikide liigitused ja regioonid
Euroopat liigitatakse sageli geograafiliste ja ajalooliste tunnuste järgi. Need liigitused aitavad paremini mõista riikide majanduslikku ja kultuurilist tausta. Kõige levinumad jaotused on järgmised:
Põhja-Euroopa
Siia kuuluvad peamiselt Skandinaavia maad (Rootsi, Norra, Taani) ja Soome ning sageli ka Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu). Need riigid on tuntud oma sarnase sotsiaalpoliitilise mudeli, kõrge elatustaseme ja tugeva demokraatliku traditsiooni poolest.
Lääne-Euroopa
Traditsiooniliselt peetakse siia kuuluvaks riike nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia ja Luksemburg. See regioon on Euroopa majanduslik ja poliitiline süda, kus on ajalooliselt kujunenud tihedad sidemed.
Lõuna-Euroopa
Vahemere äärsed riigid nagu Hispaania, Portugal, Itaalia ja Kreeka. Siin on ajalugu sügavalt mõjutatud antiikkultuurist ning majandus on sageli seotud turismi ja põllumajandusega.
Ida- ja Kesk-Euroopa
See piirkond on läbinud viimase sajandi jooksul märkimisväärsed muutused. Siia kuuluvad riigid nagu Poola, Tšehhi, Ungari, Rumeenia, aga ka Ukraina ja Valgevene. See on regioon, kus kohtuvad erinevad mõjusfäärid ning kus ajaloolised piirid on olnud eriti dünaamilised.
Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu: Erinevad organisatsioonid
Segadust tekitab sageli asjaolu, et inimesed ajavad segi Euroopa Liidu ja Euroopa kui kontinendi. Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik liit, kuhu kuulub hetkel 27 riiki. Euroopa Nõukogu on aga märksa laiem organisatsioon, mille eesmärk on edendada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki. Sellesse kuulub peaaegu kõik Euroopa riigid (välja arvatud mõned erandid nagu Vatikan või Valgevene).
Euroopa Liidu liikmesriikide hulka kuuluvad:
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Hispaania
- Holland
- Iirimaa
- Itaalia
- Kreeka
- Küpros
- Leedu
- Luksemburg
- Läti
- Malta
- Poola
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Sloveenia
- Soome
- Taani
- Tšehhi
- Ungari
- Horvaatia
See nimekiri on oluline, sest just Euroopa Liidu liikmelisus määrab paljuski tänapäeva Euroopa majanduspoliitika, vaba liikumise ja seadusandluse. Kuid Euroopa kui kontinent ulatub neist piiridest palju kaugemale.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu riiki kuulub ametlikult Euroopasse?
Üldiselt aktsepteeritud arv on 44 või 45 suveräänset riiki. See arv võib muutuda sõltuvalt sellest, kas arvestatakse riike, mis asuvad osaliselt Aasias või mille rahvusvaheline tunnustus on piiratud.
Kas Venemaa on Euroopa riik?
Jah, Venemaad peetakse Euroopa riigiks, kuna tema poliitiline keskus, Moskva, asub Euroopas ning suurem osa elanikkonnast elab Euroopa mandril, kuigi geograafiliselt ulatub riik üle kogu Põhja-Aasia.
Miks on riikide arv vahel erinev?
Riikide arv varieerub peamiselt transkontinentaalsete riikide (nagu Türgi, Kasahstan, Aserbaidžaan) ja osaliselt tunnustatud territooriumide (nagu Kosovo) tõttu.
Kas Küpros on Euroopa riik?
Geograafiliselt asub Küpros Aasias, kuid poliitiliselt ja kultuuriliselt on ta tihedalt seotud Euroopaga ning on Euroopa Liidu täieõiguslik liikmesriik.
Kas kõik Euroopa riigid on Euroopa Liidus?
Ei, Euroopa Liitu kuulub 27 riiki. Paljud Euroopa riigid, nagu Norra, Šveits ja Island, ei ole Euroopa Liidu liikmed, kuid teevad sellega tihedat koostööd.
Euroopa riikide tuleviku perspektiivid ja muutuv dünaamika
Euroopa riikide loend ei ole staatiline, vaid peegeldab maailma poliitilist hetkeseisu. Ajalooliselt on Euroopa kaardid muutunud tihti – impeeriumite lagunemine, uute rahvusriikide tekkimine ja liitude loomine on pidev protsess. Tänapäeva Euroopas näeme pigem suundumust suurema integratsiooni poole, kuid samal ajal eksisteerib ka vastanduv protsess, kus riigid otsivad suuremat autonoomiat.
Lisaks territoriaalsetele küsimustele mõjutavad Euroopa riikide arvu ka rahvusvahelise õiguse arengud. Näiteks kui tekib uus iseseisev riik, läheb aega, enne kui see saab täieliku rahvusvahelise tunnustuse ja koha ÜRO-s. Samuti võib juhtuda, et mõni territoorium otsustab ühineda teise riigiga, mis muudab riikide koguarvu Euroopas. Oluline on jälgida, et kuigi riikide arv võib tunduda vaid numbrina statistikast, peitub selle taga iga riigi unikaalne kultuur, keel ja ajalooline taust, mis teeb Euroopa kontinentist ühe maailma mitmekesisema ja huvitavama piirkonna.
Kõik need nüansid kokku pannes on selge, et lihtne küsimus riikide arvu kohta vajab kompleksset vastust. Euroopa ei ole lihtsalt geograafiline ala, vaid elav ja pidevalt arenev poliitiline ning kultuuriline ruum. Ükskõik, kas vaatame Euroopat läbi 44 või enama riigi prisma, on selge, et koostöö ja üksteisemõistmine nendes riikides on see, mis kujundab kogu kontinendi tulevikku.
