Harjumaa peidab endas palju enamat kui vaid pealinna tuled, tempokas elurütm ja kõigile teada-tuntud suured turismimagnetid. Tihti kipume nädalavahetuse lähenedes vaatama kaugemate maakondade või isegi naaberriikide poole, unustades, et otse meie nina all, lühikese autosõidu kaugusel, leidub lummavat loodust, põnevat ajalugu ja täielikku vaikust. Kui tunned, et traditsioonilised jalutuskäigud Pirita promenaadil, Kadrioru pargis või Keila-Joa rippsildadel on end juba pisut ammendanud, on aeg pöörata pilk metsikumate ja vähem tallatud radade poole. Olenemata sellest, kas oled kirglik matkaja, ajaloohuviline või otsid lihtsalt ideaalset paika linnakärast eemaldumiseks ja akude laadimiseks, pakub Põhja-Eesti mitmekülgne maastik midagi igaühele.
Selles artiklis toome sinuni valiku erilistest paikadest, mis tihtipeale laiema avalikkuse ja suurte turismibusside tähelepanu alt välja jäävad. Need on kohad, kus saad nautida ürgset loodust ilma suurte inimmassideta, avastada salapäraseid koobastikke, jalutada muistsete pühapaikade radadel ning imetleda unikaalseid geoloogilisi vorme, mida jääaeg on meile pärandanud. Haara kaasa termosega kuum tee, pane jalga mugavad matkasaapad ja tee eesootavast puhkepäevast meeldejääv seiklus. Alljärgnevalt leiad kümme suurepärast sihtkohta Harjumaal, mis ootavad avastamist just nüüd.
1. Pahkla Suurkivi ja endine sõjaväelinnak
Kohila ja Hageri lähistel, täpselt Harjumaa ja Raplamaa ajaloolisel piirialal, asub üks Eestimaa muljetavaldavamaid rändrahne – Pahkla Suurkivi. Rahvasuus hellitavalt Eestimaa kivide kuningaks kutsutud massiivne jääaegne hiiglane on üle viie meetri kõrge. Selle otsa ronimine on põnev väljakutse nii turnimishimulistele lastele kui ka täiskasvanutele, pakkudes kivi laelt uhket vaadet ümbritsevale metsale. Pahkla piirkond on eriti huvitav ja avastamisrõõmu pakkuv just oma ajalooliste kontrastide tõttu, kuna kivi asub keset endise Nõukogude Liidu õhutõrje raketibaasi laiuvaid territooriume.
Tänapäeval on loodus seal taas võimust võtmas, kuid metsade vahel jalutades võib endiselt märgata vanade varjendite, stardiplatside ja angaaride varemeid. See lisab muidu rahulikule looduses viibimisele kerge müstilise ja seiklusliku varjundi. Soovitatav on varuda piisavalt aega, et uudistada nii kivi ennast kui ka selle lähiümbruse varjatud, tihti rohtu kasvanud radu.
- Võta kindlasti kaasa tugeva valgusvihuga taskulamp, kui soovid turvaliselt vanadesse angaaridesse ja punkritesse sisse piiluda.
- Kanna jalanõusid, mis ei karda pori ega vett, sest kevadisel või sügisesel ajal võivad betoonteedelt kõrvale pöörates rajad olla vesised ja mudased.
- Ära unusta nutitelefoni kaardirakendust, kuna metsavahelised teed võivad olla eksitavad.
2. Treppoja astangud ja kaskaad
Kui Jägala ja Keila juga on enamikule eestimaalastele ja isegi välisturistidele vägagi tuttavad, siis Treppoja astangud on tihti teenimatult varju jäänud. Asudes Kloogaranna ja Laulasmaa lähedal, täpselt maantee ääres varjus, pakub Treppoja lummavat vaatepilti oma kuue erineva astanguga, kus vesi rõõmsalt ja vahutades allapoole langeb. Erinevalt mürisevatest suurtest jugadest on Treppoja oma olemuselt palju intiimsem, maalilisem ja rahulikum, pakkudes ideaalset tausta meditatiivseks looduse nautimiseks ja kaunite loodusfotode püüdmiseks.
Astangute ümber on rajatud turvaline ja mugav jalutusrada koos väikeste sildadega, mis võimaldab kaskaadi imetleda mõlemalt kaldalt ja otse langeva vee kohalt. Parim aeg Treppoja külastamiseks on kindlasti varakevadel, lumesulamise ajal, või pärast pikemaid sügisesi vihmasadusid, mil veehulk on suurim ja vaatemäng kõige võimsam. Suvisel kuival ja kuumal põuaperioodil võib oja kahaneda tagasihoidlikuks kivide vahel looklevaks nireks, kuid looduse ilu ja astangute paekivine struktuur pakuvad sellegipoolest silmailu.
3. Majakivi ja Pikanõmme õpperada Jumindal
Juminda poolsaar Lahemaa rahvuspargis peidab endas üht Harjumaa kõige mitmekesisemat ja erilisemat matkarada. Pikanõmme õpperada viib sind lühikese distantsi jooksul läbi uskumatult erinevate maastikutüüpide. Alustad teekonda sügavas kuusikus, ronid üle iidsete, mere poolt kujundatud luitevallide, astud mööda laudteed läbi lummava ja värvilise rabamaastiku ning jõuad lõpuks otse Majakivini. Tegemist on suuruselt kolmanda rändrahnuga Eestis. Kivi ise on niivõrd massiivne ja kõrge, et selle tippu on vaadete nautimiseks ehitatud lausa spetsiaalne puidust treppredel.
Raja teeb eriliseks ka luitel asuv puidust vaatetorn, kust avaneb hingemattev panoraamvaade ümbritsevale tihedale metsale ja avatud rabale. Kogu ringjas teekond on umbes 7 kilomeetrit pikk, seega tasub arvestada rahulikus tempos kõndides paari-kolmetunnise jalutuskäiguga. See on ideaalne sihtkoht neile, kes soovivad ühendada aktiivse füüsilise liikumise esteetilise ja visuaalse naudinguga, olles kaugel linnamelust.
4. Saha kabeli ajalooline vaikus
Kui soovid matkamise ja looduse kõrvale nautida ka pisut sügavamat kultuurilugu, siis Saha kabel Jõelähtme vallas on tõeline arhitektuurne ja ajalooline pärl. Seda gooti stiilis pühakoda on sageli nimetatud kuulsa Pirita kloostri väikeseks koopiaks, kuna ehitiste proportsioonid ja arhitektuuriline stiil on hämmastavalt sarnased. Huvitav ja vähem teatud fakt on aga see, et Saha kabel on algupäraselt vanem ja selle eellane ehitati ajal, mil kristlus alles hakkas Eesti aladel esimesi samme tegema, ammu enne Tallinna suurte kirikute kerkimist.
Kabel asub loodusliku künka otsas, kus ajaloolaste ja arheoloogide hinnangul peeti juba muinasajal eestlaste ohvritalitusi ja rituaale. Tänapäeval valitseb sealsete paksude paekivimüüride vahel sügav, aukartust äratav rahu ja vaikus. Kabeli paksud kiviseinad, arhailised võlvid ja väikesed aknaavad viivad külastaja justkui ajas mitusada aastat tagasi. See on suurepärane peatuspaik, kui plaanid avastada Jõelähtme piirkonna rikkalikku muinaspärandit.
5. Naage koopad ja metsik pangamets
Vääna-Jõesuu lähedal, imposantse Türisalu panga varjus, asuvad pisut salapärased ja peidetud Naage koopad. Tegemist on looduslike allikate poolt uhutud ja hiljem inimeste poolt varjenditena laiendatud liivakivikoobastega. Erinevalt paljudest teistest turismiobjektidest ei ole Naage piirkond suurte siltidega tähistatud, mis teeb koobaste ülesleidmisest metsiku ja seiklusliku otsimisretke.
Koobaste ümber ja panga jalamil laiub erakordselt lopsakas pangamets, mis oma suurte sõnajalgade, niiskuse ja mahalangenud puudega meenutab kohati lausa troopilist džunglit. Rada on kohati järsk ning nõuab ronimist ja tasakaalu hoidmist, eriti niiske ilmaga, kui kivid, savine pinnas ja puujuured muutuvad ohtlikult libedaks. Ära unusta, et nendes koobastes elavad ja talvituvad sageli kaitsealused nahkhiired. Nad vajavad ellujäämiseks täielikku rahu, seega tasub koobaste suudmes olla vaikselt ja loomi taskulambiga mitte tülitada.
- Pargi auto turvaliselt maantee äärde nii, et see ei segaks kohalikku liiklust ega jalgrattureid.
- Liigu aeglaselt ja ettevaatlikult mööda pangaserva laskuvat ja looklevat rada.
- Naudi ürgset loodust ja vaadet, kuid hoia keskkonda puhtana – ära jäta metsa alla mingisugust prügi.
6. Kostivere karstiala maagiline maastik
Kas teadsid, et Harjumaal on koht, kus terve jõgi kaob maa alla ja ilmub alles kilomeetrite kaugusel uuesti maapinnale? Kostivere karstiala on Eesti üks suurimaid, tuntumaid ja omanäolisemaid karstinähtusi, mis pakub geoloogilist põnevust igas vanuses avastajatele. Jõelähtme jõgi voolab seal pikalt maa-alustes lõhedes ja koobastes, jättes maapinnale vaid omapärased sisselangenud augud, paekivised tunnelid ja pragunenud maastiku.
See karstiala on kõige muljetavaldavam ja dramaatilisem just kevadise lumesulamise suurvee ajal või pärast väga tugevaid vihmasadusid. Siis ei suuda maa-alused kanalid ja õõnsused kogu vett korraga vastu võtta ning maapinnale tekivad ootamatud ajutised järvekesed, keevad allikad ja vahutavad veekeerised. Suvisel kuivemal ajal saab aga jalutada otse kuivanud jõesängis ja imetleda sügavaid karstikraatreid ning sealseid unikaalseid, vee poolt siledaks lihvitud kivimoodustisi.
7. Paukjärve oosiharja rada ja vaatetorn
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on tõeline matkajate ja loodusesõprade paradiis. Kuigi paljud suunduvad esimese asjana tuntud Viru rabasse, on pisut sügavamal metsas asuv Paukjärve piirkond sageli tunduvalt rahulikum ja inimtühjem. Paukjärv ise on erakordselt puhta ja selge veega, liivase põhjaga metsajärv, mida ümbritsevad igast küljest kõrged ja järsud liivased oosid ehk liivakünkad. Need künkad on kaetud hõredate ja valgusküllaste palumännikutega, mis muudavad seal jalutamise väga meeldivaks.
Kitsal ja järskude nõlvadega oosiharjal looklev rada pakub füüsiliselt veidi nõudlikumat, kuid visuaalselt ääretult tasuvat matkakogemust. Raja absoluutseks krooniks on tugev puidust vaatetorn, mis asub künka kõrgeimas tipus. Sealt ülevalt avaneb lummav vaade kahele täiesti erinevale maastikule – ühel pool sätendab päikese käes sinine Paukjärv, teisel pool aga laiub lõputuna tunduv müstiline Kõnnu Suursoo. See on kahtlemata üks fotogeenilisemaid ja romantilisemaid paiku kogu maakonnas.
8. Leetse pankrannik ja rannametsad Pakril
Paldiski linn ja Pakri poolsaare tipus asuv tuletorn on väga tuntud sihtkohad, kuid poolsaare idakaldal asuv Leetse rannamets ja pankrannik pakuvad tunduvalt metsikumat ja ehedamat kogemust. Leetse mõisa varemete lähedalt algavad väikesed sisse tallatud rajad, mis viivad otse panga servale ja sealt edasi astmeliselt alla, otse mere äärde. See on koht, kus paekallas ei ole veel nii hirmuäratavalt püstloodne kui poolsaare tipus, vaid pigem romantiline ja kaetud lopsaka lehtpuumetsaga.
Mere ääres ootavad sind kivised, mere poolt siledaks uhutud rannad ja täiesti privaatsed väikesed lahesopid, mis on ideaalsed pikniku pidamiseks või lihtsalt kividel istumiseks. RMK telkimisalad Leetse rannikualal on hästi varustatud ja hooldatud, pakkudes turvalisi lõkkekohti, puhtaid käimlaid ning sageli ka valmis lõkkepuid. Siin pangametsa all jalutades kuuled vaid lainete rahustavat loksumist ja merelindude hüüdeid – see on ideaalne retriit argimurede ja linnakära unustamiseks.
9. Tädu loodusõpperada Viimsis
Viimsi poolsaar võib esmapilgul tunduda väga tihedalt asustatud, urbaniseerunud ja läbiuuritud, kuid ka seal, elamurajoonidest vaid kiviviske kaugusel, leidub oma varjatud metsik pärl. Tädu loodusõpperada on võrdlemisi lühike, umbes 3,5 kilomeetri pikkune ringrada, mis pakub intensiivset ja harivat looduskogemust. See metsarada sobib eriti hästi lastega peredele, kes otsivad mõnusat ja mitte liiga kurnavat jalutuskäiku puhtas õhus.
Rajale on paigaldatud mitmeid huvitavaid infotahvleid, mis tutvustavad kohalikku floorat, faunat ja metsa eluringi. Tädu põlises metsas võib märgata erinevaid vanu puuliike, suuri rändrahne ning isegi väikeseid metsloomade tegutsemise jälgi. Lisaks asub raja alguspunktis väga mõnus ja avar lõkkekoht, kus saab matka lõppedes perega vorstikesi küpsetada või lõkketulel vahukomme soojendada. Lihtne ligipääsetavus teeb sellest suurepärase sihtkoha spontaanseks pühapäevaseks väljasõiduks ilma pikema etteplaneerimiseta.
10. Padise linnamägi ja kloostri ümbruse metsarajad
Padise kloostri suurejoonelised varemed on paljudele ajaloo- ja kultuurihuvilistele teada, kuid kohe kloostri kõrval asuv iidne Padise linnamägi ja seda ümbritsevad lopsakad kloostrimetsa matkarajad on sageli jäänud tähelepanuta. Linnamägi on muistsete eestlaste imposantne kaitseehitis, mille kõrgetelt ja järskudelt nõlvadelt avaneb rahustav vaade all looklevale Kloostri jõele ja maalilisele rohelisele orule. Linnamäe ümbruses kulgevad käänulised rajad viivad rändaja sügavale metsa, läbi vanade männikute ja tihedate segametsade.
See piirkond pakub lisaks looduse ilule ka tugevat ja tuntavat ajaloolist atmosfääri. Jalutades linnamäelt mööda looklevat rada alla jõe äärde, on võimalik nautida absoluutset vaikust, mida rikub vaid linnulaul või tuule sahin puuvõrades. Kombineerides linnamäe sportliku külastuse kloostri salapäraste varemete ja lähedal asuva taastatud Padise mõisa uudistamisega, saad kokku terve päeva kestva äärmiselt mitmekülgse avastusretke, mis toidab nii keha kui vaimu.
Korduma kippuvad küsimused Harjumaa varjatud pärlide ja loodusradade kohta
Kas need varjatud pärlid on lastega peredele ohutud ja jõukohased?
Enamik eelpool mainitud sihtkohtadest on lastega külastamiseks suurepärased, kuid mõned rajad nõuavad vanematelt natuke rohkem tähelepanu ja hoolt. Näiteks lühike Tädu loodusõpperada ja sildadega varustatud Treppoja astangud on väga peresõbralikud ja turvalised ka pisematele. Samas Naage koobaste järskude nõlvade ümbruses ja Leetse pankranniku serval tuleb lapsi hoida pideva järelevalve all, kuna rajad võivad olla ohtlikult libedad ja kukkumisoht on reaalne. Pikanõmme rada on samuti hästi läbitav, kuid arvestada tuleb raja seitsmekilomeetrise pikkusega, mis kõige väiksematele matkajatele võib osutuda liialt väsitavaks.
Millist varustust on vaja selliste looduslike paikade külastamiseks?
Kõige olulisemaks detailiks on mugavad, sisse kantud ja ilmastikule vastavad jalanõud. Kuna paljud siinsed “varjatud” rajad pole sillutatud ega laudteedega kaetud, tasub kindlasti eelistada vettpidavaid ja toetavaid matkasaapaid. Samuti on hea mõte kanda kihilist riietust, mida saab vastavalt temperatuuri muutumisele hõlpsasti lisada või eemaldada. Pikemate radade, näiteks Majakivi või Paukjärve puhul, on rangelt soovitatav võtta seljakotiga kaasa piisavalt joogivett ja energiat andev kerge näks. Naage koobastesse või Pahkla vanadesse angaaridesse minnes tasub kindlasti kaasa haarata korralik taskulamp, sest telefoni valgusest ei pruugi pimedates ruumides piisata.
Kas koerad on nendel matkaradadel ja loodusobjektidel lubatud?
Üldiselt on Eesti avalikel matkaradadel ja riigimetsas lemmikloomadega jalutamine lubatud, kuid igal pool on äärmiselt oluline järgida kindlaid viisakusreegleid. Rahvusparkides, nagu Lahemaa piirkond, ja spetsiaalsetel looduskaitsealadel peab koer olema eranditult alati jalutusrihma otsas. See on vajalik selleks, et lemmikloom ei ohustaks ega häiriks pesitsevaid linde, pelglikke metsloomi ja teisi rajal liikuvaid matkajaid. Samuti oodatakse igalt loomaomanikult viisakat käitumist – koera järelt tuleb alati korralikult koristada, et rada püsiks puhas kõigi jaoks.
Kuidas leida täpsed asukohad, kui tegemist on vähemtuntud ja tähistamata paikadega?
Paljud neist peidetud paikadest, nagu Paukjärve oos või Pahkla Suurkivi, on tänapäeval lihtsasti leitavad Google Mapsi või Waze’i rakenduste abil, kui sisestada otsingusse objekti täpne nimi. Lisaks soovitame soojalt alla laadida ja kasutada RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) ametlikku nutirakendust “Loodusega koos”. See tasuta äpp pakub väga detailseid ja täpseid kaarte, juhiseid radade alguspunktide leidmiseks ning värsket infot lõkkekohtade ja puude olemasolu kohta. Kui sihtkoht on tõesti varjatud ja maantee pealt silti ei paista, on kõige mõistlikum jätta auto lähimasse ametlikku parklasse või ohutusse teepeenra laiendusse ning kasutada metsas liikumiseks GPS-iga varustatud nutitelefoni.
