Puhkuse planeerimine Eestis on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks ning põhjusega – meie kodumaa pakub võrratut loodust, rikkalikku ajalugu ja kultuurilisi elamusi, mis sageli jäävad suurte turismimagnetite varju. Kui tavapärased sihtkohad nagu Pärnu rand, Tallinna vanalinn või Saaremaa kadakad on juba tuttavad, siis tasub sel aastal suunata pilk vähemtuntud, kuid seda lummavamate paikade poole. Eestimaa peidab endas unikaalseid rabamaastikke, mahajäetud tööstusalasid, mis on muutunud turismipärliteks, ning saarekesi, kus aeg näib olevat peatunud. Järgnev ülevaade aitab teil leida inspiratsiooni ja avastada Eestit täiesti uue nurga alt, pakkudes meeldejäävaid hetki nii loodusesõpradele, ajaloolastele kui ka lihtsalt rahu ja vaikuse otsijatele.
1. Aidu veemaa – Eesti oma fjordid
Ida-Virumaa on viimase kümnendiga teinud läbi uskumatu muutuse, arenedes süngest tööstuspiirkonnast tõeliseks seiklusmaaks. Selle kroonijuveeliks on kahtlemata Aidu karjäär. Tegemist on endise põlevkivikarjääriga, mis on tänaseks täitunud kristallselge helesinise veega, tekitades maastiku, mis meenutab pigem Norra fjorde kui Eestit. See on koht, kus inimese kätetöö ja looduse taastumisvõime on loonud midagi erakordset.
Aidut on kõige parem avastada vee pealt. Sealne veespordikeskus pakub võimalusi sõita nii kanuude, süstade kui ka mootorpaatidega. Seigeldes mööda pikki, sirgeid veekanaleid, mida ääristavad kõrged kivikaldad ja noored metsatukad, tekib tunne, nagu viibiksid hoopis teises riigis. Lisaks veemõnudele saab piirkonnas matkata ja nautida vaateid, mis on eriti lummavad päikeseloojangu ajal, kui vesi peegeldab taeva värve.
2. Hara allveelaevasadam – ajaloo ja kunsti kohtumine
Lahemaa Rahvuspargi serval asuv Hara sadam on koht, mis tekitab külmavärinaid ja imetlust samaaegselt. Nõukogude ajal oli see rangelt suletud tsoon, kus demagnetiseeriti allveelaevu, et need oleksid meremiinidele ja radaritele nähtamatud. Täna seisavad massiivsed betoonkai varemed keset merd kui mälestusmärk külma sõja ajastule.
Hara on eriline just oma atmosfääri poolest. Betoonist hiiglased on kaetud värvika grafitiga, luues terava kontrasti halli ajaloo ja tänapäevase tänavakunsti vahel. Sadamast avanevad suurepärased vaated Hara lahele ja samanimelisele saarele. See on ideaalne paik fotograafiahuvilistele ja neile, kes soovivad tajuda ajaloo sügavust vahetult. Sadamas tegutseb suveperioodil ka väike kohvik ja sadamahoone, kust saab rentida paate või SUP-laudu, et uurida varemeid vee poolt.
3. Vormsi saar – rahulik alternatiiv suurtele saartele
Kui Hiiumaa ja Saaremaa tunduvad suvisel tipphooajal liiga rahvarohked, siis Vormsi on parim valik rahu nautimiseks. Vormsi, rootsi nimega Ormsö, on säilitanud oma unikaalse rannarootsi pärandi, mis väljendub nii kohanimedes, arhitektuuris kui ka saare üldises olustikus. Saarele pääseb mugavalt praamiga Rohukülast, kuid kohale jõudes valitseb seal hoopis teine ajarütm.
Vormsi peamised vaatamisväärsused on:
- Püha Olavi kirik ja surnuaed: Maailmas ainulaadne kalmistu, kus asub üle 330 rõngasristi, mis pärinevad 17.–19. sajandist.
- Saxby tuletorn: Saare lääneosas asuv majakas, mille juures on kivine rand ja suurepärased võimalused fossiilide leidmiseks.
- Hullo küla: Saare keskus, kus saab tutvuda kohaliku eluga ja nautida autentset saaretoitu.
4. Marimetsa raba – puutumatu looduse ilu
Eestis on palju rabasid, kuid Viru raba populaarsus on muutnud selle kohati liiga rahvarohkeks. Seevastu Läänemaal asuv Marimetsa raba pakub vaikust ja eraldatust. Matkarada sinna on küllaltki pikk (edasi-tagasi ligikaudu 9 km), mis hoiab pühapäevasuitajad eemal ja premeerib tõelisi loodusesõpru.
Rada algab läbi metsa ja heinamaade, jõudes lõpuks avarale rabaväljale. Laudtee viib läbi laugaste ja älveste otse raba südamesse, kus asub vaatetorn. Tornist avaneb hingemattev vaade Marimetsa looduskaitsealale. See on parim koht, kus minna varahommikul kuulama tedremängu või sügisel korjama jõhvikaid, tundmata, et keegi teine kuklasse hingaks.
5. Setomaa ja Piusa ümbrus
Eesti kagunurgas asuv Setomaa on kultuuriliselt ja looduslikult täiesti omaette maailm. Siin kehtivad omad traditsioonid, räägitakse oma keelt ja kantakse uhkusega rahvarõivaid. Setomaa külastamine ei ole lihtsalt puhkus, vaid kultuuriline rännak.
Kindlasti tasub külastada:
- Piusa koopad: Inimtekkelised liivakoopad, mis on tuntud kui Baltimaade suurim nahkhiirte talvitumispaik. Külastuskeskuses saab põhjaliku ülevaate koobaste ajaloost ja geoloogiast.
- Hino järv: Mitmete saartega maaliline järv, mis on ideaalne koht kanuusõiduks või kalastamiseks.
- Obinitsa: Seto kultuuri süda, kus saab külastada muuseumi ja maitsta kohalikke roogasid nagu sõir ja suulliim.
6. Kurtna järvestik – järvede rohkuse rekord
Alutaguse rahvuspargis asuv Kurtna järvestik on Eesti järverikkaim piirkond. Umbes 30 ruutkilomeetri suurusel alal asub ligi 40 järve. See on tõeline paradiis matkajatele ja ujujatele. Siinne maastik on vaheldusrikas, pakkudes nii männimetsi, soid kui ka liivakünkaid.
Läbi järvestiku kulgeb tähistatud matkarada, mis viib mööda mitmetest kaunitest veesilmadest, sealhulgas Liivjärvest ja Martiskast. See piirkond on eriti sobilik telkijatele ja neile, kes soovivad veeta öö lõkketule ääres, kuulates öise metsa hääli. Kurtna on tõestus sellest, et Eesti loodus on mitmekesisem, kui esmapilgul paistab.
7. Poruni ürgmetsa matkarada
Kui otsite midagi tõeliselt metsikut, siis Poruni matkarada Narva jõe ääres on õige valik. See on üks väheseid kohti Eestis, kus võib näha laialehist lammimetsa, mis oma lopsakuse ja liigirikkusega meenutab džunglit. Poruni jõgi voolab sügavas orus, mida ääristavad langenud puud, sõnajalad ja samblad.
Rada on kohati raskesti läbitav, nõudes ronimist üle mahalangenud tüvede, kuid just see teebki elamuse eriliseks. Siin võib kohata haruldasi taimi ja linde, keda mujal Eestis naljalt ei näe. Poruni on koht, kus tunnetad looduse ürgset jõudu ja puutumatust.
8. Käsmu – kaptenite küla
Lahemaa põhjarannikul asuv Käsmu on legendaarne suvituskoht, mis on säilitanud oma ajaloolise hõngu. Käsmu on tuntud kui kaptenite küla, sest kunagi oli seal merekool ja peaaegu igas peres oli meremehi. Valged puitmajad, kiviaiad ja hoolitsetud aiad loovad idüllilise pildi.
Käsmu poolsaare tippu viib matkarada, mis on kuulus oma tohutu suurte rändrahnude ehk “kivikülvi” poolest. Jalutuskäik mööda kivist randa pakub suurepäraseid vaateid merele ja võimalust leida oma privaatne nurgake pikniku pidamiseks. Samuti asub külas meremuuseum, mis on rajatud endisesse kordonisse ja kus saab tutvuda rannarahva ajalooga.
9. Ungru lossivaremed ja Rohuküla
Haapsalu külje all asuvad Ungru lossivaremed on üks romantilisemaid ja kurvemaid paiku Eestis. Tegemist on suurejoonelise neobarokk-stiilis lossiga, mida hakati ehitama 19. sajandi lõpus. Legendi järgi ehitas krahv selle lossi oma armastatule täpseks koopiaks Saksamaal asuvast Merseburgi lossist, kuid kahjuks jäi ehitis valmimata ja on tänaseks varemetes.
Varemed on visuaalselt äärmiselt mõjuvad ja fotogeenilised. Sealsamas lähedal asub ka vana lennuväli, mis lisab piirkonnale industriaalset kontrasti. Ungru loss on suurepärane peatuspaik teel Hiiumaale või Vormsile, pakkudes hetkeks võimaluse rännata ajas tagasi.
10. Puise nina – Läänemaa varjatud aare
Matsalu rahvuspargi lääneosas asuv Puise nina on koht, kuhu satuvad vaid teadjad. See on pikk maasäär, mis ulatub sügavale merre, pakkudes 360-kraadiseid vaateid ümbritsevale lahele ja laidudele. Puise on tuntud oma rikkaliku linnustiku poolest, olles üks parimaid kohti lindude rände vaatlemiseks.
Lisaks loodusele on Puise ninas ka suurepärane restoran, kus pakutakse värsket kala ja kohalikku toitu. See on ideaalne koht romantiliseks õhtusöögiks või lihtsalt aja maha võtmiseks, nautides merekohinat ja tuult. Tee Puise ninasse viib läbi iidse Tuuru-Puise rannikumetsa, mis on omaette vaatamisväärsus.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Reisi planeerimisel tekib sageli praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele küsimustele seoses puhkusega Eestis.
Milline on parim aeg nende paikade külastamiseks?
Enamikku sihtkohti on parim külastada maist septembrini. Rabade (Marimetsa) külastamiseks on aga eriti maagiline aeg varasügis või varahommikune kevad. Joad ja jõed (Poruni) on veerohkeimad kevadel.
Kas need kohad on ligipääsetavad ühistranspordiga?
Mõned kohad, nagu Käsmu või Vormsi, on ühistranspordiga hästi ligipääsetavad. Kaugemad looduspaigad nagu Aidu karjäär, Poruni matkarada või Puise nina nõuavad siiski isiklikku autot või rendiautot, kuna bussiliiklus võib olla harv või peatuda matkaraja algusest kaugel.
Kas lastega on nendes kohtades ohutu?
Jah, enamik kohti on peresõbralikud. Siiski tasub olla ettevaatlik Aidu karjääris järskude kallaste tõttu ja Poruni matkarajal, mis võib olla väikelastele füüsiliselt raske. Rabades tuleb püsida laudteel.
Kas telkimine on lubatud?
Riigimetsas (RMK aladel) on telkimine lubatud selleks ettenähtud kohtades. Kurtna järvestikus ja teistes looduskaitsealades tuleb rangelt järgida tähistatud lõkkekohti ja telkimisalasid. Eramaadel on telkimine lubatud vaid omaniku loal.
Varustus ja ettevalmistus iseseisvaks seikluseks
Eesti varjatud pärlite avastamine nõuab pisut rohkem eeltööd kui tavapärane kuurordipuhkus. Kuna paljud mainitud sihtkohad asuvad suurematest asulatest eemal, on oluline läbi mõelda oma varustus ja logistika. Esiteks on korralikud jalanõud hädavajalikud. Rabade ja metsaradade jaoks on parimad veekindlad matkasaapad, suvel rannikualadel piisab mugavatest spordijalanõudest. Ärge unustage, et Eesti ilm on muutlik – kihiline riietus ja vihmakindel jope peaksid alati autos või seljakotis kaasas olema.
Teiseks tasub mõelda toiduvarudele. Kuigi kohtades nagu Puise nina või Hara sadam on söögikohad olemas, ei pruugi need olla avatud aastaringselt või hilistel õhtutundidel. Väike matkapliit või termos sooja joogiga ja einekarbid annavad vabaduse pidada piknikku just seal, kus vaade kõige ilusam on. Samuti on soovitav alla laadida RMK mobiilirakendus, mis aitab leida lähimad lõkkekohad ja matkarajad, ning Google Mapsi kaardid “offline” režiimi jaoks, kuna metsasügavustes võib levi olla kohati katkendlik. Looduses liikudes kehtib alati kuldreegel: mida jaksad metsa viia, jaksad sealt ka välja tuua. Hoides loodust puhtana, säilitame need peidetud pärlid ka tulevastele avastajatele.
