Eestimaa loodus on oma mitmekesisuses ja kättesaadavuses üks Euroopa paremini hoitud saladusi, pakkudes matkajatele ja loodusesõpradele erakordseid võimalusi puhkamiseks. Erinevalt paljudest teistest riikidest, kus telkimine on lubatud vaid rangelt piiritletud tasulistes kämpingutes, kehtib Eestis nii kohalikele kui ka külalistele liberaalne igaüheõigus. See tähendab vabadust liikuda ja ööbida looduses, eeldusel, et austatakse keskkonda ja maaomanikke. Olenemata sellest, kas otsite eraldatud kohta rabaservas, merekohinat liivarannal või mugavat lõkkeplatsi riigimetsas, on Eestil pakkuda midagi igale maitsele. Enne telgi pakkimist ja teele asumist on aga kriitiliselt oluline viia end kurssi kohalike reeglite, parimate asukohtade ja vajaliku varustusega, et elamus oleks meeldiv nii teile kui ka loodusele.
Igaüheõigus: Mida tohib ja mida mitte?
Eestis telkimise aluseks on igaüheõigus. See on tavaõiguslik põhimõte, mis lubab igaühel viibida looduses, korjata marju ja seeni ning telkida, kuid see ei ole absoluutne õigus teha mida iganes. Igaüheõigus kehtib eelkõige piiramata ja tähistamata eramaal ning riigimetsas.
Kõige olulisem reegel on lihtne: looduses viibimine ei tohi kahjustada maaomaniku huve ega rikkuda looduskeskkonda. Eramaal telkimiseks, kui maa on piiratud aiaga või tähistatud siltidega “Eramaa”, on alati vaja omaniku luba. Kui maa on tähistamata ja piiramata, eeldatakse, et omanik lubab seal viibida, kuid telkimise puhul (eriti kui plaanite jääda kauemaks kui üheks ööks) on viisakas ja soovitatav luba küsida. Samuti tuleb hoida elumajadest mõistlikku kaugust, et mitte häirida elanike privaatsust.
Riigimetsas, mida haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), on telkimine üldjuhul lubatud, välja arvatud kohtades, kus see on spetsiifiliste kaitse-eeskirjadega keelatud (näiteks rangetes loodusreservaatides).
RMK puhkealad: Matkaja parim sõber
Eesti matkakultuuri selgrooks on RMK poolt loodud ja hooldatud taristu. See on süsteem, mida paljud väliskülalised kadestavad. RMK on rajanud üle Eesti sadu lõkkekohti, telkimisalasid ja metsaonne, mis on kasutamiseks tasuta.
RMK telkimisalad on tavaliselt varustatud järgmiste mugavustega:
- Lõkkeasemed: Tuletegemiseks ettevalmistatud kohad, sageli koos grillrestiga.
- Kuivkäimlad: Lihtsad, kuid vajalikud rajatised looduse puhtana hoidmiseks.
- Puud: Enamikes populaarsetes kohtades on olemas puukuur, kus leidub küttepuid (kuigi kirves või saag tasub endal kaasa võtta).
- Prügikastid: Kuigi üha enam liigutakse põhimõtte suunas “kõik mis jaksad metsa tuua, jaksad ka ära viia”, on paljudes kohtades endiselt olemas prügikastid.
Parimate RMK kohtade leidmiseks on soovitatav kasutada veebilehte loodusegakoos.ee või vastavat nutirakendust. See aitab leida lähima telkimiskoha, vaadata selle varustatust ja tutvuda võimalike piirangutega.
Parimad piirkonnad telkimiseks Eestis
Eesti on küll väike, kuid maastikuliselt üllatavalt mitmekesine. Siin on mõned piirkonnad, mis pakuvad unustamatuid telkimiselamusi:
1. Lahemaa Rahvuspark ja Põhja-Eesti rannik
Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, mis asub vaid tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast. See on ideaalne koht neile, kes soovivad kombineerida mereranda ja männimetsa.
Populaarsed kohad on näiteks Oandu telkimisala ja Purekkari neem (Eesti mandriosa põhjapoolseim punkt). Siin saab nautida kiviseid randu, suuri rändrahne ja iidseid kalurikülasid. Siiski tuleb arvestada, et suve tipphooajal võib Lahemaa olla üsna rahvarohke.
2. Lõuna-Eesti kuppelmaastik ja järved
Lõuna-Eesti pakub hoopis teistsugust vaatepilti – künklik maastik, sügavad orud ja selgeveelised järved.
Üks parimaid piirkondi on Taevaskoja ümbrus Ahja jõe ürgoruga. Seal on mitmeid RMK lõkkekohti, kus saab telkida otse jõe kaldal, ümbritsetuna liivakivipaljanditest. Samuti on suurepärane sihtkoht Karula Rahvuspark, mis on tuntud oma eraldatuse ja puutumatu looduse poolest.
3. Peipsi järve põhjarannik
Kui eelistate pikki liivarandu ja “laulvaid liivasid”, on Peipsi põhjarannik (Kauksi ja selle ümbrus) õige valik. Männimetsad ulatuvad seal peaaegu veepiirini. See piirkond meenutab ookeaniranda, kuid mageveega. RMK on rajanud sinna suurepärase taristu, mis mahutab palju puhkajaid, kuid tänu ranna pikkusele (üle 30 km) on privaatsuse leidmine siiski võimalik.
4. Saared: Hiiumaa ja Saaremaa
Saartel telkimine on omaette elamus. Hiiumaa RMK puhkealad (näiteks Kaleste või Ristna) on tuntud oma imeliste päikeseloojangute ja rahu poolest. Saaremaal tasub külastada Sõrve poolsaart või põhjaranniku panku. Saartel on loodus sageli metsikum ja kadakate vahel telkimine pakub unikaalset aroomiteraapiat.
Varustus ja ettevalmistus Eesti oludeks
Eesti ilm on heitlik ja telkima minnes tuleb olla valmis kõigeks. Isegi suve keskel võivad ööd olla jahedad ja vihmased.
Telk ja magamisvarustus: Veenduge, et teie telk on veekindel (vähemalt 2000-3000mm sademekindlus). Magamiskott peaks olema pigem soojem – “comfort” temperatuur võiks olla vähemalt +5 kuni +10 kraadi, isegi suvel. Madrats on oluline mitte ainult pehmuse, vaid ka maapinnast tuleva külma isoleerimise tõttu.
Riietus: Kihiline riietumine on võtmesõna. Alati võtke kaasa vihmakeep ja soe fliis, isegi kui ilmateade lubab päikest. Eestis võib hommikul olla +25 kraadi ja õhtul +12 kraadi koos tugeva tuulega.
Sääsed ja puugid: See on teema, mida ei tohi alahinnata. Eesti metsades on suvel palju sääski, eriti niiskemates kohtades ja õhtutundidel. Tõhus sääsetõrjevahend on kohustuslik. Veelgi olulisem on kaitse puukide eest, kes levitavad haigusi. Kandke heledaid riideid (et puuke märgata), pange püksisääred sokkide sisse ja kontrollige end igal õhtul hoolikalt.
Valged ööd: Juunis ja juulis on Eestis ööd väga valged. Kui olete harjunud magama pimedas, võtke kaasa silmaklapid. See on eriti oluline, kui telgite Põhja-Eestis.
Lõkke tegemine ja tuleohutus
Lõkke tegemine on paljude jaoks telkimise lahutamatu osa, kuid Eestis suhtutakse sellesse väga tõsiselt. Valesti tehtud lõke võib kaasa tuua ulatusliku metsapõlengu ja suured trahvid.
- Ainult ettenähtud kohas: Riigimetsas tohib lõket teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud lõkkekohtades. Suvalises kohas metsa all lõkke tegemine on rangelt keelatud.
- Tuleohu kaart: Enne tule süütamist kontrollige alati Päästeameti kaarti (ilmateenistus.ee), et näha hetke tuleohu taset. Suure tuleohu ajal (sageli kesksuvel) võib RMK kehtestada täieliku lõkketegemise keelu, isegi ametlikes lõkkekohtades. Sellisel juhul tohib toitu valmistada ainult matkapliidil.
- Järelevalve: Lõket ei tohi kunagi jätta järelevalveta. Lahkudes või magama minnes tuleb tuli korralikult kustutada (veega üle valada või liivaga katta), veendudes, et söed enam ei hõõgu.
- Küttepuud: Kasutage ainult mahalangenud puid või RMK poolt varutud puid. Elusate puude raiumine või koorimine on keelatud ja karistatav.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin Eestis telkida suvalises metsas?
Põhimõtteliselt jah, kui tegemist on riigimetsaga ja seal ei kehti eripiiranguid (nt looduskaitseala sihtkaitsevöönd lindude pesitsusajal). Erametsas on soovitav küsida luba. Siiski on alati mugavam ja loodussäästlikum kasutada ametlikke RMK telkimisalasid.
Kas lõkke tegemiseks on vaja luba?
Ametlikes RMK lõkkekohtades ei ole eraldi luba vaja, kui ei kehti üldine tuletegemise keeld suure tuleohu tõttu. Väljaspool ametlikke kohti on lõkke tegemine riigimetsas keelatud. Eramaal otsustab maaomanik.
Kas Eesti looduses on ohtlikke loomi?
Eestis elavad karud, hundid ja ilvesed, kuid nad on väga inimpelglikud ja kohtumised on haruldased. Suurim oht matkajale on tegelikult puugid (entsefaliit ja borrelioos) ning rästikud (Eesti ainus mürkmadu). Rästikut nähes tuleb lihtsalt rahulikult taganeda ja mitte teda puutuda. Toitu ei tohi jätta ööseks telgi juurde laokile, et mitte meelitada ligi rebaseid või kährikuid.
Kas järve- ja jõevett võib juua?
Eesti pinnavesi on üldiselt puhas, kuid seda ei soovitata juua toorelt. Soovitatav on vesi alati läbi keeta või kasutada veefiltrit/puhastustablette. Paljudes RMK kohtades on olemas kaevud, kuid nende veekvaliteet võib varieeruda. Parim on joogivesi ise kaasa võtta.
Kuidas käituda prügiga?
Kehtib reegel: “Kõik, mis metsa tood, vii ka metsast välja.” Isegi kui telkimisalas on prügikastid, on need sageli täis või loomade poolt laiali veetud. Vastutustundlik matkaja võtab alati oma prügi endaga kaasa ja viskab selle ära asustatud punktis asuvasse konteinerisse.
Telkimine väljaspool suvehooaega
Kuigi suvi on vaieldamatult populaarseim aeg telkimiseks, avastavad üha enamad matkajad Eesti looduse võlu sügisel ja kevadel. Sügisene raba on värvikirev ja pakub ohtralt jõhvikaid ning seeni. Kevadine mets on täis linnulaulu ja tärkavat rohelust.
Hooajavälisel telkimisel on oma eelised: sääski on vähem või pole üldse, populaarsed kohad on tühjad ja vaikus on sügavam. Siiski nõuab see paremat ettevalmistust. Temperatuurid võivad öösel langeda miinuskraadidesse, seega on vajalik talvine magamiskott ja soojustusega madrats. Samuti on päevad lühemad, mis tähendab, et kvaliteetne pealamp on hädavajalik.
Eriline elamus on talvine telkimine. RMK on mitmetesse kohtadesse rajanud metsaonnid, kus on küttekolle ja lavatsid, pakkudes kaitset karmi ilma eest. Need on avatud kõigile ja toimivad põhimõttel “kes ees, see mees”. Talvine matkamine räätsadega läbi lumise raba ja ööbimine metsaonnis või soojas talvetelgis on kogemus, mis jääb meelde kogu eluks ja näitab Eestit hoopis uue, maagilise nurga alt.
