Eestimaa loodus on meie suurim rikkus, pakkudes rahu, vaikust ja hingematvaid vaateid igal aastaajal. Meie väikeses riigis on loodud kuus suurepärast rahvusparki, mis on loodud selleks, et kaitsta, uurida ja tutvustada nii looduslikku mitmekesisust kui ka kultuuripärandit. Need kaitsealad ei ole mitte ainult bioloogide ja teadlaste pärusmaa, vaid on avatud kõigile, kes soovivad põgeneda linnakärast ja taasühenduda loodusega. Olgu selleks siis varahommikune rabaudu, kevadine linnulaul või talvine vaikiv mets – Eesti rahvuspargid pakuvad elamusi, mis jäävad meelde kogu eluks. Järgnevas artiklis teeme põhjaliku ringkäigu läbi kõikide Eesti rahvusparkide, tuues välja parimad matkarajad ja peidetud pärlid, mida tasub kindlasti külastada.
Lahemaa rahvuspark – Eesti vanim ja suurim
Põhja-Eestis asuv Lahemaa on tõenäoliselt kõige tuntum ja külastatavam rahvuspark Eestis. See asutati juba 1971. aastal, olles esimene rahvuspark terves tollases Nõukogude Liidus. Lahemaa võlu peitub tema mitmekesisuses: siin kohtuvad kivine mererannik, ulatuslikud rabamaastikud, tihedad metsad ja ajaloolised mõisakompleksid.
Populaarsemad matkarajad Lahemaal
Lahemaa on matkajate paradiis, pakkudes radu nii algajatele kui ka kogenud ränduritele. Üks ikoonilisemaid kohti on Viru raba õpperada. See on ligipääsetav ja hästi hooldatud laudtee, mis viib külastajad otse raba südamesse. Raja keskel asub vaatetorn, kust avaneb lummav vaade laugastele ja kiduratele männipuudele. See on ideaalne paik päikesetõusu nautimiseks või sügisese värvimängu imetlemiseks.
Teine märkimisväärne rada on Oandu koprarada, mis kulgeb mööda Altja jõe orgu. Nagu nimigi ütleb, on siin võimalik näha kobraste tegevusjälgi – langetatud puid ja tamme. Ajaloo- ja kultuurihuvilistele sobib aga Käsmu kaptenite küla ja sealne matkarada, mis lookleb ümber poolsaare, pakkudes vaateid kivikülvidele ja merele. Käsmu on tuntud oma valgete kaptenimajade ja meremuuseumi poolest, mis jutustab lugusid ajast, mil Eesti mehed seilasid kaugetel meredel.
Mõisad ja kultuuripärand
Lahemaa ei ole ainult loodus, vaid ka kultuur. Siin asuvad mitmed Eesti kaunimad mõisad:
- Palmse mõis – Barokkstiilis pärl, mida ümbritseb kaunis park ja kus asub Lahemaa rahvuspargi külastuskeskus.
- Sagadi mõis – Tuntud oma metsamuuseumi ja roosiaia poolest, olles suurepärane näide metsanduse ja kultuuri sümbioosist.
- Vihula mõis – Luksuslik kompleks, mis on renoveeritud hotelliks ja spaaks, pakkudes külastajatele võimalust nautida ajaloolist atmosfääri.
Soomaa rahvuspark – viienda aastaaja kodu
Soomaa rahvuspark on unikaalne kogu Euroopas tänu oma regulaarsetele suurvetele, mida kohalikud kutsuvad hellitavalt “viiendaks aastaajaks”. Kevadine (ja vahel ka sügisene või talvine) suurvesi ujutab üle metsad, heinamaad ja teed, muutes paadi ainsaks liiklusvahendiks. See fenomenaalne nähtus on kujundanud piirkonna elustiili ja kultuuri aastasadu.
Haabjas ja UNESCO pärand
Soomaa sümboliks on ühepuulootsik ehk haabjas. See on traditsiooniline veesõiduk, mis on valmistatud ühestainsast jämedast haavapuust. Haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimistusse, mis rõhutab selle traditsiooni unikaalsust ja tähtsust. Külastajatel on võimalus osaleda haabjaehituse töötubades või nautida kanuumatka läbi üleujutatud metsade, mis on sürreaalne ja unustamatu kogemus.
Rabad ja laudteed
Kui suurvesi taandub, avaneb Soomaa teine pale – tema võimsad rabad. Riisa raba õpperada on üks kaunimaid, kulgedes läbi erinevate rabatüüpide ja metsatukkade. Rada on osaliselt läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga, muutes looduse nautimise kättesaadavaks kõigile. Teine populaarne sihtkoht on Ingatsi õpperada, mis viib matkaja Euroopa kõrgeimale rabarinnakule, pakkudes vaateid Kuresoo rabale, mis on üks paremini säilinud soostikke Eestis.
Matsalu rahvuspark – linnuvaatlejate meka
Lääne-Eestis asuv Matsalu rahvuspark on rahvusvaheliselt tuntud linnuvaatluskoht. Matsalu laht ja seda ümbritsevad rannaniidud ning roostikud on peatuspaigaks sadadele tuhandetele rändlindudele, kes teevad siin peatuse teel Arktikast Aafrikasse ja tagasi.
Vaatetornid ja rannaniidud
Matsalu on varustatud suurepärase taristuga linnuvaatlejatele. Pargis asub mitmeid vaatetorne, millest tuntuim on Haeska linnuvaatlustorn. Seda peetakse üheks parimaks linnutorniks Põhja-Euroopas liigirikkuse poolest. Kevadeti ja sügiseti võib siit näha hanesid, luiki, parte ja kahlajaid tuhandete kaupa.
Lisaks lindudele on Matsalu tuntud oma pool-looduslike koosluste, eriti puisniitude poolest. Need on liigirikkad alad, kus kasvavad kõrvuti iidsed tammed ja haruldased orhideed. Matsalu külastuskeskus asub Penijõe mõisas, kus saab põhjaliku ülevaate piirkonna loodusväärtustest ja ajaloost.
Vilsandi rahvuspark – saarte ja hüljeste kuningriik
Eesti kõige läänepoolsem rahvuspark, Vilsandi, on tõeline mereriik. See koosneb enam kui 150 saarest, laiust ja rahust, millest suurim on Vilsandi saar ise. See on koht, kus aeg näib liikuvat omas rütmis ja kus loodusjõud – tuul ja meri – dikteerivad elukorraldust.
Matk läbi mere
Vilsandi rahvuspargi üks põnevamaid elamusi on jalgsimatk Saaremaalt Vilsandile. See teekond algab Kuusnõmme poolsaarelt ja kulgeb läbi madala merevee, üle väikeste laidude. Matk nõuab head planeerimist ja veeseisu jälgimist, kuid pakub vahetut kontakti mereelustikuga. Teel võib kohata luiki, tiire ja hea õnne korral isegi hülgeid kividel lesimas.
Harilaiu poolsaar ja Kiipsaare tuletorn
Vilsandi rahvusparki kuulub ka Saaremaal asuv Harilaiu poolsaar. See on liivane ja tuultele avatud maastik, kus kasvavad haruldased taimed ja kus asub kuulus Kiipsaare tuletorn. Tuletorn on tuntud oma viltuse asendi poolest, olles justkui Eesti oma Pisa torn. Meri on aastate jooksul rannajoont muutnud, jättes tuletorni keset vett, mis muudab vaatepildi eriti dramaatiliseks ja fotogeeniliseks.
Karula rahvuspark – kuppelmaastike ilu
Lõuna-Eestis, Võru- ja Valgamaa piiril, asub Karula rahvuspark, mis on Eesti väikseim, kuid maastiku poolest üks vaheldusrikkamaid. Karula on tuntud oma kuppelmaastiku poolest, kus ümarad künkad vahelduvad orgudes asuvate järvesilmadega. See on pärandkultuurmaastik, kus inimene ja loodus on sajandeid käsikäes toimetanud.
Karula kõrgeim tipp on Rebäsejärve tornimägi, kust avanevad suurepärased vaated ümbruskonnale. Üks pargipärleid on Ähijärv, mille kaldalt algab mitu matkarada. Karula on suurepärane koht jalgrattamatkadeks, kuna teed looklevad üles-alla mööda künkaid, pakkudes sportlikku väljakutset ja kauneid vaateid.
Alutaguse rahvuspark – põlislaante ja karude kodu
Eesti noorim rahvuspark, Alutaguse (loodud 2018), asub Ida-Eestis ja esindab sealset ürgset loodust. See on suurte soode, põlislaante ja liivikute ala, mis meenutab oma olemuselt Siberi taigat. Alutaguse on koduks paljudele suurkiskjatele ja haruldastele liikidele.
Lendoravad ja pruunkarud
Alutaguse on üks väheseid kohti Eestis ja Euroopas, kus elab haruldane lendorav. Need öise eluviisiga loomad vajavad eluks vanu haavapuid ja on saanud piirkonna looduskaitse sümboliks. Samuti on Alutaguse tuntud oma suure karupopulatsiooni poolest. Siin asuvad spetsiaalsed karuvaatlusonnid, kus loodushuvilised saavad turvaliselt ja loomi häirimata jälgida pruunkarude, kährikute ja vahel isegi huntide tegemisi.
Alutaguse pärl on ka Kurtna järvestik, mis on Eesti järverikkaim ala – 30 ruutkilomeetril asub üle 40 järve. Siinsed matkarajad viivad läbi männimetsade ühe järve äärest teiseni, pakkudes suvisel ajal suurepäraseid ujumisvõimalusi.
Praktilised nõuanded matkajale
Eesti rahvusparkide külastamine on enamasti tasuta ja reguleeritud “igaüheõigusega”, mis lubab looduses vabalt liikuda, kuid paneb külastajale ka vastutuse. Siin on mõned olulised punktid, mida meeles pidada:
- RMK äpp ja kaardid: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on loonud suurepärase taristu. Kasuta kindlasti RMK mobiilirakendust radade leidmiseks ja lõkkekohtade tuvastamiseks.
- Riietus: Eesti ilm on muutlik. Kihiline riietus ja veekindlad jalanõud on matkal hädavajalikud, eriti rabades ja rannikualadel.
- Jäätmed: Kehtib reegel: “Kõik, mis metsa viid, tood ka ise metsast välja.” Ära jäta endast maha prügi, isegi mitte biolagunevat.
- Tuli: Lõket tohib teha ainult selleks ettenähtud ja tähistatud lõkkekohtades. Suure tuleohuga ajal on lõkketegemine rangelt keelatud.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas rahvusparkides on telkimine lubatud?
Jah, telkimine on lubatud, kuid ainult selleks spetsiaalselt tähistatud telkimisaladel. Metsikult telkimine väljaspool ametlikke alasid võib kahjustada õrna pinnast ja häirida loomi, mistõttu tuleks eelistada RMK platsid.
Kas ma võin koera matkale kaasa võtta?
Koerad on üldiselt matkaradadele lubatud, kuid nad peavad olema alati rihma otsas. See on oluline nii metsloomade (eriti lindude pesitsusajal) kui ka teiste matkajate turvalisuse tagamiseks.
Millal on parim aeg Eesti rahvusparke külastada?
Igal aastaajal on oma võlu. Kevad (mai-juuni) on parim aeg linnuvaatluseks ja tärkava looduse nautimiseks. Suvi sobib rannapuhkuseks ja pikkadeks matkadeks. Sügis (september-oktoober) pakub värvikirevaid rabavaateid. Talv on ideaalne räätsamatkadeks ja loomajälgede uurimiseks lumel.
Kas rahvusparkide külastamine maksab?
Looduses liikumine, matkaradade ja vaatetornide kasutamine on Eestis tasuta. Tasulised võivad olla mõned muuseumid (näiteks mõisad Lahemaal), külastuskeskuste näitused või giidiga matkad ja teenused (nagu kanuurent Soomaal).
Soovitused aastaaegade lõikes
Selleks, et saada rahvusparkidest maksimum, tasub oma külastus ajastada vastavalt looduse tsüklitele. Talvel tasub sammud seada Soomaale või Lahemaale, kus jäätunud rabad pakuvad müstilist vaatepilti ja võimalust uisutada laugastel, kui jääolud seda lubavad. Kevadeti on Matsalu vaieldamatu favoriit, pakkudes maailmatasemel elamusi linnuhuvilistele. Suvi on ideaalne aeg saarte avastamiseks Vilsandil või supluseks Alutaguse järvedes. Sügis aga kutsub Karulasse, kus kuppelmaastik värvub kuldsetesse ja punastesse toonidesse, pakkudes fotograafidele lõputut inspiratsiooni. Olenemata valitud ajast ja kohast, pakub Eesti loodus alati võimaluse laadida akusid ja leida hingerahu.
