Oled sa kunagi vaadanud vanu kolletunud fotosid perealbumis ja mõelnud, kes need inimesed tegelikult olid ja kuidas nende lugu sinuni jõudis? Eestlaste huvi oma juurte vastu on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Kui varem tähendas sugupuu uurimine kuude viisi tolmustes arhiivides istumist ja kirikuraamatute lappamist, siis tänapäeval piisab vaid väikesest süljeproovist või põseskraapest, et avada uks minevikku. Geneetiline genealoogia on muutnud viisi, kuidas me mõistame oma päritolu, pakkudes vastuseid küsimustele, mida paberid ei suuda enam lahendada. Kuid koos populaarsusega on tekkinud ka palju müüte ja segadust – mida üks kodune DNA-test tegelikult näitab, kui täpne see on meie regioonis ja milline teenus on eestlasele kõige mõistlikum valik.
Kuidas DNA-testid tegelikult töötavad?
Et mõista, mida testitulemused sulle ütlevad, tuleb esmalt aru saada, millist osa sinu genoomist analüüsitakse. Enamik kommertslikke teste, mida reklaamitakse televisioonis ja sotsiaalmeedias, on autosoomse DNA testid. See tähendab, et labor uurib neid kromosoome, mille oled pärinud segamini nii emalt kui ka isalt. Autosoomne test on kõige populaarsem just seetõttu, et see annab kõige laiema pildi sinu lähisugulastest ja etnilisest koosseisust viimase 5–7 põlvkonna jooksul.
Lisaks autosoomslele testile on olemas ka spetsiifilisemad uuringud:
- Y-DNA test: Seda saavad teha ainult mehed, kuna see uurib Y-kromosoomi, mis pärandub isalt pojale muutumatul kujul. See aitab kaardistada otsest isaliini tuhandete aastate taha ja on asendamatu tööriist perekonnanimede uurimisel.
- mtDNA test: Mitokondriaalne DNA pärandub emalt kõigile lastele (nii poegadele kui tütardele), kuid edasi annavad seda vaid tütred. See test aitab uurida otsest emaliini, mis ulatub tagasi inimkonna koidikuni.
Enamik inimesi alustab siiski tavalisest autosoomsest testist, kuna see pakub kõige põnevamat infot: etnilist hinnangut ja vastuseid ehk “DNA-sugulasi”.
Mida näitab etniline hinnang eestlasele?
Üks suurimaid pettumusi, mis esmakordseid testijaid tabab, on tulemus, mis ei ütle “100% eestlane”. Tuleb mõista, et geneetika ja riigipiirid ei kattu. DNA-testi tulemused põhinevad võrdlusgruppidel ehk referentspopulatsioonidel. Eestlased on geneetiliselt väga sarnased oma naabritega, mistõttu on täiesti normaalne näha oma tulemustes segu erinevatest regioonidest.
Tüüpiline eestlase DNA-testi tulemus võib sisaldada järgmisi komponente:
- Baltikum (Baltic): See on sageli peamine kategooria. Kuna eestlased, lätlased ja leedulased on geneetiliselt üksteisele väga lähedal, moodustab see tihti 60–80% tulemusest.
- Soome (Finnish): Tulenevalt meie ühisest ajaloost ja keelelisest sugulusest on soome markerid eestlaste seas väga levinud, eriti Põhja-Eestis.
- Ida-Euroopa: See kategooria hõlmab laia ala Poolast ja Ukrainast Venemaani ning näitab ajaloolist segunemist slaavi rahvastega.
- Skandinaavia: Arvestades Rootsi ja Taani valitsusaegu Eestis, ei ole üllatav leida ka paariprotsendilist Skandinaavia päritolu.
Oluline on meeles pidada, et need protsendid on hinnangulised ja muutuvad ajas. Kui andmebaasid täienevad ja algoritmid paranevad, võib sinu “Soome” protsent väheneda ja “Balti” oma suureneda või vastupidi. See ei tähenda, et sinu DNA muutus, vaid teadlaste oskus seda tõlgendada paranes.
Sugulaste leidmine: andmebaaside suurus loeb
Kõige väärtuslikum osa DNA-testist ei ole mitte värviline etnilisuse kaart, vaid nimekiri teistest inimestest, kes on samuti testi teinud ja kellega sa jagad ühist DNA-d. Eestis on olukord teenusepakkujate osas üsna selge.
MyHeritage
Eestis ja terves Euroopas on vaieldamatult kõige populaarsem platvorm MyHeritage. Kui sinu eesmärk on leida kadunud sugulasi Eestist, siis on see parim valik. Kuna nad on aastaid oma toodet siinsel turul agressiivselt turundanud ja nende tarkvara on tõlgitud eesti keelde, on nende andmebaasis kümneid tuhandeid eestlasi. See suurendab tõenäosust leida 2., 3. või 4. astme nõbusid.
AncestryDNA
Maailma suurim DNA-andmebaas kuulub firmale Ancestry. Nende tugevus on USA, Kanada ja Austraalia turg. Kui sul on teadaolevalt sugulasi, kes põgenesid Teise maailmasõja ajal välismaale, on AncestryDNA parim koht nende järeltulijate leidmiseks. Eestis elavaid vasteid on seal aga oluliselt vähem kui MyHeritage’is.
FamilyTreeDNA (FTDNA)
See on tõsiste genealoogiahuviliste pärusmaa. FTDNA pakub kõige detailsemaid Y-DNA ja mtDNA teste. Kui soovid süvitsi uurida oma meesliini rännet viimase 2000 aasta jooksul, on see ainuõige valik.
Palju DNA-test maksab ja millised on peidetud kulud?
Hinnad on valdkonnas üsna volatiilsed ja sõltuvad suuresti käimasolevatest kampaaniatest. Tavaliselt tehakse suuri allahindlusi jõulude, musta reede, emadepäeva ja isadepäeva ajal.
- Standardne autosoomne test: Tavahind jääb vahemikku 79–89 eurot. Kampaaniate ajal võib hinna saada alla 39–49 euro.
- Y-DNA ja süvatestid: Need on oluliselt kallimad, alates umbes 119 eurost lihtsama testi eest kuni 400+ euroni detailse “Big Y” testi eest.
- Tervisetestid: Kombineeritud päritolu ja terviseriskide testid maksavad tavaliselt 100–200 eurot.
NB! Peidetud kulud: Testi ostes tuleb arvestada ka postikuluga, mis on tavaliselt 10–15 eurot. Lisaks töötavad paljud platvormid (eriti MyHeritage ja Ancestry) tellimuspõhiselt. Kuigi DNA-tulemusi näeb tavaliselt tasuta, siis leitud sugulaste sugupuude vaatamine või nendega ühenduse võtmine võib nõuda tasulist kuutellimust, mis võib ulatuda 100–200 euroni aastas.
Privaatsus ja andmekaitse – kas tasub muretseda?
DNA loovutamine erafirmale tekitab paljudes õigustatud küsimusi. Mis saab minu andmetest? Kas kindlustusfirmad saavad neid kasutada? Euroopa Liidus kehtib isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), mis on üks rangemaid maailmas. See tähendab, et Euroopa klientide andmeid tuleb käidelda vastavalt nendele reeglitele.
Üldine reegel on, et sina oled oma andmete omanik. Sul on õigus igal ajal nõuda oma DNA-proovi hävitamist ja digitaalsete andmete kustutamist. Kindlustusfirmadele ja tööandjatele andmete jagamine on mainekate testifirmade poolt välistatud ilma sinu selgesõnalise nõusolekuta. Siiski tasub alati lugeda kasutustingimusi – näiteks, kas lubad oma anonümiseeritud andmeid kasutada teadusuuringutes.
Eesti Geenivaramu vs kommertstestid
Paljud eestlased ajavad segamini kommertstestid (nagu MyHeritage) ja Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. Need on kaks täiesti erinevat asja.
Geenivaramu on teadusprojekt, mille eesmärk on koguda terviseandmeid ja edendada personaalmeditsiini. Geenivaramusse proovi andmine on tasuta, kuid vastutasuks ei saa sa tavaliselt sugupuualast infot ega nimekirja sugulastest. Küll aga saavad doonorid teatud juhtudel tagasisidet geneetiliste riskide kohta. Kui sinu huvi on ajalugu ja suguvõsa, pead pöörduma tasuliste teenusepakkujate poole.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kui kaua tulemuste saamine aega võtab?
Tavaliselt kulub proovi postitamisest tulemuste saabumiseni 4–8 nädalat. Protsess võib venida pühade ajal, kui laborid on ülekoormatud.
Kas proovi andmine on valus?
Ei. Proov võetakse kas sülge kogumistorusse sülitades (Ancestry) või vatitikuga põse sisekülge hõõrudes (MyHeritage, FTDNA). See on täiesti valutu ja võtab aega paar minutit.
Kas ma saan testi teha anonüümselt?
Jah, sa võid konto loomisel kasutada pseudonüümi. Laboris on proovid kodeeritud triipkoodidega ja töötajad ei tea, kellele proov kuulub. Siiski, kui soovid leida sugulasi, peavad nad kuidagi sinuga ühendust saama.
Miks mu õel/vennal on teistsugused tulemused?
Kuigi teil on samad vanemad, pärite te neilt juhusliku kombinatsiooni DNA-d. Üks laps võib pärida emalt rohkem “Soome” markereid, teine aga rohkem “Balti” omi. See varieeruvus on normaalne ja näitab geneetika mitmekesisust ühe pere piires.
Kas DNA-test võib näidata valet isa?
Jah. DNA-testid paljastavad halastamatult bioloogilise tõe. “NPE” (Non-Paternity Event) ehk olukord, kus sotsiaalne isa ei ole bioloogiline isa, on üks levinumaid üllatusi, mis testiga välja tuleb. Enne testi tegemist tasub mõelda, kas oled valmis ootamatuteks pereuudisteks.
Andmete üleslaadimine ja edasised sammud
Tark testija ei piirdu vaid ühe ettevõttega. Kui oled teinud testi näiteks AncestryDNA-s või 23andMe-s, luba enamik teisi platvorme (nagu MyHeritage, FamilyTreeDNA, GEDmatch) laadida oma “toorandmed” (raw data) nende keskkonda. See on tavaliselt tasuta või maksab väikese ühekordse summa, kuid annab sulle ligipääsu täiesti uutele andmebaasidele ilma uut testi tegemata.
See strateegia on eriti kasulik eestlastele. Tellides testi näiteks Ancestry’st (mis on sageli tehniliselt kvaliteetsem), saad oma andmed laadida MyHeritage’i, et leida üles kõik kohalikud sugulased. Nii saad parima mõlemast maailmast. Geneetiline genealoogia on maraton, mitte sprint – uusi vasteid lisandub iga päev ja sinu arusaam oma esivanematest võib ajas vaid täiustuda. Oluline on teha esimene samm ja asuda põnevale avastusretkele omaenda rakkude sees.
