Igaühel meist on kodus või kontoris varem või hiljem tekkinud küsimus, mida teha vana ja kasutuskõlbmatu arvutiga. Tehnoloogia areneb kiiresti ning aastatega kogunenud sülearvutid, lauaarvutid, monitorid ja lisaseadmed võivad hakata kodus väärtuslikku ruumi võtma. Lihtne prügikasti viskamine ei ole mitte ainult keskkonnavaenulik tegu, vaid ka seadusega keelatud, kuna elektroonikaromud sisaldavad mitmeid ohtlikke aineid, mis võivad loodusesse sattudes tekitada tõsist kahju. Samas on elektroonika taaskasutus ja nõuetekohane käitlemine muutunud Eestis mugavaks ja kättesaadavaks, pakkudes mitmeid võimalusi, kuidas vanast tehnikast keskkonnasõbralikult vabaneda.
Miks ei tohi vana arvutit olmeprügisse visata?
Elektroonikaseadmed koosnevad keerukast materjalide segust, millest paljud on tervisele ja keskkonnale ohtlikud. Arvutite trükkplaadid, kondensaatorid ja ekraanid sisaldavad sageli raskemetalle nagu plii, elavhõbe, kaadmium ja berüllium, samuti erinevaid leegiaeglusteid. Kui visata arvuti tavalise olmeprügi hulka, satub see prügilasse, kus nende ainete lekkimine pinnasesse ja põhjavette on paratamatu. See mõjutab otseselt meie toiduahelat ja ökosüsteemi tervikuna.
Teisalt on elektroonika väärtuslike materjalide allikas. Arvutites leidub kulda, hõbedat, vaske, pallaadiumi ja haruldasi muldmetalle, mille kaevandamine on ressursimahukas ja keskkonda koormav tegevus. Nõuetekohane ringlussevõtt võimaldab need materjalid uuesti kasutusse võtta, vähendades vajadust uue toorme järele. Seega, kui viite oma vana arvuti elektroonikajäätmete kogumispunkti, osalete te reaalselt ringmajanduses, mis säästab loodusvarasid ja vähendab tööstuse keskkonnajalajälge.
Kuidas vanast arvutist ohutult vabaneda?
Eestis on loodud hästi toimiv süsteem vana elektroonika kokkukogumiseks. Sõltuvalt teie võimalustest ja arvuti seisukorrast, on olemas mitu teed, mida pidi liikuda. Kõige olulisem samm on kindlaks teha, kas seade on veel töötav või lõplikult rikkis.
Töötava arvuti taaskasutamine
Kui teie arvuti on endiselt töökorras, kuid teile lihtsalt liiga aeglane või soovite uut, ei pea seda kohe lammutama. Taaskasutus on alati keskkonnasõbralikum kui ümbertöötlemine. Võite kaaluda järgmisi variante:
- Annetamine heategevuseks: Paljud koolid, vähekindlustatud pered või mittetulundusühingud võtavad hea meelega vastu töötavaid arvuteid. Enne annetamist veenduge, et seade on puhastatud ja operatsioonisüsteem värskendatud.
- Müük järelturul: Portaale nagu Osta.ee, Okidoki või erinevad Facebooki grupid saab kasutada vana tehnika müümiseks. Isegi kui saate vaid sümboolse summa, pikendab see arvuti eluiga märgatavalt.
- Sugulased ja tuttavad: Tihti on vanavanemad või nooremad õed-vennad rahul arvutiga, mis sobib veebis surfamiseks või lihtsamateks koolitöödeks, isegi kui see ei vea välja uusimaid mänge.
Rikkes arvuti viimine kogumispunkti
Kui arvuti ei käivitu või on füüsiliselt hävinud, on ainus õige tee selle viimine elektroonikaromude kogumispunkti. Eestis haldavad selliseid punkte erinevad jäätmekäitlusettevõtted. Kogumispunktid võtavad eraisikutelt vanaelektroonikat vastu tasuta, eeldusel, et seade on komplektne (st seda ei ole omavoliliselt lammutatud, trükkplaadid on sees jne).
Ettevalmistus: andmete kustutamine ja turvalisus
Enne arvutist vabanemist on kõige kriitilisem samm isikuandmete turvaline eemaldamine. Tänapäeval sisaldavad meie arvutid tohutul hulgal tundlikku infot: pangakontode andmed, paroolid, fotod, kirjavahetus ja isikukoodid. Lihtne failide prügikasti viskamine või arvuti “restart” ei tähenda, et andmed on pöördumatult kadunud.
Sammud andmete turvaliseks kustutamiseks:
- Varukoopiate tegemine: Kopeerige vajalikud failid välisele kõvakettale või pilveteenusesse.
- Andmete pühkimine (Wiping): Kasutage spetsiaalseid tarkvarasid, mis kirjutavad kõvaketta üle juhuslike andmetega. Lihtne kustutamine jätab failide struktuuri alles ja taastamine on spetsialistidele lihtne. SSD ketaste puhul on protsess veidi erinev, sageli aitab tootja poolt pakutud “Secure Erase” funktsioon.
- Füüsiline hävitamine: Kui arvuti kõvaketas on vigane ja seda ei saa tarkvaraliselt puhastada, on viimane abinõu ketta füüsiline purustamine. Seda teevad turvaliselt professionaalsed jäätmekäitlejad.
- Kontode logimine: Logige välja kõikidest kontodest (Google, Microsoft, Dropbox jne) ja eemaldage arvuti oma seadmete nimekirjast.
Kuhu täpselt vana arvuti Eestis viia?
Eesti jäätmekäitlusseadus kohustab kõiki elektroonikat müüvaid kauplusi võtma vastu vana elektroonikat. See on tarbijale väga mugav võimalus.
Suured elektroonikapoed
Kõik poed, mille müügipind on üle 400 ruutmeetri, on kohustatud võtma vastu kuni 25 cm pikkuseid elektroonikaseadmeid tasuta ilma uue seadme ostmise kohustuseta. Suuremate seadmete puhul, nagu lauaarvutid ja monitorid, kehtib reegel: kui ostate poest uue sarnase seadme, peab pood vana tagasi võtma. See “üks-ühele” reegel on laialdaselt kasutusel ja aitab kaasa vana tehnika suunamisele ringlusse.
Jäätmejaamad
Jäätmejaamad on kõige kindlam koht suurema koguse tehnika äraandmiseks. Igas vallas ja linnas on vähemalt üks jäätmejaam, kuhu eraisikud saavad elektroonikat tasuta viia. Enne minekut tasub kontrollida oma kohaliku omavalitsuse veebilehelt, mis on jaama lahtiolekuajad ja kas on mingeid piiranguid korraga toodava koguse osas.
Kogumisringid
Mõnikord korraldavad kohalikud omavalitsused või jäätmekäitlusfirmad ohtlike jäätmete ja elektroonika kogumisringe, kus auto sõidab kindlatel aegadel läbi erinevad asulad. See on suurepärane võimalus inimestele, kellel puudub transport jäätmejaama sõitmiseks.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma pean arvuti lammutama, kui tahan selle ära anda?
Ei, seda ei tohi kindlasti teha. Elektroonikajäätmed tuleb ära anda komplektsena. Lammutades seadme kodus, võite vabastada ohtlikke aineid ja vigastada trükkplaate, mis muudab nende taaskasutuse keerulisemaks või võimatuks. Professionaalsed käitlejad teevad lammutamise kontrollitud keskkonnas.
Kas ma saan vana arvuti eest raha?
Üldjuhul elektroonikaromude eest raha ei maksta, kuna nende käitlemine on kallis protsess. Erandiks on olukord, kus teie arvuti on väga heas seisukorras ja sellel on järelturu väärtus – sellisel juhul saate selle müüa eraisikuna. Mõned vanametalli kokkuostud võivad vastu võtta vana elektroonikat, kuid sageli on nende vastuvõtutingimused erinevad kui ametlikel elektroonikaromude punktidel.
Kui vana arvuti on liiga vana, kas see läheb ikka ümbertöötlemisse?
Jah, vanus ei oma tähtsust. Ka 20 aastat vana lauaarvuti sisaldab materjale, mida saab taaskasutada. Isegi kui seade on täiesti vananenud, on selle materjalide väärtus endiselt olemas.
Kuhu viia sülearvuti aku?
Akud ja patareid on eraldi jäätmeliik. Kui aku on eraldatav, tuleks see viia patareide ja akude kogumiskasti, mida leidub peaaegu igas toidupoes ja kaubanduskeskuses. Kui aku on integreeritud, tuleb see viia koos arvutiga elektroonikaromude kogumispunkti.
Kas monitorid on ohtlikumad kui arvutid?
Vanemad kineskoopmonitorid (CRT) on tõepoolest ohtlikumad, kuna sisaldavad suurel hulgal pliid ja luminofoorkatet. Nendega tuleb ümber käia ettevaatlikult, et ekraan klaas ei puruneks. Lameekraanid (LCD/LED) on vähem ohtlikud, kuid sisaldavad endiselt elavhõbedat sisaldavaid taustvalgustuse lampe, mistõttu on nende nõuetekohane käitlemine hädavajalik.
Elektroonika ringlussevõtu edasine perspektiiv
Ringmajandus ei ole enam lihtsalt moe sõna, vaid vajadus. Arvutitootjad liiguvad järjest enam modulaarsuse suunas, mis tähendab, et tuleviku arvuteid on lihtsam remontida ja osadeks võtta. See tähendab omakorda seda, et ka tuleviku elektroonikaromude töötlemine muutub tõhusamaks. Kui praegu oleme harjunud arvutit “kogu komplektina” ära andma, siis tehnoloogia arenedes muutub materjalide eraldamine aina täpsemaks.
Kõige suurem panus, mida iga inimene saab anda, on pikendada seadme eluiga. Hoolitsev suhtumine, õigeaegne puhastamine ja tarkvara uuendamine tähendavad, et vajadus uue seadme järele tekib harvemini. Kui aga aeg on käes, siis teadmised õigest utiliseerimisest aitavad meil kõigil elada puhtamas ja säästlikumas keskkonnas. Teadlik tarbija on see, kes teab, mis saab tema ostetud tootest siis, kui see on oma kasuliku eluea lõpetanud.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et Eesti keskkonnaministeeriumi ja erinevate tootjavastutusorganisatsioonide kodulehed (nagu näiteks EES-Ringlus või teised) pakuvad ajakohaseid kaarte ja otsingumootoreid, kust leiab lähima kogumispunkti vaid mõne hiireklõpsuga. Ärge jätke vana arvutit tolmu koguma – andke sellele uus elu või saatke see väärikasse ringlusse, aidates sellega kaasa meie ühisele tulevikule.
