Iga aasta alguses, kui päevad hakkavad pikemaks muutuma ja päike üha kõrgemalt käib, tekib paljudes meist küsimus: millal on oodata tõelist kevadet? Eesti heitlikus kliimas ei tähenda kalendrikevad alati sooja ilma saabumist. Vastupidi, sageli võib märtsikuu pakkuda nii lumetormi kui ka petlikult sooja päikesepaistet. Meteoroloogid rõhutavad, et kevad on protsess, mitte konkreetne kuupäev, ning selle saabumine sõltub mitmetest keerulistest atmosfäärinähtustest, mis määravad ära, millal talv lõplikult taandub.
Erinevad kevade definitsioonid
Kevade alguse määratlemiseks kasutatakse erinevaid lähenemisi, mis võivad omavahel oluliselt erineda. Tavainimese jaoks on oluline teada, et ametlikud kuupäevad ei pruugi alati kokku langeda looduses toimuvate muutustega.
Kalendrikevad
Kalendrikevad on astronoomiline sündmus. See algab kevade võrdpäevsuse hetkel, mil päike ületab taevaekvaatori. Põhjapoolkeral langeb see tavaliselt 20. või 21. märtsile. See on fikseeritud ajahetk, mis ei sõltu ilmastikust ega temperatuurist, vaid Maa asendist Päikese suhtes.
Meteoroloogiline kevad
Meteoroloogid jagavad aastaajad nelja kolmekuulisse perioodi, et hõlbustada statistilist analüüsi ja ilmaprognooside võrdlemist. Meteoroloogiline kevad algab 1. märtsil ja kestab 31. maini. See on praktiline lähenemine, mis aitab teadlastel jälgida temperatuurikõikumisi ja sademete hulka kindlate perioodide lõikes, kuid see ei peegelda alati reaalset ilmaolude paranemist.
Fenoloogiline kevad
Kõige täpsem viis “päris” kevade saabumist jälgida on vaadata loodust ennast. Fenoloogiline kevad on periood, mil loodus ärkab ellu. See hõlmab sündmusi nagu:
- Lumikellukeste ja märtsikellukeste õitsemine.
- Rändlindude tagasipöördumine.
- Puude mahlajooks.
- Kärbeste ja esimeste putukate ilmumine.
Selle kevade algus on igal aastal erinev ning sõltub otseselt sellest, kui kiiresti maapind sulab ja temperatuur püsivalt üle nulli tõuseb.
Millal saabub tõeline soojenemine Eestis?
Eesti asukoht on kliimataluvuse piiril, mis tähendab, et kevad on siin sageli heitlik ja jahe. Tõeline soojenemine algab meteoroloogilises mõttes alles siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 5 kraadi. Seda tähistab fenoloogias sageli taimestiku aktiivse kasvu algus.
Kliimamuutuste tõttu on kevadised temperatuurid Eestis viimastel aastakümnetel pigem tõusutrendis, kuid see ei tähenda, et tagasilööke ei oleks. Sageli näeme märtsis ja aprillis nn “tagasitalvesid”, mil pärast sooja perioodi saabub järsk külmalaine koos lumesajuga. See on tingitud atmosfääri tsirkulatsioonist, kus põhjapoolsed külmad õhumassid võivad ootamatult liikuda lõunasse, lükates sooja õhu eemale.
Põhjalikud vaatlused näitavad, et kevade saabumise kiirus sõltub suuresti lumikatte paksusest. Paksu lumikatte sulamine nõuab palju energiat, sest lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi kosmosesse (albeedo efekt). Seetõttu võib lumine talv edasi lükata kevade saabumist isegi siis, kui päike paistab juba eredalt.
Miks kevad Eestis nii aeglaselt saabub?
Eesti kliimat mõjutab oluliselt Läänemeri. Talve lõpus on merevesi väga külm ja see hoiab rannikualadel õhutemperatuuri madalana ka siis, kui sisemaal on juba tunduvalt soojem. Kui tuul puhub merelt maale, toob see kaasa jahedat ja sageli uduist õhku, mis takistab kiiremat soojenemist.
Lisaks mängib rolli Põhja-Atlandi ostsillatsioon. See on atmosfäärinähtus, mis mõjutab seda, kui palju sooja ja niisket õhku Atlandi ookeanilt Euroopasse jõuab. Kui see indeks on positiivses faasis, on kevad Eestis tavaliselt pehmem ja niiskem. Negatiivses faasis on tõenäolisemad pikemad külma- ja kuivaperioodid, mis muudavad kevade alguse pikemaks ja vaevalisemaks.
Korduma kippuvad küsimused
Millal algab ametlikult kevad?
Ametlikult algab astronoomiline kevad 20. või 21. märtsil, mil toimub kevade võrdpäevsus. Meteoroloogiline kevad algab aga alati 1. märtsil.
Miks on aprillis vahel veel külm ja lund?
Kevadine ilm on Eesti laiuskraadil väga heitlik. Atmosfääri tsirkulatsioon võib kaasa tuua järske külmalaineid põhjast, mis suruvad sooja õhu eemale, põhjustades lumesadu ka aprillikuus.
Millal peaks hakkama aiatöödega pihta?
Aiatöödega ei tasu kiirustada lihtsalt kalendri järgi. Tõeline aeg alustada on siis, kui maapind on tahenenud ja ööpäeva keskmine temperatuur on püsivalt plussis. Liiga vara alustades võib kahjustada veel külmunud maapinda või tundlikke taimi.
Kas kliimamuutus tähendab, et kevad algab nüüd varem?
Statistika näitab, et paljudel aastatel algab fenoloogiline kevad tõepoolest varem kui varem. Siiski on kevad muutunud ka ettearvamatumaks, pakkudes suuremaid temperatuurikõikumisi.
Ettevalmistused kevade saabumiseks
Kevade ootamine on hea aeg ka enda elukorralduse ülevaatamiseks. Kui ilmad hakkavad soojenema, on mõistlik valmistuda järgmisteks sammudeks:
- Kontrollige oma kodu soojusisolatsiooni – kevadel võib niiskus kergesti tuppa pääseda.
- Planeerige aia- ja põllutööd, võttes arvesse kohalikke mikrokliimasid.
- Valmistuge allergiahooajaks, eriti kui olete tundlik õietolmu suhtes, mis võib hakata levima juba varakevadel.
- Riietuge kihiliselt – kevadel on temperatuurid päeval ja öösel väga erinevad.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi me kõik ootame pikisilmi soojemat ja päikesepaistelisemat aega, on Eesti kevad oma heitlikkuses loomulik ja vajalik protsess. Meteoroloogide prognoosid ja loodusvaatlused aitavad meil paremini mõista, millal on õige aeg talvejoped kappi panna ja päikesest rõõmu tunda. Tuleb lihtsalt varuda kannatust ja jälgida looduse märke, mis annavad kindla signaali talve lõpust.
