Kui küsida keskmiselt eestlaselt mälumängu küsimus, milline on Eesti pikim jõgi, kõlab vastuseks sageli Pärnu jõgi või mõnikord ekslikult ka Suur Emajõgi. See on täiesti mõistetav, sest aastakümneid tagasi kooliõpikutes trükitud andmed on visad kaduma ning rahvapärimuslik teadmine püsib kaua. Ometi on tänapäevased mõõtmistehnoloogiad ja satelliidiandmed toonud selguse majja ning troonil istub juba aastaid hoopis teine veekogu. Segadus tuleneb sageli sellest, kuidas jõgesid mõõdetakse, kas arvestatakse lisajõgesid ning milliseid andmeid peetakse ametlikuks. Selles põhjalikus ülevaates lükkame ümber vanad müüdid ja vaatame süvitsi Eesti hüdrograafia tippu.
Võhandu jõgi: Eesti vooluveekogude vaieldamatu liider
Vastus küsimusele on konkreetne: Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi. Selle pikkuseks on ametlikel andmetel mõõdetud 162 kilomeetrit. See voolab täies pikkuses Eesti territooriumil, mis muudab selle meie rahvuslikuks rekordimeheks. Võhandu jõgi saab oma alguse Otepää kõrgustikult, täpsemalt Saverna küla lähistelt, ning suubub Lämmijärve Võõpsu juures. Huvitav on märkida, et jõe ülemjooksul kannab see kohati nime Pühajõgi, mis viitab ajaloolisele ja kultuurilisele tähtsusele, mida kohalikud elanikud on sellele veekogule omistanud.
Võhandu teekond on äärmiselt vaheldusrikas. Ülemjooksul on see kitsas ja kiirevooluline, läbides Otepää kuppelmaastikku. Keskjooksul ja alamjooksul muutub jõgi laiemaks ja rahulikumaks, pakkudes kodupaika mitmekesisele elustikule. Jõe valgla suurus on ligikaudu 1420 ruutkilomeetrit, mis on Eesti mastaabis arvestatav suurus, kuigi mitte kõige suurem. Just pikkus on see parameeter, mis tõstab Võhandu esikohale, edestades oma lähimat konkurenti ligi paarikümne kilomeetriga.
Miks peetakse sageli pikimaks Pärnu jõge?
Pärnu jõe pidamine pikimaks on üks levinumaid geograafilisi eksiarvamusi Eestis. Sellel on ajaloolised põhjused. Nõukogude ajal ja veel 1990ndate alguses kasutusel olnud mõõtmismeetodid andsid Pärnu jõe pikkuseks sageli suuremaid numbreid või alahindasid Võhandu tegelikku looklevust. Tänapäevaste täppismõõtmiste järgi on Pärnu jõe pikkus 144 kilomeetrit, mis jätab selle kindlalt teisele kohale.
Segadust on suurendanud ka Pärnu jõe visuaalne ja majanduslik tähtsus. Pärnu jõgi on oma suudmes, Pärnu linnas, väga lai ja veerohke, jättes mulje võimsast ja pikast jõest. Samuti on Pärnu jõe valgala (6920 km²) mitu korda suurem kui Võhandul, mis tähendab, et see kogub vett palju suuremalt maa-alalt. See tekitab inimestes intuitiivse seose: suurem valgala ja laiem suue peab tähendama pikemat jõge. Kuid hüdrograafias on pikkus ja vooluhulk kaks täiesti erinevat näitajat.
Kuidas jõgede pikkust tegelikult mõõdetakse?
Jõe pikkuse määramine ei ole nii lihtne, kui joonlauaga kaardile joone tõmbamine. Looduses on jõed pidevas muutumises. Nad looklevad, tekitavad soote (vanajõgesid), uuristavad uusi sänge ja hülgavad vanu. Tänapäeval kasutatakse pikkuse määramiseks geoinfosüsteeme (GIS) ja täpseid ortofotosid. Erinevused tulemustes võivad tekkida järgmistest asjaoludest:
- Lähtekoha määramine: Mõne jõe puhul on raske öelda, millisest allikast või kraavist jõgi täpselt alguse saab. Võhandu puhul on alguspunkt kokku lepitud, kuid looduslikult võib see sõltuvalt veetasemest nihkuda.
- Looklevuskoefitsient: Jõed on harva sirged. Mida täpsem on kaart, seda rohkem kurve ja käänakuid arvesse võetakse, mis suurendab jõe kogupikkust. Vanemad kaardid olid üldisemad ja “sirgendasid” jõgesid, vähendades nende pikkust paberil.
- Suudme asukoht: Suudme täpne piiritlemine, eriti kui jõgi suubub merre või järve läbi delta või roostiku, võib mõjutada lõpptulemust sadade meetrite või isegi kilomeetrite võrra.
Suur Emajõgi ja Narva jõgi – veehulga hiiglased
Kui räägime veehulgast, mitte pikkusest, muutub edetabel täielikult. Siin on vaieldamatu valitseja Narva jõgi. Kuigi selle pikkus on vaid 77 kilomeetrit (mis ei vii teda isegi esikümnesse), on tema vooluhulk suurem kui kõigil teistel Eesti jõgedel kokku. Narva jõgi on veerikkaim, kuna ta kannab Peipsi järve ja kogu selle valgala veed Soome lahte.
Teine oluline tegija on Suur Emajõgi. See on Eesti ainus täies ulatuses laevatatav jõgi ja ajalooliselt üks tähtsaimaid veeteid. Emajõe pikkus on 100 kilomeetrit. Tihti ajavad inimesed segamini Väikese Emajõe ja Suure Emajõe või liidavad need mõttes kokku, kuid geograafiliselt on tegemist eraldi veekogudega. Suur Emajõgi algab Võrtsjärvest ja suubub Peipsisse, olles Lõuna-Eesti tähtsaim arter.
Eesti pikimate jõgede TOP 5
Et luua selge pilt Eesti hüdrograafilisest tipust, toome välja viis kõige pikemat jõge vastavalt Keskkonnaagentuuri kaasajastatud andmetele. See nimekiri aitab paremini mõista proportsioone:
- Võhandu jõgi – 162 km. Nagu mainitud, voolab läbi Põlva- ja Võrumaa, suubudes Lämmijärve.
- Pärnu jõgi – 144 km. Algab Pandivere kõrgustikult ja suubub Pärnu lahte.
- Põltsamaa jõgi – 135 km. Pedja jõe suurim lisajõgi, mis omakorda suubub Emajõkke. Tuntud oma ilusa maastiku ja losside poolest kallastel.
- Pedja jõgi – 122 km. Algab Pandivere kõrgustikult ja on Emajõe üks suuremaid lisajõgesid. Läbib Alam-Pedja looduskaitseala.
- Keila jõgi – 115 km (mõningatel andmetel varieerub, konkureerides Kasari jõega). Voolab Põhja-Eestis ja suubub Soome lahte, tuntud Keila joa poolest.
Võhandu jõgi kui turismimagnet ja maratonirada
Võhandu ei ole kuulus vaid oma pikkuse poolest; see on ka üks Eesti populaarsemaid veeturismi sihtkohti. Igal kevadel, tavaliselt aprillikuus, toimub seal maailmakuulus Võhandu maraton. See on üks Euroopa suurimaid ja raskemaid aerutamismaratone, kus osalejad peavad läbima 100 kilomeetrit ühe päevaga. Start antakse Tamula järvelt ja finiš asub Võõpsus. See üritus toob jõe kallastele tuhandeid inimesi ja on oluline osa piirkonna identiteedist.
Looduskaitseliselt on Võhandu org väga väärtuslik. Eriti tähelepanuväärne on jõe keskjooksul asuv liivakivipaljandite rohke ala. Kõige tuntumad paljandid on Põrguhaud, Viira veskimüür ja Kalmetu müür. Need ürgsed devoni liivakiviseinad, mis kõrguvad otse vee kohal, pakuvad kanuutajatele ja matkajatele unustamatuid vaateid. Jõgi on koduks ka haruldasele jäälinnule, kes pesitseb just nendesamades liivakivikallastes.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Jõgede temaatika tekitab tihti küsimusi. Oleme koondanud siia vastused kõige levinumatele päringutele, et anda kiire ja selge ülevaade.
Milline on Eesti veerikkaim jõgi?
Eesti veerikkaim jõgi on Narva jõgi. Selle keskmine vooluhulk suudmes on umbes 400 m³/s, mis ületab mäekõrguselt kõik teised jõed. Teisel kohal on Suur Emajõgi ja kolmandal Pärnu jõgi.
Kas Eestis on jõgesid, mis voolavad ka naaberriikidesse?
Jah, Eestis on mitmeid piirijõgesid ja jõgesid, mis voolavad läbi mitme riigi. Näiteks Koiva (Gauja) jõgi on küll peamiselt Läti jõgi, kuid moodustab 22 kilomeetri ulatuses Eesti-Läti piiri. Pedeli jõgi voolab samuti läbi mõlema riigi. Narva jõgi on piirijõgi Eesti ja Venemaa vahel.
Miks on jõgede pikkused erinevates allikates erinevad?
Erinevused tulenevad mõõtmismetoodikast, kaartide täpsusest ja ajastust. Vanemad entsüklopeediad kasutasid vähem täpseid kaarte. Samuti võivad maaparandustööd ja jõesängi õgvendamised jõe pikkust aastatega vähendada, samas kui looduslik looklemine võib seda pikendada. Ametlikuks loetakse tänapäeval Keskkonnaagentuuri hallatava EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) andmeid.
Kas Võhandu jõgi on laevatatav?
Võhandu jõgi ei ole suurte laevadega laevatatav. Küll aga on see suurepärane jõgi kanuude, süstade ja väikeste paatidega sõitmiseks, eriti suurvee ajal. Alamjooksul, suudme lähedal, on jõgi piisavalt sügav ka mootorpaatidele, võimaldades ligipääsu Lämmijärvele.
Vooluveekogude tulevik ja kaitse vajadus
Kuigi meile meeldib reastada jõgesid pikkuse järgi, on nende tegelik väärtus hoopis muus kui kilomeetrites. Eesti jõed on elutähtsad ökosüsteemid, mis tagavad puhta vee, pakuvad elupaiku kaladele ja on olulised rohekoridorid metsloomadele. Võhandu jõe staatus Eesti pikima jõena paneb talle ka sümboolse vastutuse. See jõgi on näide sellest, kuidas inimtegevus ja loodus peavad kooseksisteerima.
Viimastel aastakümnetel on Eestis tehtud suuri edusamme jõgede seisundi parandamisel. Tuntuim näide on Pärnu jõel asunud Sindi paisu lammutamine, mis avas rändeteed lõhedele ja teistele kaladele. Sarnaseid projekte, küll väiksemaid, on vaja ka teistel jõgedel, et taastada nende looduslik vool ja elurikkus. Põllumajanduslik hajureostus ja maaparandus on endiselt murekohad, mis mõjutavad ka Võhandu veekvaliteeti. Seega, teades fakti, et Võhandu on pikim, peaksime tundma ka kohustust hoida seda ja teisi Eesti vooluveekogusid puhtana järeltulevatele põlvedele.
