Arvuti muutumine ajapikku aeglaseks on levinud probleem, millega puutub varem või hiljem kokku pea iga kasutaja. See võib olla äärmiselt frustreeriv, eriti kui vajad oma seadet kiireloomuliste tööülesannete täitmiseks või meelelahutuseks. Õnneks ei tähenda aeglus alati seda, et arvuti on oma elutsükli lõppu jõudnud ja vajab väljavahetamist. Sageli on arvuti uimasuse taga kuhjunud tarkvaralised “prügikastid”, ebavajalikud taustaprotsessid või lihtsalt hooldamata süsteemiseaded. Selles põhjalikus juhendis vaatame läbi samm-sammult kõik olulised nipid ja soovitused, kuidas oma arvutile uus hingamine sisse puhuda ja selle jõudlust märgatavalt parandada.
Esimene samm: Automaatselt käivituvate programmide kontrollimine
Üks peamisi põhjuseid, miks arvuti käivitub kaua ja tundub pärast sisselülitamist “uimane”, on liiga suur hulk programme, mis üritavad end koos operatsioonisüsteemiga tööle panna. Paljud rakendused, nagu suhtlusprogrammid, pilveteenused ja uuenduste otsijad, lisavad end vaikimisi automaatkäivituse nimekirja.
- Windows 10 ja 11 kasutajad saavad avada Tegumihalduri (Task Manager), vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl + Shift + Esc.
- Liigu vahelehele “Startup” ehk “Automaatkäivitus”.
- Vaata nimekirja kriitilise pilguga üle. Kas vajad tõesti Spotifyt, Skype’i või mõnda mänguplatvormi kohe, kui arvuti töölaud avaneb?
- Klõpsa ebavajalikul programmil ja vali “Disable” ehk “Keela”. See ei kustuta programmi, vaid keelab selle automaatse käivitamise süsteemi sisselülitamisel.
See lihtne samm vabastab märkimisväärse osa operatiivmälust (RAM) ja protsessori ressursist, mida arvuti muidu kulutaks taustal toimetavatele programmidele.
Kettaruumi vabastamine ja süsteemi puhastamine
Kui kõvaketas on peaaegu täis, hakkab arvuti jõudlus langema. Operatsioonisüsteem vajab vaba ruumi virtuaalse mälu jaoks ja ajutiste failide kirjutamiseks. Kui vaba ruumi on alla 10-15 protsendi, võib süsteem muutuda märgatavalt aeglasemaks.
Kuidas vabaneda rämpsfailidest?
Windowsi operatsioonisüsteemil on sisseehitatud tööriist nimega “Disk Cleanup” või “Storage Sense”. See skaneerib su arvuti ja leiab üles failid, mida enam vaja ei ole, näiteks ajutised internetifailid, prügikasti sisu ja vanad süsteemi uuenduste jäägid.
- Ava “Settings” ja vali “System” -> “Storage”.
- Lülita sisse “Storage Sense”, mis aitab automaatselt kustutada mittevajalikke faile.
- Klõpsa “Temporary files” ja vaata, kui palju ruumi on võimalik vabastada. Eemalda linnukesed failidelt, mida soovid siiski säilitada (näiteks allalaadimiste kaust), ja vajuta “Remove files”.
Lisaks tasub üle vaadata paigaldatud rakendused ja kustutada need, mida sa enam ei kasuta. Tihti unustame arvutisse programme, mis on sinna installitud aastaid tagasi ja võtavad vaid väärtuslikku ketta- ja registriruumi.
Viiruste ja pahavara tõrje
Mõnikord ei ole arvuti aegluse põhjus mitte süsteemi vananemine, vaid pahavara (malware), mis töötab taustal ja koormab protsessorit. Pahavara võib kaevandada krüptovaluutat, jälgida sinu tegevust või lihtsalt põhjustada süsteemi ebastabiilsust.
Veendu, et kasutad usaldusväärset viirusetõrjeprogrammi. Windows Defender on tänapäeval piisavalt võimekas, kuid aeg-ajalt tasub läbi viia ka põhjalik skaneerimine. Lisaks tasub aeg-ajalt kasutada spetsiaalseid pahavara eemaldamise tööriistu, nagu Malwarebytes, mis leiab üles ka need ohud, mida tavaline viirusetõrje võib kahe silma vahele jätta.
Veebibrauseri optimeerimine
Enamik kasutajaid veedab suurema osa ajast internetis, mistõttu on veebibrauseri kiirus kriitilise tähtsusega. Kui su brauser on aeglane, tundub kogu arvuti aeglane.
- Laienduste (extensions) puhastamine: Iga brauserisse installitud laiendus kulutab mälu. Eemalda kõik lisad, mida sa igapäevaselt ei kasuta.
- Vahemälu ja küpsiste tühjendamine: Aeg-ajalt tasub brauseri ajalugu ja vahemälu tühjendada, et eemaldada vigased andmed, mis võivad lehekülgede laadimist aeglustada.
- Liiga paljude tabide kasutamine: Avatud brauseriakende ja tabide arv mõjutab otseselt arvuti RAM-i kasutust. Kui sul on lahti 50 erinevat lehte, on täiesti normaalne, et arvuti jääb hätta.
Riistvaralised uuendused: kui tarkvarast ei piisa
Mõnikord on arvuti lihtsalt vananenud ja tarkvaralised nipid aitavad vaid teatud piirini. Kui su arvutil on endiselt vana tüüpi HDD-kõvaketas, siis on see kõige suurem pudelikael. Üleminek SSD-kettale (Solid State Drive) on kõige efektiivsem investeering, mida saad oma arvuti kiiruse tõstmiseks teha. SSD on HDD-st kordades kiirem, mis tähendab, et operatsioonisüsteem käivitub sekunditega ja programmid avanevad koheselt.
Teine oluline tegur on operatiivmälu ehk RAM. Kui kasutad mitut programmi korraga ja arvuti muutub aeglaseks, on tõenäoline, et mälu saab otsa. Tänapäeval on 8 GB RAM-i miinimum ja 16 GB optimaalne kogus tavakasutaja jaoks. Mälu lisamine on üldjuhul lihtne ja odav protsess, mis annab kohese tulemuse.
Süsteemi värskendamine ja draiverid
Microsoft avaldab regulaarselt värskendusi, mis sisaldavad lisaks turvapaikadele ka jõudluse parandusi. Veendu, et su arvutil on uusimad Windowsi uuendused installitud. Sama kehtib ka riistvara draiverite kohta, eriti graafikakaardi draiverite puhul. Aegunud draiverid võivad põhjustada kokkujooksmisi ja visuaalset viivitust.
Draiverite uuendamiseks mine tootja kodulehele või kasuta Windows Update’i funktsiooni. Eriti oluline on hoida korras emaplaadi kiibistiku (chipset) draiverid, kuna need juhivad kogu riistvara omavahelist suhtlust.
Visuaalsete efektide vähendamine
Windowsil on palju visuaalseid animatsioone, läbipaistvusefekte ja varje, mis muudavad operatsioonisüsteemi välimuse küll kenaks, kuid koormavad riistvara. Vanemate või nõrgemate arvutite puhul on nende väljalülitamine hea viis jõudlust tõsta.
Selleks kirjuta Windowsi otsingusse “View advanced system settings”, ava see, mine vahelehele “Advanced”, vali sektsioonis “Performance” nupp “Settings”. Siin saad valida “Adjust for best performance”, mis lülitab välja kõik ebavajalikud animatsioonid ja efektid. See võib muuta süsteemi visuaalselt veidi “kandilisemaks”, kuid töökiirus tõuseb märgatavalt.
Korduma kippuvad küsimused arvuti kiiruse kohta
Kas arvuti taaskäivitamine tõesti aitab?
Jah, taaskäivitamine on üks lihtsamaid ja efektiivsemaid viise süsteemi “värskendamiseks”. See tühjendab RAM-mälu, katkestab vigased taustaprotsessid ja võimaldab operatsioonisüsteemil end uuesti laadida puhaste parameetritega.
Kui palju kettaruumi peaksin vabana hoidma?
Soovituslik on hoida vähemalt 15-20 protsenti kõvaketta mahust vaba. See tagab, et süsteemil on ruumi ajutiste failide kirjutamiseks ja süsteemi uuenduste paigaldamiseks ilma jõudlust kaotamata.
Kas tasub kasutada “arvuti kiirendamise” programme?
Enamik tasuta alla laaditavaid “registry cleaner” ja “pc booster” programme on pigem kahjulikud kui kasulikud. Need võivad kustutada vajalikke süsteemifaile või sisaldada ise pahavara. Parem on kasutada Windowsi sisseehitatud tööriistu.
Kuidas teada saada, mis täpselt arvutit aeglustab?
Kõige parem tööriist selleks on Tegumihaldur (Task Manager). Vaata vahelehte “Processes” ja sorteeri neid protsessori (CPU), mälu (Memory) või ketta (Disk) koormuse järgi. See näitab koheselt, milline programm nõuab kõige rohkem ressursse.
Kas Windowsi uuesti installimine aitab?
Kui oled proovinud kõiki nippe ja arvuti on endiselt ebamõistlikult aeglane, võib puhas Windowsi installimine (Clean Install) olla parim lahendus. See eemaldab kõik aastatega kogunenud tarkvaralised segadused ja annab tunde, nagu kasutaksid uut arvutit.
Jõudluse pikaajaline säilitamine
Arvuti kiirus ei sõltu ainult ühekordsetest hooldustest, vaid ka igapäevastest harjumustest. Püüa hoida oma arvuti puhtana nii tarkvaraliselt kui ka füüsiliselt. Tolm ventilaatorites ja radiaatorites põhjustab ülekuumenemist, mis omakorda sunnib protsessorit jõudlust vähendama, et maha jahtuda. Seetõttu on soovitav kord aastas arvuti korpus avada ja suruõhuga tolm ettevaatlikult eemaldada (kui tegemist on sülearvutiga, siis pöördu vajadusel spetsialisti poole). Samuti ole tähelepanelik tarkvara allalaadimisel – ära installi programme, mida sa ei vaja, ja jälgi installimise käigus, et kaasa ei tuleks soovimatut reklaamtarkvara. Hoides oma operatsioonisüsteemi korras ja jälgides, mida sa arvutisse lisad, väldid suurema osa aeglustumisest ja tagad seadme pika ja stabiilse eluea.
