Elamine kortermajas toob endaga kaasa nii mugavusi kui ka paratamatuid kompromisse. Üheks kõige sagedasemaks tüliõunaks naabrite vahel on kujunenud remonditööd ja nendega kaasnev müra. See on täiesti loomulik, et kodu vajab aeg-ajalt värskendamist, olgu selleks siis pisiremont, uue köögi paigaldamine või põhjalik ümberehitus. Kuid kui puurimine, haamrilöögid või ehitusprahi transportimine venivad hiliste õhtutundideni või segavad nädalavahetuse rahu, tekib paratamatult pingeid. Mõistmine, millised on kirjutamata reeglid ja millised on korteriühistu poolt kehtestatud piirangud, on võtmeks hea naabersuhte hoidmisel.
Müra ja remonditööd kortermajas: õiguslikud alused
Paljud inimesed eksivad arvates, et Eestis on olemas ühtne riiklik seadus, mis keelab korteris remonditegemise kindlatel kellaaegadel. Tegelikkuses on olukord pisut nüansseeritum. Riiklikult reguleerib avalikku korda ja müra häirimist peamiselt korrakaitseseadus, mis sätestab üldise kohustuse hoiduda naabreid häirivast tegevusest, eriti öörahu ajal. Öörahu kestab üldjuhul kella 22.00-st kuni 06.00-ni hommikul.
Kuid oluline on mõista, et “öörahu” ei tähenda automaatselt seda, et kella 06.00 ja 22.00 vahel on lubatud teha ükskõik kui suurt lärmi. Kortermajad on isereguleeruvad süsteemid. See tähendab, et iga korteriühistu võib oma kodukorraga kehtestada täiendavaid piiranguid, mis on suunatud just elanike elukvaliteedi tagamisele. Need reeglid on ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikud.
Ehitustegevuse puhul kehtivad ka teatud piirangud, mis tulenevad ehitusseadustikust. Kui remont hõlmab kandvate seinte avamist, tehnosüsteemide olulist muutmist või muud mastaapset ümberehitust, peab selleks olema projekt ja vajadusel ehitusluba või ehitusteatis. Sellisel juhul on ehitustööd reguleeritud veelgi rangemalt, sest need ei häiri naabreid mitte ainult müra, vaid ka vibratsiooni ja ohutuse seisukohalt.
Millal on õige aeg remonti teha?
Kuigi seadus annab laia mängumaa, on hea naabertava see, mida tegelikult peaks järgima. Üldlevinud kokkulepe kortermajades on järgmine:
- Tööpäeviti: Aktiivne müra tekitav remont on lubatud vahemikus 08.00–20.00 või 09.00–19.00. See on ajavahemik, mil enamik inimesi on tööl või koolis.
- Nädalavahetustel: Paljud ühistud keelavad mürarikka remondi laupäeviti ja pühapäeviti sootuks või piiravad selle lühema ajavahemikuga, näiteks 10.00–16.00.
- Pühad: Riiklikel pühadel on soovitatav hoiduda igasugusest mürarikkast ehitustegevusest, kuna inimesed soovivad kodus puhata.
Kui planeerite remonti, on esimene ja kõige olulisem samm uurida oma korteriühistu põhikirja või kodukorda. See dokument on esimene koht, kus on kirjas konkreetsed kellaajad ja reeglid, mis teie majas kehtivad. Kui ühistu kodukorras pole täpseid kellaaegu fikseeritud, kehtivad üldised hea tava reeglid ja kohaliku omavalitsuse määrused.
Miks on oluline naabreid teavitada?
Kõige suurem pahameel tekib tavaliselt ootamatusest. Kui inimene tuleb väsinuna töölt koju või proovib lapsi magama panna, on puurimise heli viimane asi, mida ta kuulda soovib. Kui aga naaber on eelnevalt teavitanud, et järgmise kolme päeva jooksul tehakse intensiivset remonti, on inimestel lihtsam sellega arvestada ja vajadusel plaanid ümber teha.
Teavitamine on lihtne, kuid ülioluline samm. Selleks on mitu head viisi:
- Teade trepikoja teadetetahvlil: See on kõige traditsioonilisem ja efektiivsem viis. Kirjutage üles remondi kestus, teavituse kuupäev ja jätke oma kontakttelefon, juhuks kui naabritel tekib küsimusi või palveid.
- Digitaalsed kanalid: Paljudel majadel on Facebooki grupid või Messengeri vestlused. See on kiireim viis info edastamiseks.
- Isiklik suhtlus: Kui teate, et naaberkorterites elavad väikelastega pered või eakad inimesed, on viisakas neilt eraldi küsida, kas mõni kindel kellaaeg oleks neile sobivam. See žest näitab hoolivust ja vähendab oluliselt võimalikke konflikte.
Pidage meeles, et teavitamine ei tähenda naabritelt loa küsimist, vaid lugupidamise näitamist. Kui remont on vältimatu, siis ei saa naabrid seda keelata, kuid nad hindavad kõrgelt seda, et neid on informeeritud.
Mürarikka remondi planeerimine ja optimeerimine
Remondi planeerimisel on võimalik müra mõju naabritele oluliselt vähendada. See nõuab küll veidi rohkem ettevalmistust, kuid tasub end hiljem ära rahulikuma õhkkonna näol.
Kõige mürarikkamad tööd on reeglina seina puurimine, lõikamine ja lammutamine. Kui võimalik, koondage need tööd lühikese aja peale. Selle asemel, et teha igal õhtul tund aega puurimistöid, planeerige kõik mürarikkad tegevused ühele või kahele intensiivsele päevale. See vähendab naabritele tekitatavat ebamugavust märgatavalt.
Samuti tasub pöörata tähelepanu tööriistadele. Kaasaegsed ja heas korras tööriistad on sageli vaiksemad ja efektiivsemad kui kulunud või odavad alternatiivid. Kui teete töid ise, kasutage kvaliteetseid terasid ja puure, mis teevad töö kiiremini ja väiksema müratasemega.
Oluline on ka ehitusprahi vedu. Liftiga prahi vedamine võib tekitada palju müra ja määrida ühiskasutatavaid pindu. Planeerige prahi vedu aega, mil liikumist on vähem, ja hoolitsege selle eest, et te ei tekitaks trepikojas või liftis tarbetut kolinat.
Mida teha, kui naaber teeb remonti lubamatul ajal?
Kui naaber ei pea kinni üldistest reeglitest ja teeb lärmi näiteks südaööl, on oluline tegutseda rahulikult ja läbimõeldult. Esimene samm peaks alati olema otsene suhtlus.
Võib-olla ei ole naaber teadlik, et tema tegevus häirib nii oluliselt, või on ta sattunud olukorda, kus remont on veninud ootamatult pikale. Pöörduge naabri poole viisakalt, selgitage olukorda ja paluge tal müra vähendada või töödega varem lõpetada. Enamik inimesi on mõistvad, kui neile läheneda sõbralikult.
Kui aga vestlus ei aita ja probleem jätkub korduvalt, on järgmine samm pöörduda korteriühistu juhatuse poole. Juhatus on see organ, kes peab tagama, et kodukorda järgitaks. Nad saavad teha naabrile ametliku märkuse ja vajadusel algatada protsesse reeglite rikkujate korrale kutsumiseks.
Äärmuslikul juhul, kui tegemist on öörahu rikkumisega ja naaber ei reageeri ühelegi palvele, võib sekkuda politsei. Küll aga peaks politsei poole pöörduma alles siis, kui muud võimalused on ammendatud. Politsei sekkumine on reeglina märk sellest, et naabersuhted on pöördumatult rikutud, seega kasutage seda vaid viimase võimalusena.
Sagedamini esitatavad küsimused remondi ja müra kohta kortermajas
Kas ma võin nädalavahetusel korteris remonti teha?
Üldjuhul jah, kuid see sõltub teie korteriühistu kodukorrast. Paljud ühistud lubavad nädalavahetusel kergeid töid, kuid mürarikas ehitustegevus võib olla piiratud või keelatud. Kontrollige kindlasti ühistu kehtestatud reegleid.
Mis juhtub, kui ma eiran ühistu kehtestatud remondiaegu?
Kui rikute korduvalt kodukorda, on korteriühistul õigus teha teile hoiatusi ja nõuda tegevuse lõpetamist. Äärmuslikul juhul, kui tekitate süstemaatiliselt naabritele ebamugavusi ja rikute korda, võib ühistu kaaluda karmimaid meetmeid vastavalt seadusele ja põhikirjale.
Kuidas ma saan teada, mis on minu maja kodukord?
Kõikidel korteriühistu liikmetel on õigus saada infot maja dokumentatsiooni kohta. Pöörduge ühistu juhatuse või halduri poole ja paluge neil esitada kehtiv kodukord. Tihti on see ka kättesaadav ühistu elektroonilises infosüsteemis või teadetetahvlil.
Kas remonditeatise esitamine on kohustuslik?
See sõltub tööde ulatusest. Väiksemate kosmeetiliste paranduste puhul (värvimine, tapeetimine) pole vaja kedagi teavitada. Kui aga muudate seinte asukohta, avate kandvaid konstruktsioone või muudate tehnosüsteeme, on ehitusseadustiku kohaselt vaja esitada ehitusteatis või projekt kohalikule omavalitsusele. Samuti on hea tava nendest töödest eelnevalt ühistu juhatust teavitada.
Kas ma saan naabri remondi pärast politsei kutsuda?
Jah, kui tegemist on tõsise ja korduva öörahu rikkumisega (kella 22.00–06.00) või kui naabri käitumine on agressiivne. Siiski on politsei kutsumine äärmuslik meede ja soovitatav on esmalt proovida olukord lahendada rahumeelselt või ühistu abiga.
Koostöö on edu võti
Kortermajas elamine tähendab, et me kõik oleme omavahel seotud. See, mida teeme ühes korteris, mõjutab otseselt teisi. Remont on paratamatu osa kodu parendamisest, kuid see ei pea olema konfliktide allikas. Võti on avatud suhtlemises, reeglite austamises ja teiste elanike vajadustega arvestamises. Kui planeerite töid ette, teavitate naabreid ja peate kinni kokkulepitud ajagraafikutest, sujub remont märksa sujuvamalt ning suhted naabritega jäävad heaks ka pärast viimast pintslitõmmet.
Pidage meeles, et ühel päeval võite olla teie see, kes vajab rahu, kui naaber teeb suurt remonti. Kohtle teisi nii, nagu sooviksid, et sind koheldaks – see lihtne põhimõte aitab hoida kortermaja elukeskkonna meeldiva ja rahulikuna kõigi jaoks.
